aastal asutas Bengt Gottfried Forselius Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks Segaduste aeg Venemaal- 17.sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, millele lisaks valitses erakordne pakane. Isehakanu- seikleja , kes sai võimaluse esineda õnnekombel pääsenud troonipärijana ning saavutada paremat elu lubades nälga kannatamata rahva toetuse ja poolehoiu Kirikulõhe- 1656. aasta kirikukogul lõhenes vaimulikkond kiriku-uuenduste toetajaiks ja vastaseks Vanausuline- inimesed, kes kartsid kaotada igavest elu ja jäid oma senisele usule kindlaks ning pagesid kaugele põhjaaladele või taigasügavusse 30-aastane sõda- 1618-1648 kestnud sõda katoliiklaste ja protestantide vahel , mis põhines usulistel vastuoludel , kuid ka soovil oma valdusi laiendada Vastfaali rahu- 1648. aasta sügisel valminud rahuleping , milles Saksamaa kaotas suuri maa-alasid , kuid mis võeti vastu suurte lootustega
Teeveeks oli kombeks võtta järvevett, mitte kaevuvett. Samovare käidi peamiselt Peterburist ostmas. Janukustutamiseks joodi veel kalja. Varem ka mõdu, kuid 19. sajandi II poolest tuli selle asemele pohla- ja jõhvikamorss. Õllevalmistamise kombeid vanausulistel ei ole, sest usutunnistuse järgi on see keelatud. Piirkonnas on teejoomise kõrval ka kohvi joodud, kuid tegu ei ole tavapärse joogiga. Tegemist on siguri kohviga. Iga vanausuline teab kuidas valmistada sigurikohvi. Sigur on lihava juurikaga rohttaim. Sigurijuurtest valmistatud jook meenutab maitselt kohvi. Kokkuvõte Vanausulise on elanud eesti aladel juba 350 aastat. Neil on väga eristuvad traditsioonid ja kombed, mis rikastavad eesti kultuuri.
1870 Rändnäituste Ühing peredviznikud. Tegutseb 1870-1924, juhtivaks kujuks Ilja Repin. Ukrainlane, elu lõpetab pagulasena Soomes. Olustikumaal, portreed. ,,Ritsikas" kunstniku tütre Veera portree. Repin oli huvitav kunstnik, Peterburi kunstiakadeemiasse ta alguses sisse ei saanud, käis seal vabakuulajana, kuid oma tööga ,,Elija nutmas Jeruusalemma varemetel" saab ta kõrgema hinde ning sellega võetakse ta ka kunstiakadeemiasse vastu. Vassili Surikov - ,,Bojaaritar Morozova" vanausuline bojaaritar saadetakse kindluskloostrisse. ,,Lumelinna vallutamine" vana rahvamäng, mida korraldati vastlate ajal Siberi kasakakülades, oli Surikovile lapsepõlvest hästi meelde jäänud, maali teostamiseks pidi paluma, et mäng lavastataks. Tema loomingus enamasti ajalooteema. Kaastundega kujutab vene lihtrahva rasket elu heaks näiteks teos ,,Burlakid Volgal". 1880ndatel, pärast tutvumist prantsuse kunsti ja vabaõhumaali põhimõtetega, algas tõus skandinaaviamaade kunstis
Tänavanimed on tähistatud esimese ja viimase tähega Stoljarnõi põiktänav. 16 maja kohta oli seal 18 joomakohta. V-i prospekt. D soovis, et lugeja tunnekski ära tuttavad kohad. See on vaeste ja solvatute elukoht. Peterburi on kirjeldatud kahetiselt ilusa ja õudsana. Tegevus toimub suvel, seal on kohutav leitsak. Linnast ära sõidavad kõik, kellel on see võimalus. Linna jäävad ainult kõige vaesemad. Romaanis on kaks keskset tegelast Raskolnikov (vn k raskolnik vanausuline; raskol - kirikulõhe). Kirikulõhe toimus 17. saj, selle teostas patriarh Nikon. Ta püüdis reformida kirikuelu, ka kiriklikke raamatuid. Vanausulised ei läinud Nikoni reformiga kaasa. Vanausulisi hakati jälitama, põletama, piinama. Peipsi ääres elavad nende järeltulijad. Raskolnikov on tegelane, kes üritab lahku lüüa, teostada mingit lõhet. Ta on mässaja. Teine peategelane on Sonja Maremeladova, joodikust väikeametniku tütar (sofia kr k tarkus). Sonja on elukutselt
annaabi.ee 
