Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Monarhia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond?
  • Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes?
  • Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust?
  • Millised põhimõtted olid merkantilistlikul majanduspoliitikal?

Monarhia -Riigivalitsemisvorm
Absoluutne monarh .-kuninga võimuei piiranud
ükski dokument ega seisuslik esinduskogu
( Prants .Hisp.Austria.Rootsi)
Parlamentaarne monarh.- riigivorm ,kus kuningas
valitseb koos parlamendiga(Poola.Saksa. Inglis .)
Puritaan-Inglise kalvinist Hugenot -Prantsuse kalvinist
Stuartite restauratsioon -Stuartite dünastia taastamine
Kuulus revolutsioon -Veretu riigipööre
"Õiguste deklaratsioon"-Määras kindlaks parlamendi
ja kuninga võimupiirid
Nim.absolutismi tunnusjooni.Kogu võim kuulus kuningale .
Peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi
Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond?
Kujunes suures osas väikeaadlike või linnakodanike hulgast
(nende truuduses võis kindel olla)
Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes?
17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega
ja riietas mundritesse.
Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust?
Riik hoidis kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe
Millised põhimõtted olid merkantilistlikul majanduspoliitikal?
Suurendada riigi rikkusi.Välismaa kaupade sissevedu tõkestati
kõrgete kaitsetollidega
Hinda kardinal Richelieu rolli Prantsusmaa ajaloos.Põhjenda.
Kuningas Louis XIII ei huvitunud valitsemise asjadest ja jättis need
oma esimese ministri Armand Jean de Richelieu hooleks
Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud
uutega(väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega)
Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaad pärast
"Õig. dekl." vastuvõtmist?
Kuningas oli riigipea (valis minstrid ja kohtunikud ), kuid parlament
piiras ta võimu.Ta pidi alluma õigustele,seadustele nagu iga teine kodanik
LouisXIII: (Ajal pääses absolutistlik valitsemisviis mõjule) 1614. a saatis kuningas generaalstaadid laiali.
LouisXIV : Kuningas asub ise valitsema(Oma seadusi võis ta muuta). Tema valitsemis
aega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Louis XIV õukond kolib Versailles `sse.
Charles I: 1629. aastal saatis kuningas parlamendi laiali ning 1640.kutsus uuesti kokku
12ks aastaks(Pikk parl.)
James II:Tema soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele tekitas kogu
Maal ärevust.Tüli süvenes veelgi kuni kuningas jagas kõik tähtsamad ametid riigis.
James I:stuartite dünastiast inglismaa ja soti kuningas .
Looda jumala peale..: Oliver Cromwell`i ütlus.
Ta oli maa- aadlik kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka.
Ta kehtestas armees kindla korra. Sõdurid olid head varustuses
ja hea palgaga.Ta väed said sõjas lüüa.
Riik-see olen mina! : Louis XIV. Oli Prantsusmaa kunn 1610 -1643.
Seisused (lünktekst):
Päritolu määras inimese elu.Seisusi eraldasid kõrged vaheseinad ning vaid harva õnnestus
Madalama päritoluga inimesel tõusta kõrgemasse seisusesse . Vaimulikud ,kes moodustasid
Talupoegade ja linlaste kanda oli riigi maksukoorem.Vaimulikkonna hulka kuulus kardinal ja
Külapreester. 3seisuse suurima osa moodustas talurahvas.
Monarhia #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor caramelll Õppematerjali autor
spikker monarhia kohta

Sarnased õppematerjalid

Ajalugu 8-klassile 1600-1700 a
7
odt

Ajalugu 8. klassile 1600-1700 a.

majanduse arengule ja andsid võimaluse paljudele eurooplastele rikastumiseks. Euroopa riigid uusaja algul ­ Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Taani, Rootsi, Poola, Austria, Sveits, Madalmaad, Veneetsia, Kirikuriik, Türgi, Venemaa ­ ülekaalus absolutism. Milline oli Euroopa riikide riigikord 17.saj. ja kuidas kujunes absolutism ? uusaja algul olid kõikides suuremates riikides monarhiad. enamikus riikides pääses esile absoluutne monarhia, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu. niisugune riigikord valitses nt prantsusmaal, hispaanias, austrias ja rootsis. inglismaal jäi kodusõja järel kehtima parlamentaarne monarhia, seesuguse riigikorra juures valitseb kuningas koos parlamendiga. 17. ja 18. saj. loobusid valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. kuningas pidi olema oma otsustes täiesti vaba. nii hakkaski euroopas kujunema absolutism.

