suur- ja väike vereringe Kehapiirkonnad: eesmine ja tagumine osa (5/9 täku massist langeb esijäsemetele. Kereosa ja jäsemete osa. Jalad algavad randmeliigesest, esijäse algab abaluust (abaluu ->õlaliiges -> õlavars -> küünarliiges -> küünarvars -> randmeliiges -> kämmal -> kabi) Hobused Jalgade märgised 1-vasakul eesjalad piire, parem eesjalg poole sõrgatsini valge 2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge 3-vasak tagajalg pöiani, parem tagajalg poole pöiani valge 4- vasak tagajalg säärem, parem tagajälg kannaliigeseni valge, parem kabi kirju. Pea märgised 1-kübe 2-täpp 3-täht 4-laik 5-kriips 6-lauk 7-päits Hobuse mõõtmed 1 ja 2 turjakõrgus, 3 ja 4 seljakõrgus, 5 ja 6 laudjakõrgus, 7 ja 8 kere põikpikkus, 7 ja 8 laudja pikkus, 10 ja 11 pea pikkus, 12 ja 13 pea Laius, 14 ja 15 pea sügavus, 16 ja 17 kaela pikkus, 18 ja 19
Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Põdra jälg Põdra jälgi polegi meil kellegi teisega segamini ajada. Täiskasvanud loomal on need 12...16 sentimeetrit pikad. Esijalgade jäljendites paistavad sõrgatsite jäljendid. Rahulikult kõndides on sammu pikkuseks poolteist kuni kaks meetrit. Noorloomade jälje suurus ja sammupikkus on vähemad kohe selge kes on läinud. Põdrarada sookaasikus. Ristsaare, AlamPedja. Tagajalg astub peaaegu esijala jälge või jääb veidi tahapoole. Sageli veetakse sõraotstega lumele kaksiktiip, aga selle joonise säilimine oleneb juba lumest. Sügavas lumes põder eriti jalgu ei tõsta, siis näeme ,,kõnnivagu". Pabulad Põdra ekskremendid. Pabulatest sammuti. Kaks kolm sentimeetrit pikad ja kuni paar laiad. Vahel on pabulad ümaramad, aga see oleneb toidust ning indiviidist. Talvistes pabulates on
Sigade arv: 2009- 377,2, 2010- 372,5; 2010/2009- +/- -4,7; %99 Lammaste ja kitsede arv: 2009- 100,4, 2010- 108,5; 2010/2009- +/- +8,1; %108 Sh kitsede arv: 2009- 2,4, 2010- 2,4; 2010/2009- +/- 0; %100 Lindude arv: 2009- 1814,4, 2010- 2094,0; 2010/2009- +/- +279,6; %115 Hobused Jalgade märgised 1-vasakul eesjalad piire, parem eesjalg poole sõrgatsini valge, 2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge, 3-vasak tagajalg pöjani, parem tagajalg poole pöjani valge, 4- vasak tagajalg säärem, parem tagajälg kannaliigeseni valge, parem kabi kirju. Pea märgised 1-kübe, 2-täpp, 3-täht, 4-laik, 5-kriips, 6-lauk, 7-päits Hobuse mõõtmed 1 ja 2 turjakõrgus, 3 ja 4 seljakõrgus, 5 ja 6 laudjakõrgus, 7 ja 8 kere põikpikkus, 7 ja 8 laudja pikkus, 10 ja 11 pea pikkus, 12 ja 13 pea Laius, 14 ja 15 pea sügavus, 16 ja 17 kaela pikkus, 18 ja 19 rinna ümbermõõdu mõõtmise koht, 20 ja 21 kämbla ümbermõõdu mõõtmise koht
1. KOBRASTE JÄLJED 3 1.1 Liikumisjäljed Kobraste esijalgadel on viis küüntega varustatud varvast aga ujulestad puuduvad. Jälgedes on sageli nähtavad ainult neli, tugevasti harali hoidvat teravate küüntega varvast. Jälg on umbes 5,5 cm pikk ja 4,5 cm lai. Kobraste tagajalad on viie varbaga, küünised on lühikesed ja varbaid ühendab ujunahk. Kõik jalad on laiali ja kõverad küünised on alati nähtavad. Pehmel pinnasel võib märgata ka ujunaha jälge. Tagajalg on esijalast märgatavalt suurem: umbes 15 cm pikk ja 10 cm lai. Kopra lai pikk saba jätab pehmel pinnasel ja lumes selge lohistamisjälje, mis võib jalajäljed osaliselt ära pühkida. Kuival maal liigub kobras tavaliselt kõndides (Bang, 2001). 1.2 Toitumisjäljed Kopra lõugade haare on väga tugev, nii et närimisjäljed ja lahtihammustatud laastud võivad olla 3- 4 cm laiad ja 10-12 cm pikad. Hambajäljed on umbes 8 mm laiad ning on laastudel ja tüvel selgesti nähtavad
pikk, kergelt kaardunud muskliline laudjas ning harmooniline kerejaotus eeskehaks, keskosaks ja tagakehaks (Joonis 2). Edasi on soovitav kehaehitusega sobivad jäsemed korrektsete suurte liigestega, keskmise pikkusega sõrgatsitega ja hästivormitud kapjadega, mis lubab eeldada pikka kasutusiga. Peale selle korrektne, st. tagantvaates otsene jäsemeteasetus, külgvaates otseasetsev esijalg ja hästisuunatud hüppeliigesega umbes 150- kraadise nurga all tagajalg ja igal juhul sirge varbatelg umbes 45-50- kraadise nurgaga aluspinna suhtes. 9 Joonis 2. 2.2. Iseloom Trakeeni hobune on seltsiv, samas töötahteline, tugeva närviga ja usaldusväärne hobune, kes jätab ärksa intelligentse mulje ja oma esinemise ning käitumisega võimaldab ära tunda häid iseloomuomadusi ning samuti
annaabi.ee 
