Kuramaa- Läti lääne- ja lõunapoolseim osa, mis oli pikka aega omaette hertsogiriik reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond- aadlike seisusliku omavalitsuse organ ; selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud. Eraldi rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel. Academia Gustaviana- 1632-1656 ladinakeelse juhuluule tekstikorpus Forseliuse seminar- 1684. aastal asutas Bengt Gottfried Forselius Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks Segaduste aeg Venemaal- 17.sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, millele lisaks valitses erakordne pakane. Isehakanu- seikleja , kes sai võimaluse esineda õnnekombel pääsenud troonipärijana ning saavutada paremat elu lubades nälga kannatamata rahva toetuse ja poolehoiu Kirikulõhe- 1656
• Eesti keele uurimisele tänapäeval on iseloomulik arvutistumine –elektrooniliste andmebaaside loomine ning kasutamine uurimistöös. Tartu ülikoolis on koostamisel XX sajandi eesti kirjakeele tekstikorpused ( http://www.cl.ut.ee/korpused/ ), vana kirjakeele korpus ( http://www.murre.ut.ee/vakkur/), suulise kõne korpus ( http://sys130.psych.ut.ee/~linds/ ) ning koostöös Eesti Keele Instituudiga eesti murrete tekstikorpus (http://www.murre.ut.ee/ ). • Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Eesmärk on hea eesti kirjakeel, mis suudab rahuldada eesti keele kasutajaskonna vajadusi mis tahes elualal ning mis tahes mõtete ja tunnete väljendamisel. Keelekorralduse keskus on Eesti Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutab Emakeele Seltsi keeletoimkond. • Keelehoole on praktilised toimingud keelekasutuse parandamiseks. Keelehoole on
· 1. apr 1989 loodi TÜs praktilise eesti keele kateeder, esimeseks juhatajaks sai praegune HTMi keelepoliitika nõunik Jüri Valge. Esimesed 25 üliõpilast alustasid oma õpinguid praktilise eesti keele erialal 1989. aasta sügisel, esimene lõpetaja sai diplomi 1994. a suvel. · Praeguseks on lõpetajaid (nii statsionaaris kui avatud ülikooli õppevormis, bakalaureuse ja magistrikraadiga) kokku üle 300. · Õppijakeele kirjalike tekstide tekstikorpus on elektrooniline andmekogu, mis sisaldab Tartu Ülikoolis eesti keelt teise keelena või võõrkeelena õppivate üliõpilaste loodud eri liiki kirjalikke tekste. Õppijakeele tekstikorpuse loomise eesmärk oli luua andmebaas, mis pakub autentset keelematerjali õppijakeele uurimiseks, õppematerjalide koostamiseks jne. · Tekstikorpuse loomist uutel alustel alustasime 2012. aastal.
Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulmisorganite tegevus AKUSTILINE TASAND SÜNTEES ANALÜÜS 19. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused; spektrogramm???????????? Kõnesüntees - Tegu on korpuspõhise kõnesünteesiga, mis vajab sünteesi akustiliseks baasiks kõnekorpust. Sünteesi eelduseks on: 1)foneetiliselt rikas tekstikorpus 2)kõnekorpuse salvestamine keelejuhtide esituses; 3)häälikusüsteemi fikseerimine ja tunnuste valik; 4)kõnekorpuse märgendamine ja segmenteerimine. Teksti lingvistiline töötlus sisaldab täht-häälik teisendust, mittesõnade interpretaatorit ja sõnade morfoloogilist analüüsi. Sobivate kõneüksuste valik on korpussünteesi kõige tähtsam osa. Eelistatakse võimalikult pikki kõnestringe ning optimeeritakse kõneüksuste lingvistilisi
elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest. · Tekst = nii kirjalik kui ka suuline keel (küne transkribeeritud kujul). · Kprpuste kasutatavus: NT rate-kommentaaride korpus ISIKLIK. Korpuste liigid · Kriejliku keele korpused · Suulise keele koprused · Erikoprus mingite kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikorpus nt: murdekoprus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, õppijakeele korpus jne. · Paralleelkorpus sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. Kust saame keelte uurimiseks materjali · BNC · Keeleveeb · TÜ keelekogud · VAKKUR · Murded · Konstanzi universaalide arhiiv Milleks meile vaja koprusi?
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
