Valguslaine *koosneb teineteisega risti olevast elektri/magnetväljast.* on ristlaine *elektriväli muutub*el./magvälja muutused toimuvad samas faasis Valgus-nim. Valgus- Aistingut tekitavat elektromagnetkiirguse osa. *Lainepikkus(lambda)-näitab kaugust Valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel * Periood(T)-näitab aega mis Kulub 1 täisvõnke tegemiseks *Sagedus(f)- näitab mitu täisvõnget teeb laine 1s ajaühikus *Kiirus(v)- näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus * Laine faas -määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel *Valguse intensiivsus- näitab, kui palju energiat valgus- laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku
kuidas inimene võtab tasu,töötleb, muundab,säilitab ja ka kasutab informatsiooni. Lühidalt öeldes : Info vaimne töötlemine. Tunnetus ehk kognitsioon on tegelikkusest vaimse pildi loomine.See tähendab - tunnetuse kaudu saab olend aru ,mis teda ümbritseb,mis on selle ümbritseva tähendus olendi jaoks ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks. Olendi all tuleb mõista nii inimest kui ka teisi loomi. Tunnetusprotsessideks peetakse: Aistingut Taju Mälu Tähelepanu Kujutlust Mõtlemist Fantaasiat Sõltuvalt sisust võib liigitada tunnetusprotsesse alljärgnevalt: Sensoorsed protsessid - nende abil registreeritakse esemete ja nähtuste üksikomadusi.Tulemuseks on aisting. Pertseptiivsed protsessid- tegelikkuse tervilik esitamine.Tulemus on taju Mäluprotsessid- tunnetatust luuakes mälukujundid. Intellektuaalsed protsessid- kajastatakse nähtuste olemust, nähtuste omavahelisi seoseid.
seaduspärasusi. Vaatleja inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejal peavad olema: 1) vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu; 2) aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; 3) mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada; 4) mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingut saamata. Vaatlus andmete kogumine Katse hüpoteesi kontrollimine, maailma kindlaviisiline mõjutamine, eesmärgiga esile kutsuda uuritavale sekundaarkujutlusele vastav sündmus Vaatluse ja katse erinevus - katse erineb vaatlusest selle poolest, et uuritavat objekti või nähtust mõjutatakse uuringute kaudu või kutsutakse nähtus kindlates tingimustes ise esile Andmetöötlus- arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil
Teine mõiste on adaptatsioon ehk kohanemine aistingud võivad kohaneda, nt 1)kui ärritaja on väga nõrk, siis aistingutundlikkus muutub 2)pideva müra käes, ere valgus 3) tundlikkus kaob tugeva ärritaja korral Väga harva esineb selline nähtus nagu sünesteesia ühele meelele mõjuv ärritaja tekitab lisaks mõjuvale meelele ka mingi teisele meelele aistingu. Nt kuuled värve ^o) Aistingulävi absoluutne ja eristusväli. Absoluutne väli mitte igasugune ärritaja ei tekita aistingut. Minimaalne ärritaja suurus, mis aistingu tekitab on absoluutne väli. Eristuslävi kõige väiksem ärritajate erinevus, mida inimene märkab. Pole juhuslik suurus, erienvatel meeltel kindel konfitsent, nt nägemisel 1/1000. Kuulmise puhul väiksem. Raskuste tõstmisel 1/30.
Vaatlejat võib defineerida mitmeti, aga soovitav on seda teha tunnuste kaudu, mis ühel vaatlejal olema peavad. Vaatleja tunnusteks võiksid olla: 1.Vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu; 2.Aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; 3.Mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada 4.Mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingut saamata. 8. Selgita kulgevat liikumist. Kulgev liikumine - keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. Kulgev liikumine – keha kõikide punktide trajektoorid on ühesuguse kujuga. 9. Selgita pöörlevat liikumist. Pöörlev liikumine – nt palli veeremine. 10. Matkaja liikus 3 km põhja, seejärel 5 km ida suunas. Kui pika tee läbis matkaja ja milline on matkaja nihe? Lahenda graafiliselt ja algebraliselt ( Pythagorase teoreemiga). Matkaja läbis 8 km. 11
Sellel hetkel me tunnetame objekti antud tajude üldkehtiva ja paratamatu seose abil, nii on kõigi meeleobjektidega. Seega ei saa kõik kogemusotsused oma objektiivset kehtivust mitte objekti vahetus tunnetamisest, vaid üksnes empiirliste otsuste üldkehtivustingimustest. Autor toob oma tekstis ka mitmeid erinevaid näiteid, et oma ideid kinnistada ja tõestada. Õhk on elastne on alguses tajuotsus, kuna seostataks kaks aistingut omavahel. See otsus muutub sellehetkel kogemusotsuseks, kui ta mutub üldkehtivaks ehk siis nii mina kui ka teised tajuvad samamoodi õhu elastsust. Täpsemalt tuleb määratleda õhu mõiste, mis on hüpoteetiline ja seega tähenda, et mõiste põhjal peavd kõik õhku ühtemoodi tajuma/tunnetama. Teisalt toob Kant näite, mis määral osad otsused ei saa kunagi muutuda kogemusotsusteks, näiteks tuba on soe, suhkur on magus, koirohi on mõrkjas. Nimelt antud näited koosnevad
5. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse maitsmismeele abil 6. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse haistmismeele abil 7. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse kompimise teel 8. Toiduainetele omistatavad kvaliteedimärgid 9. Millisele tootele omistatakse "ristiku" ja "pääsukese" märk? Mis on selle märgi tootele omistamise eelduseks? 10. Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad Mitteadekvaatne ärritaja ei põhjusta reaktsiooni tekkimist (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Närvilõpmed Närvikiud Aju 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi 14. Põhimaitsed Magus, hapu, mõru, soolane 15. Põhimaitsete saamiseks kasutatavad keemilised ühendid 16. Keelekaart- keele maitsetundlikud piirkonnad 17. Lõhnade klassifikatsioon (nn standardlõhnad) 18. Selgitada: ageusia, anosmia, daltonism 19. Nimetada nägemishäireid 20. Selgitada: adaptatsioon 21
kui tundsin katkise nuku tükke oma jalgade all. Mu kirglikule vihapurskele ei järgnenud kurbust ega kahetsust. Ma ei armastanud seda nukku. Vaikses, pimedas maailmas, kus ma elasin, polnud tugevat õrnustunnet. Tajusin, kuidas õpetaja nuku tükid kolde ette pühkis, ja tundsin rahuldust, et ebamugavuse põhjus oli kõrvaldatud. Õpetaja tõi mu kübara ja ma teadsin, et lähen õue sooja päikese kätte. See mõte kui sõnatut aistingut võib mõtteks nimetada pani mind rõõmust hüppama ja kargama. Kõndisime jalgrada pidi kaevumajani, kütkestatuna majakest katva kuslapuu lõhnast. Keegi võttis vett ja õpetaja pani mu käe veejoa alla. Sel ajal kui külm juga ühe käe peale voolas, kirjutas õpetaja tähthaaval teise käe sõrmedega sõna vesi, enne aeglaselt, siis kiiresti. Seisin vaikselt, kogu mu tähelepanu keskendus sõrmede liikumisele. Äkki
See on välismaailma ja iseenda kohta käiva informatsiooni esimene ja vältimatu aste, mis on aluseks järgnevatele psüühilistele protsessidele- tähelepanule , tajule, kujutlustele, mõtlemisele, mälule. Mõjutus meeleorganitele võib olla lähtunud väliskeskkonnast (valgus, heli) kuid võib pärit olla ka organismi sisekeskkonnast ( valu põhjustav ärritus, asendimuutusega seotud ärritus) Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas . Aistingut on võimalik määrata minimaalse mõjumääraga(lävega) niiöelda Vaevumärgatav aisting ekh siis teisisõnu tundlikuse alumiseks absoluutseks läveks. Ning tundlikuse ülemiseks absoluutseks läveks nimetatakse ärritaja maksimaalset mõjumäära mis niiöelda tekitab adekvaatse aistingu. Absoluutse tundlikkuse ja läve kõrgus on pöördsuhtes- mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikus ja vastupidi.
Sensoorne deprivatsioon on seisund, mille puhul väheneb märgatavalt meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info. Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puute-aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb retseptoritest, närvikiududest ja vastavatest peaaju piirkondadest. Nägemismeele kaudu saab inimene kõige rohkem infot. Valgusena nähakse elektromagnetlaineid pikkusega 380-770 nm. Silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud kepikesed on olulised hämaras nägemiseks ning kolvikesed värvuste nägemiseks. Daltonism on puna-roheline värvipimedus.
Andy Warhol(1928-1987)kuna oma töödes rõhutas ta masinlikkust, standardsust, isikupäratust, valisid motiiviks ,,kõige kulunuma" visuaalse materjali. Kõik tema teosed kujutavad ilma kommentaarita objekte, mis olid tüdimuseni tuttavad igale ameeriklasele. Huvitavad ja isepärased. OP-kunst. Abstrakstionism 1960.a.(happening´id ja performance´id). 36. Mis on OP-kunst? Milliseid tajumeeli mõjutab? OP- kunsti kuuluvad optilisi efekte sisaldavad kunstiteosed. Aistingut ja liikumist. 37. Muutused 1960.a. ühiskonnakriitiliste noorte hulgas? Hipide liikumine, sukeldumine rokikultuuri, alternatiivete ideoloogiate otsing, mässumeelsus. Maakunst(antivormiline kunst). 38. Nn: maakunst, mis see on? Iseloomusta Christo loomingut? Loodust ümberkujundav või loodusnähtusi kasutav kunst. Tema teosed valmivad enamasti rahvarikastes kohtades nii muutuvad suursündmuseks ja vaatemänguks. Viimastel aastakümnetel on Christo ,,sisse pakkinud"
Retseptoritel on võime vastu võtta ainult kindlaid impulsse. Iga retseptori liigi jaoks on oma spetsiifiline ärritaja, mille suhtes vastavatel retseptoritel on eriti madal ärrituslävi, s.o. kõrge tundlikkus. Näiteks maitsmisretseptorite ärritamise teatud keemiliste ainetega tekib maitsmisaisting (soolane, hapu, magus, mõru). Ärritajad võib jagada adekvaatseks ja mitteadekvaatseks. Mitteadekvaatse ärritaja tagajärjel ei teki reaktsiooni (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon Retseptor- meeleelundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevatele ärritajatele (stiimulitele). Retseptoriteks võivad olla närvirakud või elundid, mis reageerivad keskkonna teatud mõjutustele ning muudavad ärritused spetsiifilisteks erutusprotsessideks s.o. aktsioonipotentsiaalideks. Retseptorid jagunevad: · fotosensitiivsed retseptorid (silma võrkkestas paiknevad kepikesed ja kolvikesed);
Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa nai...
Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokr...
4. MIGREENIHOO FAASID 4.1. Eelfaas Migreeni all kannatavad inimesed teavad, et hoog on tulemas, kuna nad hakkavad ennast halvasti tundma juba mõni tund enne peavalu algust. Selles faasis ilmnevad tujumuutused, väsimus, ärritus, seedehäired, külmatunne, kange kael. Võib tekkida isu mingi kindla toidu, eriti maiustuste järele. (Ostrov, 2002). 4.2. Aurafaas Auraga migreeni puhul eelneb peavalufaasile aurafaas. Aurat kirjeldatakse kui seletamatut tunnet või aistingut, mis hoiatab haiget, et algab kohe järjekordne migreenihoog. (Peavalukeskus rohkem...., 2010). Umbes kolmandikul migreeni põdejatest tekib enne peavalu algust aura, see on hulk närvisüsteemist tulenevaid sümptome, nägemishäired või tuimus. Tavaliselt tekib aura viis minutit kuni pool tundi enne, kui pea valutama hakkab. Kesta võib see kuni tund aega. Peavalu alates aura sümptomid nõrgenevad järk-järgult. (Ostrov, 2002). 4.3. Peavalu faas
ei teki ekraanil kujutist. 6 3. Valge valgus ja valguse allikad Valge valgus on keeruka spektraalkoostisega elektromagnetkiirgus, mille mõjul inimsilmas tekib neutraalne värvusaisting. Niisuguse aistingu tekitab kõrge temperatuurini kuumenenud läbipaistmatu keha (nt. Päikese või volframniidiga hõõglambi) kiirgus. Valge valguse aistingut võib saada ka põhivärvuste (nt. punase, rohelise ja sinise) või põhi- ja täiendvärvuse (nt. sinise ja kollase) kindlas vahekorras segamisel. Valgusallikas on objekt, mis kiirgab nähtavas (optilises) spektriosas elektromagnetenergiat. Kõik valgusallikad jagunevad looduslikeks (Päike, Kuu, tähed, atmosfääris toimuvad elektrilahendused) ja tehislikeks (seadmed või seadised, mis muundavad mingit muud liiki energiat nähtava kiirguse energiaks)
Kui suhkru kogus on õiges proportsioonis puuviljapektiini ja hapuainete kogusega, annab suhkur moosile, marmelaadile või zeleele soovitud konsistentsi. Siiski võib teatud madala pektiinisisaldusega puuviljade konserveerimise puhul osutuda vajalikuks lisada tootele peale suhkru veel ka pektiini, et saavutada soovitud konsistents. Suhkur on oluline koostisosa ka karastusjookides, määrates ära nende tiheduse. Suhkrusisaldus mõjutab joogi nautimisel suus tekkivat aistingut ja seega ka maitsetunnetust. 6. SÄILIVUS Suhkru säilitamisomadusi rakendatakse näiteks mooside, mahlade ja marineerimislahuste valmistamise juures. Toitudele lisatakse säilitusaineid, et vältida või piirata mikroorganismide kasvu, mis võiks toidu rikkuda, ning et vältida patogeensete mikroorganismide levikut, mis põhjustavad haigusi. Mikroorganismid vajavad kasvamiseks vett. Nad imavad vett välimise rakukihi kaudu. Kui
Kui suhkru kogus on õiges proportsioonis puuviljapektiini ja hapuainete kogusega, annab suhkur moosile, marmelaadile või želeele soovitud konsistentsi. Siiski võib teatud madala pektiinisisaldusega puuviljade konserveerimise puhul osutuda vajalikuks lisada tootele peale suhkru veel ka pektiini, et saavutada soovitud konsistents. Suhkur on oluline koostisosa ka karastusjookides, määrates ära nende tiheduse. Suhkrusisaldus mõjutab joogi nautimisel suus tekkivat aistingut ja seega ka maitsetunnetust. 6. SÄILIVUS Suhkru säilitamisomadusi rakendatakse näiteks mooside, mahlade ja marineerimislahuste valmistamise juures. Toitudele lisatakse säilitusaineid, et vältida või piirata mikroorganismide kasvu, mis võiks toidu rikkuda, ning et vältida patogeensete mikroorganismide levikut, mis põhjustavad haigusi. Mikroorganismid vajavad kasvamiseks vett. Nad imavad vett välimise rakukihi kaudu. Kui
. Inimesed peavad olema vabad, et otsustada nii pakju kui võimalik ise, ilma kõrvalise vahelesegamiseta või mõjuta. Tema maalimis viis väljendas usku individualismi ja enesemääratlusse. Tema maalides mis ta tegi Seine'i äärses suvituskohas on inimeste kompositsioon asetatud nii nagu oleks vaataja just sinna nende keskele sattunud. Kindla kompositsioonilise telje ja struktuuri puudumine. Kujutab motiivi pidevas liikumises (kiire, rahutu pintslilöök), aga see on tema, kontrolli all. Aistingut tabamas Maalis oma maale mitmest visandist kokku ja tema osadel töödel ongi näha ebaloomulikke üleminekuid justnagu oleks ühes teoses mitu pilti. Ta eelistas oma kohapeal tehtud tööd, "esialgsed viletasad visandid", hiljem oma ateljees üle maalida. Maalisarjad Mida aeg edasi seda rohkem eraldus Monet' temaatikast ja hakkas maalima maastikke ja selle muljeid. "Sügis Argenteui's". Seal hakkas ta maastikke maalima, seal oli palju tehaseid ja tal tuli
luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTINGUD - Vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Aistingu teke - Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: - retseptoritest ehk tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; - närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; - vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine Adaptsioon võime kohaneda
optilise kiirguse kiiruse ja vaadeldavas keskkonnas leviva optilise kiirguse kiiruse suhe, on üldjuhul erisuguste lainepikkuste korral erisugune; see põhjustab valguse dispersiooni. Valge valgus on keeruka spektraalkoostisega elektromagnetkiirgus, mille mõjul inimsilmas tekib neutraalne värvusaisting. Niisuguse aistingu tekitab kõrge temperatuurini kuumenenud läbipaistmatu keha (näiteks Päikese või volframniidiga hõõglambi) kiirgus. Valge valguse aistingut võib saada ka põhivärvuste (näiteks punase, rohelise ja sinise) või põhi- ja täiendusvärvuse (näiteks sinise ja kollase) kindlas vahekorras segamisel. Terve spekter, mis sisaldab teatavates vahekordades kõigi lainepikkusega kiiri (komponente) vahemikus 380-760 nm, loob taju valgest valgusest. Valge valguse näiteks on loomulik päevavalgus või ka luminofoorlampide nii nimetatud päevavalguslampide valgus. Valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest
käigus. Eristatakse kahte uurimisvaldkonda psühhofüsioloogiat ja psühhofüüsikat. Psühhofüsioloogia uurib, missuguseid närviprotsesse teatud füüsikalised (välised) stiimulid tekitavad. Psühhofüüsika uurib, kuidas välise maailma stiimulid lähevad üle, muutuvad psüühilisteks protsessideks, missugune on füüsiliste stiimulite ja psüühika protsesside vahekord. Eristatakse aistingut ja taju. Aisting (ehk meel) on keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Eristatakse kontaktseid ja mittekontaktseid aistinguid ehk meeli. Kontaktsed meeled: Kinesteesia ja vestibulaarmeeled info organismi liikumisest ja paiknemisest ruumis, nahatundlikkus (puute-, soojus-, külma- ja valutundlikkus) ja maitsmismeel (hapu, magus, soolane, mõru). Mittekontaktsed meeled: haistmismeel ehk lõhnataju,
(looduse) kohta. Vaatlejat võib defineerida mitmeti, aga soovitav on seda teha tunnuste kaudu, mis ühel vaatlejal olema peavad. Vaatleja tunnusteks võiksid olla: 1. vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu; 2. aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; 3. mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada ning 4. mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasolevast infost süllogisme, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingut saamata. Vaatleja on subjekt, kes vaatleb füüsikalisi objekte. Ta vaatleb kõike enda ümber,et saada infot end ümbritseva maailma kohta. Vaatleb selleks, et koguda infot. 6. Mis on vaatlus? Mille poolest võivad vaatlused erineda? Tähelepanekute tegemist looduse kohta meeleelundite abil nimetatakse vaatluseks. Kitsamas mõttes mõistame vaatluse all meelelise info kogumist loodusobjekti omaduste kohta objekti ennast mõjutamata. Vaatlus on loodusteadusliku uurimistöö esimene etapp.
tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Loetelu: aistingud, taju, tähelepanu, mälu, kujutlus ja keel. AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: o retseptoritest ehk tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; o närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; o vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine TAJU ..
Aistingu tekkeks on vaja 1.ärritust, mis jõuab närvirakkudele e retseptoritele rakud, mis on kohanenud info vastuvõtmiseks. Nad võtavad füüsikalise ärrituse vastu ja tekib 2.füsioloogiline protsess e kui retseptorid muudavad ärritajad värviprotsessiks(erutus, pidurdusprotsess). 3.Psüühiline protsess tekib nende tulemusel. Inimesel on viis meelt ja 1012 aistingut (näit. Valu, temperatuuriaisting). 1.Nägemisaisting selle kaudu saame 90% infost. Näeme teatud sagedusega elektromagnetlaineid, mida meie näeme valgusena(330770nanomeetrit). Võrkkestal kolvid(värviline) ja kepid(hele, tume). Kui need on kahjustatud, siis tulevad haigused nagu näiteks daltonism ei eristata punaseid ja rohelisi toone, kanapimedus ei näe hämaras, sest kepid on kahjustatud. 2
tehnoloogia - kunstkiud, täppismõõteriistad, elektroonikaaparatuur, kus töödeldakse materjale, mis ei talu päevavalgust. kunstliku valgustuse värvus/lainepikkus - milline parim Valgustuse värvuse eelistused on geograafiliselt erinevad - lõunamaades eelistatakse pigem külmemat tooni kunstvalgust, põhjamaades, ka Eestis, enamasti soojemat tooni valgustust. Siin on kindel seos kliimaga, me vajame alateadlikult ruumides sooja aistingut - päikest on ju niigi nii harva! Tüüpilised Eesti büroodes kasutatavad valgustoonid on 3000K (soe valge) ja 4000K (neutraalvalge). Eelistatum tundub siiski olema soojem toon. Valguse värelusest on juba niipalju kirjutatud, et piirdume konstanteeringuga - elektrooniline valgusti, mille värelussagedus on kümneid kordi kõrgem tavalisest odavast induktiivvalgustist on ALATI parem! Samuti sõltub see töökeskkonnast, kas tegemist on kinnise või akendega ruumiga,
tekib sündmust peegeldav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist terviklik kujutlus ehk visioon. Süllogism (kr.k. syllogismos – järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonidena. füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutluste süsteem (aga mitte loodus ise!). Vaatleja tunnused: • tahe, • aistingud, • mälu, • mõistus Reaalsus ja vaatlejate ühised kujutlused sellest reaalsusest on paratamatult erinevad.
Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Reemo Voltri Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist terviklik kujutlus ehk visioon. Süllogism (kr.k. syllogismos järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c. Reemo Voltri Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonidena. füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutluste süsteem (aga mitte loodus ise!). Reemo Voltri Vaatleja tunnused: · tahe, · aistingud, · mälu, · mõistus Reemo Voltri
Selles pk-s on nn lihtsad retseptiivsed väljad. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikidega nagu puute- ja kuulmistundlikkus. Nende väljade kahjustumisel tekivad üsna erinevat laadi häried (nt, äratundmise häired). Visuaalse ruumitundlikkuse keskusel on seos nägemismeele abil kontrollivate liigutustega. Eesmine sagar juhib liigutusi. Kuklasagarate ja oimusagarate vahel on 1 pk, millega seosed võimaldavad ruumilist emotsionaalset aistingut. Kiirusagara 7. väljaga seonduv võimaldab silmade ja pea pööramist objektide vaatlemisel. Oimusagara seosed nägemiskeskuse str-dega võimaldavad näo osi ja üldse inimeste nägusid ära tunda. Nende seoste häirituse või nõrgenemise või kadumise korral ei tunta tuttavaid nägusid enam ära. Inimese vanemaks saades need seosed võivad paratamatult nõrgeneda (pole tingitud haigusest). Kuulmiskeskus: Paikneb oimusagaras. Brodmani väljad 41 ja 42
Ta arvas, et Jumal- või loodusseadused- on kõige toimuva sisemine põhjus. Ta arvas ka, et inimlikud kired takistavad meil tõelise õnne ja harmoonia saavutamist. 17 Locke (vt Lisa 22) Locke`i veendumuste kohaselt on kõik meie mõttet ja ettekujutused vaid meie poolt nähtu ja kuuldu peegeldus. Enne kui me midagi tajume, on meie teadvus nagu puhas tahvel. Locke eristab aistingut ja reflektsiooni ehk teadvuse sisemist enesevaatlust. Sest teadvus pole lihtsalt passiivne vastuvõtja: ta korrastab ja töötab läbi kõik aistingud sedamööda, kuidas nad sisse tungivad. Ta rõhutab, et me võtame meelega vastu ainult lihtmuljeid. Kokkuvõttes tuleb kogu teadmiste materjal meeleelundite kaudu. Sellepärast ongi teadmised, mida ei saa taandada lihtsatele meeleaistingutele, väärteadmised.
Kahte ajupoolt ühendab mõhnkeha. Tööülesannete põhjal jagatakse peaaju kolmeks piirkonnaks: Motoorne ärritus paneb inimese liikuma. Sensoorne seotud nägemise, kuulmise ja motoorikaga(liigutamine). Ärrituse korral on võimalik kuulda ja näha olematuid asju. Assotsiatiivne kõrgemad protsessid, nagu mõtlemine, mälu, keel. 8. Aistingud. Aisting on psüühiline protsess, mis peegeldab objektide, nähtuste, vm üksikuid omadusi. Aistingut on vahetult seotud inimese meeltega. Põhimeelteks arvestatakse viite, aga neid on inimesel rohkem (1012 meelt). Aistingu tekkimiseks on vaja füüsilist ärritajat, mis avaldab mõju retseptoritele, mis omakorda paneb tööle füsioloogilise protsessi. Sellest tekib psüühiline protsess, mida inimene tajub aistinguna. Iga meel peegeldab asja ükskuid omadusi. Nägemine kõige informatiivsem, inimene saab nägemisest 86 % kogu informatsioonist. Daltoonik
· tasakaal (vestibulaarne) · +temperatuur, kinesteetilised (liikumis), nälg jne. Kõik mis meil on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aisting. Meeleelundite kaudu võetakse vastu signaal, mis suunatakse keskustesse, kus toimub selle töötlemine. Aju saadab käsu efektoritesse. Osadel juhtudel sensoorsed aistingud jõuavad teaduslikule tasemele, saame aru neist. Keskkond on nii välis- kui ka sisekeskkond. Aluseks esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Aistingut kajastavad üksikkvaliteete (punane värv, kindla tugevusega heli, temperatuur jne). Taju maailm on taandatav üksikaistingutele. Peame üldistest tajustusest eristama üldise mõjuri ja vaatama kuda sellele reageeritakse. Uurimistel on muud allikad kõik elimineeritud, uuritakse ühe ärritaja mõjusid. 8 Tekkinud ärritatavusestm arenenud koos närvisüsteemi kujunemisega
See, mis söödi varem, ka töödeldakse maos varem ja kui te sõite järjestikuliselt, võisid eri liiki 12 toiduainete seedumiseks vajalikud fermendid erituda vabalt, omavahel segi minemata (vt lk 189-191 ,,Toiduainete õige kokkusobitamise eelised"). Sellisel juhul seedub kogu toit mõne tunniga, põhjustamata teile ühtegi ebameeldivat aistingut. Patsiendid kes minu juurde tulevad ja kurdavad halva seedimise üle valud kõhus, pidevad röhitised, kõhu puhitus, kõhukinnisus, diatees (haigussoodumus) saavad tavaliselt soovituse harjumuspäraselt toidult üle minna palju kvaliteetsemale. Ma räägin neile, et on vaja vältida põhjalikku kulinaarset töötlemist vajavaid toiduaineid, ning samuti kõikvõimalikke suupisteid. Nende asemel aga tarvitada tooreid ja värskeid köögi- ja juurvilju, pähkleid, seemneid ja puuvilju
Aisting on seega sensoorse tunnetusprotsessi tulemus. Nii nagu on vajadustel oma hierarhia, on seda ka aistingutel. Mõneti on aistingu mõiste abstraktsioon. Aisting kui lihtsaim meeleise tunnetuse vorm, on keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganite mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aitstinguga antakse välismaailma esemetele ja nähtustele algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Reaalses olukorras aga ühte aistingut ühel hetkel ei ole. Inimestel on tegelikkuses sadu ja tuhandeid aistinguid. Ühest saab rääkida vaid siis, kui tekitame uurimise jaoks olukorra, et sensoorset süsteemi uurida. Huvitaval kombel kõige lihtsam ja elementaarsem protsess on eraldatud tunnetuste hulgast. Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Aistingute kaudu jõuavad meie maailma kvaliteedid ehk sisu. Aisting on justkui lävepakk maailma. Kuna
ning lisaks ka pärsivad kesknärvisüsteemis tegevust. 59. Mis on sõltuvus? Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. 60. Mis on uimasti kasutamisel tekkiv tolerantsus? Tolerantsuseks nimetatakse olukorda, kus uimasti esialgsed annused ei tekita enam rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Esialgse toime saavutamiseks tuleb annust suurendada. 61. Mis on kognitiivsed protsessid? Aistingut, taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemist nimetatakse tunnetuslikeks ehk kognitiivseteks protsessideks. Need on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 62. Mida nimetatakse aistinguks? Aistinguks nimetatakse ümbritseva maailma üksikomaduste tunnetamist (nt heli kuulmine, värvuse nägemine, puudutuse tundmine, valu). Aistingud jõuavad inimeseni läbi meeleorganite. 63. Millised on erinevad inimese meeled?
Imidž/kuvand kui kujutlus - kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Tegelikkuse meelelise peegelduse vormid: Aisting – eelab reaalset ärritajat, on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul mõjul meeleorganitele tekkiv psüühiline peegeldus, on meelelise tunnetuse lihtsaim vorm, milles antakse edasi välismaailma algkvaliteedid. Taju – eeldab reaalset aistingut,on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise, nende seostamise olemasoleva kogemusega. Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis-piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidž kui kujutlus Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju. Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest
Tänapäeval on loendatud u 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Aistinguid saab liigitada erinevatel alustel. Valdavalt tehakse seda retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1. kontaktset ja taktiilset, 2. distantset retseptsiooni. Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maitsmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Mitte igasugune ärritus ei kutsu veel esile aistingut. S.t., et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Tunnetusprotsesside (sh aistingud) eksperimnetaalse mõõtmisega tegeleb psühhofüüsika. Psühhofüüsika on eksperimentaalpsühholoogia valdkond, mis uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks
väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingute üldised seaduspärasused Mitte igasugune ärritus ei kutsu esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm. St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Psühhofüüsika uurig psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast G.T.Fechnerit. Ärritaja minimaalset mõjumäära, mis kutsub veel esile aistingu, nimetatakse
väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid – retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingute üldised seaduspärasused Mitte igasugune ärritus ei kutsu esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm. St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. 21 Psühhofüüsika uurig psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast G.T.Fechnerit
ainult lausete kaudu. See on üks neist põhjustest, miks loomad ei saa moodustada samasuguseid ideid nagu inimesed ega jõua iial sellega seotud täiustatavuseni. Kui ahv läheb kõhklematult ühe pähkli juurest teise juurde, kas me siis arvame, et tal on seda sorti viljadest üldine idee ja et ta võrdleb oma arhetüüpi kahe üksikobjektiga? Ei, muidugi mitte; lihtsalt ühe pähkli välimus meenutab talle aistingut, mille ta on saanud teisest pähklist, ja tema teatud viisil seadistunud silmad annavad maitsmismeelele edasi seadistuse, mille see peagi vastu võtab. Iga üldine idee on puhtintellektuaalne -- niipea kui sellesse seguneb pisutki kujutlusvõimet, muutub idee kohe üksikuks. Eks püüdke manada silme ette kujutlust puust kui sellisest -- te ei saavuta seda eesmärki iialgi. Tahestahtmata peate nägema puud suurena või väiksena, hõredana või tihedana, heledana või tumedana
Näitavad ära, milline on ärritaja avaldumise määr, kus võivad aistingud tekkida, saab rääkida kahest eri lävest- Absoluutne alumine lävi-. See minimaalne ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting. Kui ärritaja määra kasvatame, siis see on see määr mille puhul juba tekib aisting. Vähendame helitugevust, ühel hetkel enam ei kuule. Helikõrgus sõltub võnkesagedusest, ja kui see on madal, siis lõpuks pole enam kuulda. Ülemine- üle mille aistingut ei teki. Mõnel puhul on raske määrata, eriti intensiivsusega. Kui tekib selge valuaisting, siis on selge, et oleme selle piiri ületanud. Tundlikkuse muutused tulenevad erksusest, toimeainete mõjust, väsimusest jne. Kui koos müraga, siis on ärritajaid raske eristada. Vaja tunda ärritaja spetsiifikat, muutumist. Eristuslävi- minimaalne mõõdetav erinevus kahe ärritaja vahel, mida aistingutes on võimalik määrata. eristuslävest väiksem erinevus ei ole määratav
● Domineerib epilepsia – häirunud, ülemäärane ja sünkroonne kortikaalneuronite erutus, mis väljendub krambihoogudena ● Amelogenesis imperfecta (e. emaili formeerumise häire) võib olla põhjustatud mutatsioonis geenis SLC24A4 (kodeerib valku, mis transpordib kaltsiumit hamba emaili formeerumisel Lidokaiin (xylocaine, lignocaine) ● Enim kasutatav lokaalne anesteetik ● Blokeerib spetsiifilised voltaaz-tundlikud Na+ kanalid (Nav1.7) valu aistingut vahendavates neuronites (notsitseptor e. valuretseptor) ● Selle tulemus notsitseptor ei depolariseeru ja valuaisting ei teki ● Lidokaiini kasutatakse ka spetsiifiliste rütmihäirete raviks 95.Raku organellid ja nende põhifunktsioonid. ● tuum - genoom, DNA, RNA süntees, 2 membraani ● mitokondrid - energia (ATP) genereerimine ● peroksüsoomid - oksüdatiivsed reaktsioonid
tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saamine (reageerimine maailmast tulevatele signaalidele), mälu (salvestatud aistingute) kasutamine ja mõistuse (süllogistika) rakendamine. Süllogism (kr.k. syllogismos järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olemasolu tähendab osalemist ainevahetuses omaette subjektina (tähendab hingamist siit ka nimetus). Hing on liigi-info. Seega on hing kui elujõud olemas ka loomadel. Vaim on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane vaid antud indiviidile. Vaimu olemasolust tuleneb
tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (reageerimine maailmast tulevatele signaalidele), mälu (salves- tatud aistingute) kasutamine ja mõistuse (süllogistika) rakendamine. Süllogism (kr.k. syllogismos järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olemasolu tähendab osalemist ainevahetuses omaette subjektina (tähendab hingamist siit ka nimetus). Hing on liigi-info. Seega on hing kui elujõud olemas ka loomadel. Vaim on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane vaid antud indiviidile. Vaimu olemasolust tuleneb
kujundada mina-skeemi. Sellist, mis rajaneks brändi personaalsusel st toetaks brändi tarbimist. Tegelikkuse meelelise peegelduse vormid: Aisting eelab reaalset ärritajat, on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul mõjul meeleorganitele tekkiv psüühiline peegeldus, on meelelise tunnetuse lihtsaim vorm, milles antakse edasi välismaailma algkvaliteedid. (Bachmann & Maruste, 1987) Taju eeldab reaalset aistingut,on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise, nende seostamise olemasoleva kogemusega. (Bachmann & Huik, 1989) Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis-piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema Kogemuse olemasolu. IMIDZ kui KUJUTLUS Kujutlus on üldisem ja ebatäpsem kui taju
See seos emotsioonidega jäi täitsa välja. Just vene Võgotski koolkod rõhutas emotsioniga jne asja. Sapiirmofr - kas keel kultuuri või kultuur keelt mõjutab, ja mis keda mis viisil.? VASTA SELLELE KÜSIMUSELE!!!! Oskus keelt kasuatda ja suhelda, aga kuidas? Kui oluline seee suhe ikka on?, Psühholingvistiline probleem on see. Kuna peaks rõhutama suhtlusoskust ja kuna keele kasutusoskust. Ja lõpuks, mis on keeleüksuse tähendus? Kes vastas, et aistingut, kes mälukujutisi, kes mõistet. Nüüd teame, et nt mõisteid on meie peas vähe ikkagi suhteliselt. Konsept on teabeüksus. Konseptsioon peaks koosnema konseptidest. Teabeüksused koosnevad: 1) meeltele toetuv teave 2)Verbaalselt omandatud teave, mis võib ollaka mõiste tasandil, 3) meie hoiakud ja emotsioonid. TEOORIA ASSOTSIATSIOONIDEST Seos kujutluste vahel sh sõna ja mingi ese. Me tuletame olemasoleva teabe põhjal uusi teadmisi
Normaalne autism Imik on sünni järgselt nn. normaalse autismi seisundis. Laps on omaette ja sissepoole pöördunud. Ta ei ole loonud veel vastastikuseid suhteid ja kiindumussuhet teise inimesega. Imiku elu juhivad refleksid. Tema tähelepanu keskendub suures osas oma keha tundmustele. See ei tähenda seda, et imik oleks passiivne. Tema aistingut toimivad hästi ja ta on huvitatud hooldajast ja keskkonnast. Imikul ei ole veel füüsilist ja psüühilist iseseisvuse ja erisuse kogemust. Ta on ühine ümbritseva maailmaga. Kui laps liigutab juhtumisi kätt näo ees võib ta ehmuda, sest ei tea, et see on tema enda käsi. Väike laps ankurdab ümbritseva maailma iseenda külge.
Kujutletav on ka olukord, kus keegi või miski teab, et ta teab. Näiteks, kui subjekt (või Lacan) kaldakividesse kinni jookseb ja kõhunaha ära kriimustab. Arvata võib, et näiteks krokodilli ilmumine teravdab selle või tolle minateadvuse ühtsust veelgi ja annab ka väga konkreetseid tähendusi nähtustele nagu krokodill, elu ja kallas ehk kuiv maa. Valuaistingut (ja teadmist krokodillist) ei saa siis sugugi nõrgemaks argumendiks pidada kui voolamise aistingut. Barthes, Roland 2000 Semiootiline seiklus Vikerkaar 1 Barthes, Roland 1998 Autori surm Looming 12/ 1851 1855 Herkel; Andres Autorit otsides Looming 12 Foucault 2000 Mis on autor Vikerkaar 11 12 Krull, Hasso 1992 Poststrukturalistlikud meetodid kirjanduse käsitlemisel Vikerkaar, numbrid 4 11
Värvilise maailma nägemine on seotud meie nägemismeelega ja on ammu teada fakt, et erinevaid valguse sagedusi tajub inimene erinevate värvustena. Sellest järeldubki tõsiasi, et erinevusi erinevate värvuste vahel põhjustavad väljade erinevad energiad ajus. Konfiguratsiooni olemuse üks parimaid näiteid on seotud inimese temperatuuri ja aja tajumisega. Näiteks inimese teadvussisus võib esineda kuuma aisting. Kuid kuuma aisting ei oleks kuum, kui ei oleks kogetud külma aistingut ja vastupidi. See tähendab, et kui inimene ei ole kogenud külma, siis ei saaks tunnetada ka kuuma. Inimese ajataju aga seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus on umbes 50 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei suuda tajuja erinevaid sündmusi ehk ärritusi omavahel eristada. Sündmused, mis toimuvad selle
Värvilise maailma nägemine on seotud meie nägemismeelega ja on ammu teada fakt, et erinevaid valguse sagedusi tajub inimene erinevate värvustena. Sellest järeldubki tõsiasi, et erinevusi erinevate värvuste vahel põhjustavad väljade erinevad energiad ajus. Konfiguratsiooni olemuse üks parimaid näiteid on seotud inimese temperatuuri ja aja tajumisega. Näiteks inimese teadvussisus võib esineda kuuma aisting. Kuid kuuma aisting ei oleks kuum, kui ei oleks kogetud külma aistingut ja vastupidi. See tähendab, et kui inimene ei ole kogenud külma, siis ei saaks tunnetada ka kuuma. Inimese ajataju aga seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus on umbes 50 – 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei suuda tajuja erinevaid sündmusi ehk ärritusi omavahel eristada. Sündmused, mis toimuvad selle
annaabi.ee 
