Tina (1)

Tartu KHK
Tina
Referaat
Koostas: Ingrit Pavlov
Juhendas:
Tartu KHK2009
Sisukord
Tina ................................................................................................3
Kui kaua tunneb inimkond tina.......................................................4
Tina algne tootmine ja avastamine.................................................4
Tinakatk ..........................................................................................5 Tina radioaktiivsus .........................................................................6
Tinasulamid....................................................................................6
Lisa: Napoleon Bonaparte 'i langus................................................7
Kasutatud kirjandus.......................................................................8
Tina
Tina on keemiline element mille sümbol on Sn (lad. k. stannum). Looduses väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega.Õhus ja vees on tina vastupidav. Tina on hõbevalge värvusega pehme metall , hästi taotav. Tina ei ole mürgine.
Tinal on mitu polümorfset teisendit, mis erinevad kristallstruktuuri poolest.
Valgetina e. β-Sn on püsiv temperatuuril üle 13, 20C.
madalamal temp. esineb halltina e. α-Sn.
.Molaarmassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. Tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm3 seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8.
Tinal on mitu polümorfset teisendit, mis erinevad kristallstruktuuri poolest.
Valgetina e. β-Sn on püsiv temperatuuril üle 13, 20C.
madalamal temp. esineb halltina e. α-Sn.
Kui kaua tunneb inimkond tina.
Tina on esimesi inimesele tuntuks saanud metalle . Avastajat ning kasutusele v]tjat ei teata. Arvatavasti sais tina ja tinasulamid tuntuks meie eellastele umbes 6000-7000 aastat tagasi. Vanimateks leidudeks peetakse tinas] rmust ja –pudelit, mis tulid v’lja 18. d[ nastia vaaraode püramiidi hauapanustest. India vanimas kirjavaras veedades, mis p’rinevad 2. aastatuhandest ekr, nim. Tina trapu´ks. Egiptuses tinamaaki ei leitud kuid pronksi valmistamiseks veeti seda sisse mesopotaamiast, indiast ja iraanist. Kuni 12. saj oli britannia ainus riik euroopas, kus tina kaevandati. Vana- roomas olid veetorud pliist , muistsed kartaagolased ja foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tolajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse.
Tina algne tootmine ja avastamine
Tina tootmine oli lihtne: tinamaak segati söega ja kuumutati lõkkes, kuni tina maagist puusöe arvel redutseerus ja välja sulas . Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu.
Muistsed metallurgid ja maagiotsijad olid terase silmaga ning avastasid , et metallimaaki võib leida sealt, kus kasvasid teatud taimed. Maaki otsiti nõiavitsaga. Metallurgia isa, saksa arst ja loodusteadlane Georg Agricola kirjutas oma 12- köitelises metallurgiaraamatus ”De ra metallica ” , kuidas leida tinamaaki nõiavitsaga ja kuidas sellest saab metalli. Sealt, kus kahe haruga nõiavitsa oks maagiotsija käes maapinna poole tõmbub, tulekski otsida metallimaaki. Tainamaaki aitas kõige paremini leida männipuust nõiavits.
Tinakatk
Tina, nagu teisedki metallid esineb mitmes erinevas kristallkujus.toatemperatuuril puutume kokku hõbevalge värvusega tinaesemetega. Niisugust ainet nim. Valgetinaks ehk -tinaks ja selle kristallid on tetragonaalse kujuga. Kui tinaese on temperatuuril alla 13°C hakkab see aeglaselt muutuma halliks peenpulbriliseks massiks- halltinaks ehk -tinaks, ruumala suureneb ja tihedus väheneb. Mida madalam on temperatuur, seda kiiremini tekib halltina, soodsaim on -33°C. 13°C- 0°C juures muutub tina palju aeglasemalt. Ent see kiireneb ka siis, kui madalal temperatuuril on valgetina kontaktis halltinaga. Keskajal antud nimetus ”tinakatk” oli tabav sest halltinsaga ”nakatunud” ese on tõesti külmakartev metall .
Tinkatkust lahti saamiseks tuleb eset vees keeta siis muundub halltina aeglaselt taas valgetinaks. On võimalik ka seda vältida kattes asja vismuti, plii või antimoniga. Tina sulam teise metalliga ei muundu madalal temperatuuril halltinaks vaid jääb endiseks.
Keskajal oli see aga tõsine nuhtlus kuna paljud majapidamisesemed olid just sellest metallist. Vanades kirikutes põevad paljud oreliviled madala temperatuuri tõttu tinakatku, mis avaldab mõju helikvaliteedile. Arvati, et tinakatku põhjustab naisnõidade needus. Paljud nõiduses süüdistatud kahtlusalused põletati seepärast tuleriidal.
Tina radioaktiivsus
Looduslik tina koosneb mitmest isotoobist, millest üks on radioaktiivne. Umbes 6 tinast moodustab radioaktiivne tina (Sn-124), mis kiirgab -kiirgust ja on ülipika poolestusajaga.
Tinasulamid
Esimene ja tähtsaim tinasulam oli pronks- tina ja vase sulam . Tina lisamine alandab vase sulamistemperatuuri. Samas suurendab pehme metall tina teise pehme metalli vase kõvadust. Võrreldes tina ja vasega on pronks kõvem ja tugevam.
Tina on jootemetalli põhikomponent. Tina-pliijoodised on hästi voolavad , tagavad hermeetilisuse, juhivad hästi soojust ja elektrit ning sulavad 180°C juures. Mitmed tina sulamid on veelgi madalama sulamistemperatuuriga . Neist tuntuim on plii-tina-vismuti-kaadrium sulam, mis sulab temperatuuril 68°C
Lisa:
Napoleon Bonaparte'i langus
Pärast Moskva vallutamist aastal 1812 oli Napoleon sunnitud Venemaalt taanduma ning see kaotus kõigutas ta sõjaväelist prestiiži ja vallandas sündmusteahele, mis viis kaks aastat hiljem riigijuhi asumisele saatmiseni Elba saarele . LeCouteur kirjutab raamatus «Napoleoni nööbid: 17 molekuli, mis muutsid maailma ajalugu», et prantslaste taandumist näinud pealtnägija sõnul olid mehed « kamp naisteriietesse mässitud kummitusi», kelle keha katval ülekuuel või vaibatükkidel paiknesid põlenud augud. Prantslaste tinanööbid võisid 1812. aasta külma talve jooksul laguneda, mistõttu sõjamehed külmusid surnuks või muutusid külmetuse tõttu rasketele nakkushaigustele vastuvõtlikumaks.
Pildid:
Valatud tina Tinavardad
Kasutatud kirjandus:
Kalender 2006
http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Tina.ht m
http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=sn
8