Ajalugu
Euroopa 17-sajandil-mõisted
1
docx

Euroopa 17. sajandil, mõisted

Seisuste esinduskogudtänapäevaste parlamentide eelkäijad Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele inimesele Seisused ühiskonna astmed, kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine

Ajalugu
Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade
15
docx

Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade

füüsilist tööd. Halvaks küljeks oli see, et ta oli otsustusvõimetu ega omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ning aadliku elegantsi. 17. sajandil, Louis XVI valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Kogu kultuur allutati ülirangetele reeglitele. Kuid sellest sajandist sai Prantsusmaa kultuuri õitsenguaeg. Ajastu nimeks sai klassitsismiajastu. 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel SISEPOLIITIKA, REVOLUTSIOON Sisepoliitikas oli Louis XVI valitsuse peamiseks probleemiks järjest süvenev rahapuudus ja

Ajalugu
VARAUUSAJA-15 -17 saj-SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
28
docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 12 4. ABSOLUTISM JA PARLAMENTARISM: 4.1. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid Euroopa kristliku ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. 17.saj kujunes Euroopas välja absolutistlik monarhia (e absolutism)- valitseja (kuningas, tsaar, sultan jm) piiramatu võimutäius. 17.-18.saj valitses absolutistlik valitsemisviis suuremas osas Euroopas, välja arvatud Hollandis, Šveitsis ning Poolas. Kõige klassikalisemal kujul avaldus absolutism Prantsusmaal. Absolutistlikes riikides oli monarh (kuningas, keiser, suurhertsog jne) valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ning tihti ka kirikupea.

Ajalugu
Uusaeg
22
docx

Uusaeg

° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused ­ 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine ­ võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp ­ Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17

Ajalugu
Ajaloo põhiperioodid
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Kopernikus esitas 16. saj. alguses Heliotsentrilise maailmapildi. · Loodusteaduste kiire areng (17. saj.) Hakkab kõigutama religiooni positsioone. 2.Universaalriigiideolooga asemel ,,Rahvusriigi" ideoloogia. · Varauusajal rahvusriigi tunnuseks ei ole veel ühine keel vaid ühine konfessioon. (Reformatsioon/ Vastureformatsioon) Cuius Regio, eius religio = Kelle maa, selle usk! Ususõjad tulemuseks (16-17. saj.) Habsburg ­ Monarh Karl V (1500-1558) Hispaania (+ Madalmaad, L-Ameerika kolooniad, Itaalia alad jne.) kuningas, emapoolt päritud. Austria valitseja isapoolt ning Püha Saksa-Rooma Keisririigi keiser, proovis taastada universaalriigi, aga ebaõnnestub! Riiklikul tasandil kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsentralismi! 2. Tsentraliseeritud rahvusriikide tekkimine. 12

Ajalugu
Uusaeg
19
pdf

Uusaeg

Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus. Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia. Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine, mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa. Kaotajateks on riigid, kus ei toimu moodsaid reforme. Kuni Prantsuse revolutsioonini on ideaaliks kuningavõimu täius. Absolutism tähendab seda, et kuningavõimu tegevust ei piirata, kuningas otsustab (võib otsustada) kõikide punktide üle. Rahvaesindus ei ole pädevust piirata kuningavõimu. Erinevalt

Ajalugu
Ajalugu TH
41
doc

Ajalugu TH

* Kõige tähtsam oli Aleksandria Egiptuses (täiesti uus riik, mis loodi Aleksander Suure käsul) * Pergamon oli samuti tähtis. * Kolmas linn, mille tähtsus tõusis, oli Antiookia. * Kreeka keel sai mõjutatud väliste idamaiste keelte poolt. -) Seda keelt nimetati koinee'ks. * Linnriikide asemel sai hakata rääkima suurriikidest. * Suurriikide valitsemine toimus erinevalt ­ kui enne oli kollektiivne valitsemine, siis nüüd oli piiramatu võimuga monarh. * Monarh ­ valitseja, kui jumal. * Muutus sõjaväekorraldus ­ kui enne tegelesid polise kaitsmisega kodanikud, siis nüüd oli eraldi palgasõjavägi, mille palkasid monarhid. * Mõiste Kodanik ei olnud enam tähtis, sest kodaniku funktsioonid kadusid ja kadus ka tähtsus olla kodanik. * Valitsemine muutus ning sinna lisandus palju idamaiseid juuri. * Idamaade kultuur mõjutas samamoodi ka Kreeka kultuuri. * Mis muutused toimusid:

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun