LOGO/VAPP - Logo on kirja autorit identifitseeriv visuaalne kujund. Asub kirjapeaväljal, ei kasutata kirja taustana. Vapi kasutamisel lähtutakse õigusaktidega määratud korrast ja heraldikareeglitest. Asukoht on autorist eespool või ülalpool. KASUTUSMÄRGE - On kirja kasutamise korda tähistav märge, vormistatakse vajadusel. Elemendi eesmärk on tähelepanu juhtimine kirja üldisest korrast erinevale menetlemisele. Asukohaks on traditsiooniliselt vormistatakse suurtähtedega adressaadi kohal. Kiri on mõeldud isiklikuks kasutamiseks: ISIKLIK Kirja on vaja menetleda tavapärasest kiiremini: KIIRE Muud kasutusviisi täpsustavad näited: ÄRISALADUS MITTEAMETLIK TÕLGE ADRESSAAT - On organisatsioon või isik, kellele kiri suunatakse. Kirja adressaadiks võib olla: Füüsiline isik Ruuta Vajalik
GARANTIIKIRI Iseseisev töö Tallinn 2011 Garantiikiri koosneb järgmistest elementidest: aadress, adressaat, allkiri, allkirjastaja, autor, kontaktandmed, kuupäev, koostaja, pealkiri ja pealkirja liiginimetus, teksti, viit. Aadress - adressaadi sideandmed, mis sõltuvad saatmisviisist. Kirja saatmisel posti teel, kasutatakse postiaadressi. Kirjal vormistatakse aadress elemendi "adressaat" alla. Postiindeks trükitakse enne linna või maakonna nimetust. Linn ja maakond trükitakse suurtähtedega. Näiteks: Pärnu mnt 62 10135 TALLINN Padise vald 74001 HARJUMAA Adressaat- organisatsioon või isik, kellele kiri on suunatud. Garantiikirja adressaadiks võib olla üldjuhul organisatsioon või organisatsiooni allüksus.
ofertit alljärgnevalt ”Ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end võimaliku aktsepti korral seotuks. Pakkumine ON piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kauba kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaks määramise kord”. Aktsepti defineerib Viini konventsioon järgnevalt Oferti adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut ofertiga, on aktsept. Vaikimine iseenesest ei ole aktsept. Definitsioonidest järeldub, et ühele või isegi mõlemale poolele ootamatult võib osutuda sõlmituks rahvusvaheline müügileping. Milles väga olulised poolte kohustused on jäetud fikseerimata. Nõuded ofertile Lisaks oferti definitsioonile sätestab Viini konventsioon terve rea nõudeid.
eriseaduses nt sunniraha kasutamise lubatavusele (eriseadus sisaldab ka sunniraha suuruse maksimummäära). Sunniraha – hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida (§ 10 lg 1). Asendustäitmine – kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (§ 11 lg 1). AtSS-s sätestatud sunnivahendit ei rakendata: 1. kohtulahendite täitmise puhul; 2. teenistusliku järelevalve läbiviimisel (AtSS § 2 lg 3); 3. haldusorgani ettekirjutuste täitmisele, millega kohustatakse isikut maksma raha (AtSS § 2 lg 4); 4. kui ettekirjutuse adressaat on riigiasutus (AtSS § 5 lg 1).
C. HALDUSAKTI KEHTIVUS JA SUNDTÄITMISE VÕIMALIKKUS (Kohaldatav ka konkreetse iseloomuga halduslepingute, mitte aga muude halduse tegevusvormide suhtes) I. Teatavaks tegemine (HMS § 62) 1 1. Üldjuhul: vormivabadus (HMS § 62 lg 1), kuid HA adressaadi isiklik teavitamine + Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus §11 lg 2, et muu otsuse kohta avaldatakse PRIA pealehel. Eriseadus § 11 lg 2 lubab teha veebilehel teatavaks ja teatavakstegemisega järelikult 25.11.2013 jõustus. Kui ta 27.11 saatis täiendavat teavet, ja PRIA ültes, et haldusmenetlust ei uuendatud.
14). Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping(Võlaõigusseadus, §20). Samuti määravad mõlemad õigusaktid üheselt, et aktsept ehk nõusolek pakkumusega ei ole vaikimine või tegevusetus, vaid oferdile tuleb anda alati selle adressaadi poolt avalduse või muu käitumisega, mis avaldab nõusolekut, otseselt oferdi esitajale tagasiside ehk nõusolek või keeldumine. Samas on Võlaõigusseadus oma lepingutingimuste seletustes oluliselt detailsem, tuues välja erinevad nüanssid nii erinevate tähtaegadega ofertide ja pakkumuse lõppemise, oferdiga nõustumuses, muudatustega nõustumuse kui ka hilinenud nõustumuse puhuks. Viini konventsioonis on need küll märgitud ning lühidalt seletatud, kuid Võlaõigusseadus on
ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping nagu on kirjas ka Võlaõigusseaduses §20. Samuti määravad mõlemad õigusaktid üheselt, et aktsept ehk nõusolek pakkumisega ei ole vaikimine või tegevusetus, vaid oferdile tuleb anda alati selle adressaadi poolt avalduse või muu käitumisega, mis avaldab nõusolekut, otseselt oferdi esitajale tagasiside ehk nõusolek või keeldumine. Samas on Võlaõigusseadus oma lepingutingimuste seletustes oluliselt detailsem, tuues välja erinevad nüanssid nii erinevate tähtaegadega ofertide ja pakkumuse lõppemise, oferdiga nõustumuses, muudatustega nõustumuse kui ka hilinenud nõustumuse puhuks. Viini konventsioonis
näiteks kauplemisluba või pension. Asutuse ja kodaniku vaheline suhtlemine on reeglina vormivaba, isik või asutus võivad üksteise poole pöörduda nii suuliselt, kirjalikult kui ka sidevahendite abil. 2.2 Menetluse lõpp Haldusakti andmise menetlus lõpeb, haldusakti teatavakstegemisega; taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; taotluse läbivaatamata jätmisega haldusorgani poolt; haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga. Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt, milles tuleb põhjendada resolutsioonis, miks see jäeti andmata. Isiku teavitamine haldusakti andmise menetluse lõpetamisest peaks toimuma samas vormis, milles toimus tema teavitamine menetluse algatamisest. Kui menetlusse oli kaasatud ka kolmandaid isikuid, tuleks hea halduse põhimõtetest lähtuvalt ka selliseid isikuid menetluse lõppemisest teavitada, ehkki seadus seda ette ei näe.
5 3.Sõnumitüübid 3.1 Veateated ICMP veateateid kasutavad ruuterid ja hostid, et teavitada andmepaketi lähtestajat probleemidest, mis esinesid andmete edastamisel. Veateate sõnumisse lisatakse probleemi esilekutsunud sõnumiread. Kättesaamatu adressaat (inglise keeles Destination unreachable) Võrguvärav saadab "kättesaamatu adressaadi" sõnumi andmepaketi allikale, juhul kui võrguvärava marsruutimistabeli info viitab, et sihtvõrk on kättesaamatu. Sihtpunkti host saadab andmepaketi allikale "kättesaamatu adressaadi" sõnumi, kui sihtpunkti võrgukaart või protsessi port ei ole aktiivne. Võrguvärav loobub andmepaketi edastamisest ja tagastab "kättesaamatu adressaadi" sõnumi olukorras, kus nõutakse andmepaketi killustamist, aga killustamine pole lubatud (inglise keeles no fragmentation flag)
see ei ole sätestatud teise seadusega ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda. Märgukiri seaduse tähenduses on isiku pöördumine, millega isik teeb aadressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks, andes aadressaadile avaliku elu ja riigi valitsemisega seotud teavet. Selgitustaotlus seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik taotleb aadressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Kui märgukiri selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. Kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgtustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema
täitmise või väljasaatmiseni toimib tegevus. Ühele organisatsiooni jaoks on väljasaadetav dokument saadetud dokument, teise organisatsiooni jaoks aga saabuv dokument. Saabuva dokumendi võtab vastu ainult selleks määratud isik. Organisatsioonis tekib kaos, kui vale inimene, kellele ei ole kirja vastuvõtmiseks õigust, kirja ikkagi vastu võtab. Dokumentide vastuvõtmisel toimub esialgne tehniline menetlemine. Tehnilise menetlemise alla käib: õige adressaadi kontroll ja vormistuse jälgimine. Vormistuse jälgimine tähendab seda, et dokumendil on olemas kõik vajalikud elemendid, allkirjad ja lisad on kõik olemas. Asutuse pädevusse mittekuuluva dokumenti ei registreerita ja see edastatakse kuuluvuse järgi. Dokumentde korrektseks vormistamiseks kasutatakse standarti. Standardit on vaja selleks, et tagada ühtne kirja vormistamine. Saabuvate dokumentide ringluses tuvastatakse registreerimiseks kuuluvad dokumendid
KAALUTLUSÕIGUSE TEOSTAMINE Põhimõtted: kaalutlusõiguse teostamisel on oluline silmas pidada: · volituste piire st õiguslike tagajärgede võimalusi, mida seadus ette näeb · kaalutlusõiguse eesmärki st mis on seaduse üldiseks eesmärgiks ja miks on antud küsimuses kaalutlusõigus jäetud · õiguse üldpõhimõtteid st võrdne kohtlemine jne · olulised asjaolud st konkreetse juhtumi asjaolud (kergendavad, raskendavad) · põhjendatud huvid st adressaadi, avalikud ja kolmandate isikute huvid Kaalutlusvead: eristatakse järgmisi kaalutlusvigu · kaalutlusõiguse mittekasutamine nt haldusorgan ei saa aru, et talle on jäetud kaalultusõigus ning ei kaaluta kõiki võimalusi või seob end ise nt halduseeskirjadega st halduseeskirju võib küll vastu võtta, kuid need ei tohi konkreetsel üksikjuhul välistada kaalutlusõiguse teostamist.
halduskohus sel juhul kohustada maksuhaldurit tegema taotletud toimingut. Kohus kontrollib kaalutlusõiguse rakendamise õigsust. Vigade korral tehakse maksuhaldurile ülesandeks asi uuesti läbi vaadata. KAALUTLUSÕIGUSEST ÜLIDISELT Liigid : Otsustusdiskretsioon Valikudiskretsioon Teostamise põhimõtted: Õiguslike tagajärgede võimalusi Seaduse üldine eesmärk Õiguse üldpõhimõtted Konkreetse juhtumi asjaolud Adressaadi, avalikud ja kolmandate isikute huvid Kaalutlusvead: Menetlusvead Vormivead Halduskohtulik kontroll: Mittekasutamine ehk piiride ületamine Ületamine Kuritarvitamine KAALUTLUSREEGLID Reegel 1: Kaalutlusõiguslik alus. Reegel 2: Kooskõlas volituse piiridega Reegel 3: Kooskõlas normi eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Reegel 4: Olulisi asjaolusid arvestades ja põhjendatud huve kaaludes. INDIVIDUAALSE JA ÜLDISE DISKRETSIOONI TEOSTAMINE
· Tuleb kirjutatust huvitavaim mõte välja sõeluda. · Välja võetud mõtet tuleks veelkord veeretada. · Nüüd tuleb kirjutatut analüüsida ja sealt väärt mõtted välja võtta Skeem-parim viis arutleva teema avamiseks · Trellide kujuline tabel 3x3 · Esinemisviis Mõjutegurid Tagajärjed Põhjused Põhimõiste Eesmärgid Ajasuhted Kaasnähtused Hinnangud 9. Põhiidee leidmine. Adressaadi leidmine. a) Põhiidee leidmine põhiideeks tuleb võtta alati midagi intrigeerivat, mille jaoks sul mõtteid on ja millest sa ise huvi tunned. Võib ka alustada igava põhiideega ja loota et kirjutamise käigus tekib paremaid mõtteid. b) Adressaadi leidmine sõnum tuleb kujundada lugejat arvestades. Kirjand tuleks kirjutada nagu eksamikirjutis oleks arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane. 10. 11. 12
ka muudel isikutel, kui sellele ei ole vastu ükski menetlusosaline. (4) Istungi juhataja võib istungilt kõrvaldada isiku, kes ei allu istungi juhataja poolt kindlaksmääratud istungi läbiviimise korrale. (5) Istung protokollitakse. V Menetluse lõppemine § 43. Menetluse lõppemine (1) Haldusakti andmise menetlus lõpeb: 1) haldusakti teatavakstegemisega; 2) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; 3) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; 4) haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga. (2) Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. (3) Halduslepingu sõlmimise menetlus lõpeb: 1) halduslepingu sõlmimisega; 2) kokkuleppega või ühe poole otsusega jätta haldusleping sõlmimata;
ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigust kaitsev. 3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm
2. Direktiivid (directives) · On kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduvad iga liikmesriigi suhtes, kellele on adresseeritud. Kohandamise vormi ja meetodi valib liikmesriik ise (nt määruse või seadusena) Nende eesmärgiks on riikide seadusandluse ühtlustamine ja lähendamine - kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades. Liikmesriigid on kohustatud kinni pidama direktiividega kehtestatud eesmärkidest, tähtajadest ja teisest nõuetest. 3. Otsused (decisions) · On tervikuna siduvad adressaadi suhtes - kohustuslik vaid neile, kellele on suunatud. (nt üksikule liikmesriigile või ettevõttele). Kasutatakse paindlikkust nõudvate poliitikate puhul. Direktiivist erinevalt on otsus terviklikult siduv. Ta ei anna adressaadile võimalust valida, kuidas otsus tuleks ellu viia. Otsused langetatakse kas ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega. 4. Soovitused ja arvamused (recommendations and opinions) Soovitustel ja arvamustel ei ole siduvat jõudu, mis tähendab, et
Märgukirjale ja selgitustaotlusele ja kollektiivse pöördumise seadus Märgukiri on isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks ja annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Selgitustaotlus on isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist ja taotleb õigusalase selgituse andmist. Mille kohta annavad riigiasutused tasuta teavet? Riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Kas ja kuidas peavad riigiasutuste juhid korraldama isikute vastuvõtu selleks pädeva ametniku poolt
koosseisu ja õigusjärelmit, see on ainult keerulisem kui enamiku muude normide puhul. Põhiõigusnormi koosseis koosneb kahest elemendist: põhiõiguse kaitsealast ja selle riivest. Mõisted „kaitseala” ja „riive” loovad taotluslikult assotsiatsiooni mõttelisest kaitstud alast, mida avaliku võimu abinõu riivab. Põhiõiguse kaitseala määrab kindlaks põhiõigusliku kaitse eseme ja õigustatud subjekti. Põhiõigusnormi õigusjärelm on põhiõiguste adressaadi kohustus õigustada põhiõiguse riivet. Üldjuhul on riive PS-ga kooskõlas siis, kui see on formaalselt ja materiaalselt põhiseaduspärane (vt § 11 komm 2). Põhiõiguse kaitseala ja kaitseala riive koos moodustavad põhiõigusnormi koosseisu. Põhiõigusnormi koosseisu võib käsitleda kitsalt või avaralt. Avara käsitluse korral hõlmab kaitseala iga tegevuse, omaduse või seisundi, millel on seos
ärakasutamiseni (HMS § 61). 3. Õiguspärasus ja kehtivus Haldusakti kehtivus ja õiguspärasus on erinevad kategooriad. Õiguspärasus ei ole kehtivuse eelduseks. Vaid eriliselt rasked, seaduses otseselt nimetatud ilmselged puudused võivad tuua kaasa haldusakti tühisuse (automaatse kehtetuse algusest peale). Seega tekitab ka õigusvastane haldusakt õigusi ja kohustusi. III. Haldusakti siduvus 1. Adressaadi suhtes Adressaat peab täitma kohustavast haldusaktist (ettekirjutusest) tuleneva kohustuse, sõltumata haldusakti õiguspärasusest, seega sõltumata sellest, mida kohustuse suhtes näevad ette üldnormid. Ettekirjutuse aluseks olnud õigusnormi hilisemal kehtetuks 3 tunnistamisel ei ole koormavat haldusakti aga võimalik sundtäita. Näiteks: maksuotsus, ehitise lammutamise ettekirjutus. 2
Sõltuvalt sellest, kas menetluse eesmärk on haldusakti andmise, halduslepingu sõlmimise või toimingu sooritamise küsimuse lahendamine, on erinevad ka menetluse lõppemise viisid. 57 § 43. Menetluse lõppemine (1) Haldusakti andmise menetlus lõpeb: 1) haldusakti teatavakstegemisega; 2) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; 3) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; 4) haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga. (2) Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. 58 (3) Halduslepingu sõlmimise menetlus lõpeb:
Kohustav - tagatud riikliku sunniga. Haldusakt võib realiseeruda erineval moel . Kõige kasutatavam meetod : 1)normist kinni pidamine 2) normi kasutamine 3) normi rakendamine Haldusakti mõiste formaalses tähenduses halduse organistatisooni kuuluva avaliku halduse kanja organi iga akt sõltumata selle materiaalsest sisust. Kontrollida on vaja väljaandjat. Haldusakt materiaalses tähenduses - Haldusakt on haldusekandja organi otsustus, millega määratletakse normi adressaadi käitumine haldussuhetes ehk puhtas haldses. Nende lubatavus ja õiguspärasus. Lubatavus - akt on lubatav kui see on seadusega ette nähtud. Akt on lubatav kui selle andmine on seadusega kooskõlas. Õiguspärane saab olla lubatav haldusakt. Lähenemine materiaalselt ehk läbi sisu õiguspärane on haldusaktsiis, kui aktiandajal on halduspädevus. Seadusandja on määratlenud ülesande . 3) akti sisu peab olema kooskõlas
Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Haldusakti andmise menetlus lõpeb: 1) haldusakti teatavakstegemisega 2) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega 3) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega 4) haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga.3 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008 8 3. KOHTU PRAKTIKA Menetlustoiminguid tuleb ette kõikides haldusmenetlustes. Menetlustoimingu piiritlemine toimingust, haldusaktist ja eelhaldusaktist on keeruline. Haldusaktist eristamisel on peamiseks küsimuseks, kas tegemist on regulatiivset toimet omava aktiga. Menetlustoiming regulatiivne ei ole
4)Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 1.2. Teisene ehk sekundaarne õigus Siia alla kuuluvad konkreetsed poliitika valdkonnad: 1)Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. 2)Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. 3)Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. 4)Soovitused, arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 1.3. Kirjutamata ehk pretsedendiõigus Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest.
juriidiliselt sõlmitud. Viini konventsioon defineerib ofertit alljärgnevalt: "Ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end võimaliku aktsepti korral seotuks. Pakkumine ON piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kauba kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaks määramise kord". Aktsepti defineerib Viini konventsioon järgnevalt: Oferti adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut ofertiga, on aktsept. Vaikimine iseenesest ei ole aktsept. Oferti esitamine: Kuigi selleks, et müügileping oferti ja aktsepti vormis oleks juriidiliselt sõlmitud, piisab, kui ära näidata oferti saaja(d), kaup ning selle kogus ja hind või nende määramise põhimõtted, märgib tark kommersant nii offertile kui aktseptile ka need andmed, mis üldjuhul (tavalepingu puhul) kirjutatakse lahti lepingu punktidena:
Reklaam kui kõnetus Kõnetus on keelenähtus, mis ilmub reklaami valda koos sõnalise reklaamtekstiga. Teisel isikul (sina familiaarne, veidi pidulikum kirjalik Sina; teie tavaline, ametlik- distantseeriv Teie) on keeles täita oluline funktsioon: pöördumine, adressaadi tähelepanu äratus. Käsk: Kuulake kõik! Küsimus: Tead sa mis? Jutustav lause: Ma pean sulle tunnistama, et... Sinatuse ja teietuse sobivus või kohatus sõltub reklaami kujundusstiilist. Kaubad-tooted jagunevad sinakaupadeks (isiklikud, varjatud, seespidiseks tarvitamiseks intiimsemad, ihulähedasemad, inimsõbralikumad, silmatorkamatud, nt kosmeetika, alkohol väljaarvatud eliitmargid) ja teiekaupadeks (kallimad, soliidsemad,
III – eelnõu ekspertiis, kooskõlastamine ja viimistlemine. 1. Juriidiline ja keeleline ekspertiis. 2. Kooskõlastamine asjaomastes ministeeriumides, kes omakorda kaasavad vajadusel ameteid ja inspektsioone. 3. Viimistlemisel arvestatakse kooskõlastajate arvamustega (eiramise korral tuleb põhjendada). Lon L. Fuller (1902 – 1978) teos „Õiguse moraal“ Õiguse põhinemine: 1. üldisus 2. avalik väljakuulutamine 3. mittetagasiulatavus (va adressaadi positiivsed tagajärjed) 4. selgus 5. sisemiste vastuolude puudumine 6. täitmise võimalikkus 7. järjepidevus 8. õigusemõistmine vastavalt kehtestatud normidele J. Nuut, lektor MALSCO Law Office Tartu mnt. 7 Tallinn
Milline on referaadi teksti reavahe? 1,5 mm Mis on ajatempel? Ajatempel on digitaalne tõend, mis võimaldab objektiivselt kindlaks teha mingi digitaalse andmekogumi loomise aja. Millised on ametdokumendi veerised? Vasaku veerise laius on 1,2 cm ja parema veerise laius 3,0 cm. Mis väli on postkastis BCC väli, milleks kasutatakse? BCC väli on pimekoopia, sinna sisestatud aadressidele saadetud kirjad näitavad vaid adressaadi enda nime, mitte teisi, kes sama kirja saavad. Mida mõeldakse dokumentide metaandmete all, mis on metaandmed? Mingit objekti või tegevust kirjeldavaid struktureeritud andmeid, mille sisuks on objekti ajalugu ja mitmesugused karakteristikud ning mille kogumise eesmärgiks on objekti kasutatavuse ja usaldusväärsuse tagamine. Metaandmeid on vaja ka objektide identifitseerimiseks, paindlike otsisüsteemide loomiseks, ning konteksti säilitamiseks. Mis mõõdus on A4 paber? 210 × 297 mm
tagantjärele selgitada või õigustada. Nagu erinevad need olukorrad, erineb ka käitumine. Keelemängud on toredad, aga nende tähendus muutub vastavalt kontekstile ja tõlgendajale: kui kirjutada «rahvas» kahe f-iga, peetakse seda jututoas normaalseks kirjapruugiks, uurimistöös aga paremal juhul trükiveaks. Kirjas heale tuttavale võib see tunduda vaimustava väikese naljana, ametikirjas ebaviisakuse või lihtsalt rumalusena. Inimesed ei ole kunagi kohustatud kaasa mängima, nii et kui adressaadi keeleline maitse ei ole teada, ei maksa ka riskida. Üks lihtne viis, kuidas veenda lugejat oma asjatundlikkuses, on mitte teha pingutusi selleks, et jätta muljet asjatundmatusest. Sageli tuleb inimestel sõna võtta teemal, millest nad kaugeltki kõike ei tea. Kogemuste kogunedes selgub, et millestki kõige teadmist polegi tegelikult olemas. Kuni sellele äratundmisele pole jõutud, kutsub esinemisvajadus, olgu suuliselt või kirjalikult, esile iseäranis palju ebakindlust
tühistatakse vanu, luuakse uusi õigussuhteid, muudetakse ja lõpetatakse olemasolevaid · Reaaltoiming aga halduse faktilised toimingud, tegevus (liiklusummikute kõrvaldamine, vaktsineerimine, koolide ehitamine jms); teatamistoimingud (asjaolude teatavakstegemine dokumendivormis teated, kutsed, hoiatused, meeldetuletused); tõestamistoimingud (tunnistused, tõendid) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 16 Haldusaktide liigid: 1) adressaadi jaoks koormavad (õigusi piiravad) ja soodustavad (õigusi andvad), samuti sega- ja topeltmõjuga haldusaktid; 2) reguleerivad ja tuvastavad; 3) isiku, asja või teabega seotud haldusaktid; 4) haldusakti erivormid nagu üldkorraldus ja osa- ja eelhaldusakt Tooge näiteid igast liigist! 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 17 Õigustloovad aktid jõustuvad kehtivas õiguses järgmiselt: 1) õigusaktis ettenähtud ajal (seotud akti teatavakstegemisega);
annab adressaadile teavet. 4) asutuse dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid Selgitustaotlus on isiku pöördumine 5) dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi protseduuri käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine; 6) asjaajamise üleandmist ametiisiku, ametniku, teenistuja (edaspidi taotleb õigusalase selgituse andmist (osas, mis puudutab asutust, kelle ametnik) või töötaja teenistusest või töölt vabastamise või poole pöördutakse)
Mudeli tähtsaim osa on infoallikas. Tema otsustab, milline sõnum saata, valides ühe paljude võimalike seast. Saatja muudab võimaliku sõnumi signaaliks, mis kanali kaudu liigub vastuvõtjani. Sõna kanal viitab neile füüsilistele vahenditele, mille abil signaale siirdatakse. Kanaliks on valguslained, häälevõnked, raadiolained, telefonijuhtmed, kus sõnum kulgeb signaalina, närvirakud jms. Telefonitoru (valjuhääldi) toimib saatja ja vastuvõtjana. Dekodeeritud signaali võtab vastu adressaadi kõrv. Vahendid jagunevad kolme rühma. 1. Otsesed vahendid: hääl, ilmed, keha. Sõnumi saatja kasutab sõnade, ilmete ja kehahoiakute "loomuliku" keelt. Need toimivad siin ja praegu. Sellise vahendi kasutamise eeldus on sõnumi saatja kohalolek tema ongi see vahend. 2. Esitavad vahendid: raamatud, maalid, kujutised, arhitektuur, disain jne. Need võivad talletada esimesse rühma kuuluvate vahendite sõnumeid, sel juhul ei ole saatja enam vältimatult kohal. 3
millest ja kellele kirjutati. Ametikirja vormingu elemendid on: 1. Autor- on kirja sisu eest otseselt vastutav organisatsioon või isik. 2. Logo/vapp- on kirja autorit identifitseeriv visualne kujund. Asukoht:asub kirjapeaväljal, ei kasutata kirja taustana 3. Kasutusmärge- on kirja kasutamise korda tähistav märge, vormistatakse vajadusel. Eesmärk on tähelepanu juhtimine kirja üldisest korrast erinevale menetlemisele. Asukoht:vormistatakse suurte tähtedega adressaadi kohal. 4. Adressaat- on organisatsioon või isik, kellele kiri suunatakse. Asukoht: trükitakse umbes 5,5 cm kaugusele plangi ülaservast, nii et aknaga ümbriku puhul oleks adressaat aknast tervikuna näha. Rea pikkus ei tohi ületada 7,6 cm plangi vasakust veerisest. 5. Aadress- on sideandmed, et kiri jõuaks adressaadini. Asukoht: kirja puhul adresaadi all aadressiväljal. 6. Pealkiri- on kirja sisule antud nimetus, et hõlbustada kirja leidmist ja eristada
suurenenud erutuse tunnuseid. Selline atmosfäär andis noorte romantilise alatooniga olemisele väga palju juurde. Kuid vaatleme lähemalt tüdruku käitumist, kes otsis poisiga enne suurmat lähenemist juba ammu kontakti. Tüdruk oli ennast täielikult pööranud poisi suunas kogu oma kehaga. Sellest võib välja lugeda, et tüdruk oli poisist huvitatud. Keha asetus näitab suhtumist. Väga tähtis on just õlgade ja jalgade orientatsioon: kui need on suunatud adressaadi suunas, ollakse järelikult adressaadist huvitatud. Paralleelsus näitab, et ollakse huvitatud. Kuigi pilk, mis kahtlevalt ja arglikult neratusega üle toa liugles, et mitte liiga süvenenud muljet jätta, siis vaid kehahoiak ,,ütles juba rohkem kui tuhat sõna". Kahtlev silmade rändamine pidi andma teistele signaali, et tüdruk ei olnud 100% poisi juttu keskendunud ning neid on vaid põgus vestlus. Kuigi kehade lähedus ja asetus väitis juba otse vastupidist.
Rahvusvaheline Faks +358 6766 5656 Asukoht: kirja puhul adresaadi alla adresaadiväljakul, e-kirja puhul väljale Kellele. 2. Adresaat- on organisatsioon või isik, kellele suunatakse.On kohustuslik element. Kirja adresaadiks võib olla: Füüsiline isik Ruuta Vajalik Ametisik Ruuta Vajalik Juhatuse liige Kirja adresseerimisel ametiisikule on soovitav märkida adressaadi koosseisu organistatsiooni nimetus. Ruuta Vajalik AS Tuuleke Ruuta Vajalik AS Tuuleke Personaliosakond Organisatsioon AS Tuuleke Organisatsiooni allüksus AS Tuuleke Raamatupidamise osakond
3. Mille poolest erinevad kaks mõjutamise põhitüüpi (teoreetiline ja ateoreetiline argumentatsioon)? Tooge näiteid (muu hulgas tekstiliikide kohta). 4. Mis on argumentatsiooni lähtekohad ja argumenteerimisvõtted? 5. Leksikaalsed valikud otsese mõjutamisvõttena. Tooge näiteid. 6. Mida tähendab varjatud mõjutamine? Tooge näiteid. 7. Mis määravad teksti autori ja lugeja suhtlusolukorra? 8. Kuidas saab teksti autor lugejat mõjutada? 9. Adressaadi relevantsuse põhimõtte kaks võimalikku rakendamisviisi 10. Mille järgi teksti koostaja fakte valib? 11. Kirjeldage hinnangulisi omadussõnu, mis tekitavad semantilist müra. 12. Mida tähendavad tembeldavad üldistused? Tooge näiteid. 13. Milles seisneb saatja usaldusväärsuse põhimõte suhtlusanalüüsis? 14. Millega püüab teksti autor veenda lugejat oma usaldusväärsuses? Kirjeldage lähemalt viit võimalust.
Positiivne õiguse. kirjutatud õigus (ius scriptum) ÕN, mida seadusandja kehtestab. Ius non scriptum- õiguse metanormid, reeglid, mida ei panda kirja aga mida peab järgima. ÕN-üldise iseloomuga käitumisreegel, täitmiseks üldkohustuslik, formaalselt määratud, loogika/õigekirjareegleid arvestades kirja pandud. ÕN struktuur- Kui A siis B, vastasel juhul C. A-hüpotees- normis kirjeldatud käitumise eeldus. Hüpotees määratleb juriidilised faktid ning ÕN adressaadi tunnused. ÕN dispositsioon (B) fikseerib õigustatud/kohustatud isiku ning seadusandja poolt kirja pandud/nõutava käitumise. ÕN sanktsioon (C) Õigusnormis on reeglid, mida luuakse. Õigusnormi taga on õigussuhe (tahteline seos, mis tekib isikute vahel ÕN alusel. Õigussuhte objektid. 1. Isikud (täielikult teovõimelised) 2. objekt e. ese 3. Õigussuhte sisu Juriidilised faktid on sündmused või teod.
auto parkimist aktseptiks. Parkimistingimuste järgi on leppetrahv parkimise eest tasumata jätmise korral 30 eurot. Europark võib parkija sõiduki teisaldada ja nõuda teisaldamisega seotud kulude hüvitamist sõiduki kasutajalt. Tingimuste kohaselt eeldatakse, et lepingu pooleks on sõiduki kasutaja. Konspekt nr 51!!!!! Ülesanne: 1) hinnake, kas Antsu ja Europark vahel oli leping sõlmitud 2) millistel juhtudel võib oferdi adressaadi vaikimist lugeda aktseptiks? 3. Kaasus Sahkerdamine arvega“ (vt ka pdf faili „Ostjale antud arve-saateleht“) Andrusel on oma puiduettevõtte Wood Products OÜ (müüja), mille kaudu ta puitmaterjali müüb. Möbel OÜ on mööblifirma (ostja). Möbel OÜ ostab müüjalt kolmes osas puitmaterjali, mis tuleb kõik eri aegadel ostjale kätte toimetada ostja asukohta. Pooled lepivad lepingus kokku, et müüja maksab tasu vastavalt iga osa saamise järgselt 100 000 eurot. Makse
Saajal peab olema võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Menetlusdokumentide kättetoimetamise variandid: 1. Tähitult väljastusteatega või lihtkirjana- kõige kindlam variant 2. Lihtposti teel - riskantne 3. Elektroonilisel viisil või faksi teel saaja peab tagastama teate dokumendi kättesaamise kohta. 4. Võlgnik tuleb kohtutäituri büroosse, kus antakse talle see allkirja vastu 5. Isiklik kättetoimetamine adressaadi elu- või äriruumis (kui keeldub alla kirjutamast, tuleb teha vastav märge) 6. Dokument postkasti - toimub sellisel juhul, kui dokumenti ei ole võimalik üle anda isiklikult vähemalt kahel päeval erinevatel kellaaegadel vähemalt kolme päevase vaheajaga ning ei õnnestu dokumenti üle anda ka saaja esindajale ega pereliikmetele. 7. Avalik kättetoimetamine - viimane võimalus. Avaldatakse Ametlikes Teadeannetes
sundtäitmise aegumistähtaeg (§ 132) ei ole möödunud. Maksuhalduri poolt maksukohustuslasele või kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitatakse vastavalt riigivastutuse seaduses sätestatule. Maksuhaldur on kohustatud tasuma intressi 15 päeva jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kättesaamise päevast. Intressi tasumisest keeldumise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. Haldusakti adressaadi õigusi ja kohustusi piiravad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Maksuhalduri õigused. Maksuhaldur võib teha tõendile märke selle kohta, kellele või kellele esitamiseks tõend väljastatakse, samuti selle kohta, et maksukohustuslane ei ole taotluse esitamise aastal või sellele eelnenud aastal täitnud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Rahandusministeeriumil ja riikliku maksu maksuhalduril on õigus anda
formaalset kirjalikku mõlema poole poolt signeeritud lepingut pole olemas. 47. Mis on pakkumus (ofert)? Pakkumus ehk ofert, mille ekspedeerija X teeb klient Y-le vastuseks viimase hinnapäringule. Ofert ehk pakkumus on ühele või mitmele isikule adresseeritud pakkumine, kui see on piisavalt selge ning väljendab pakkuja kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. 48. Mis on nõustumus (aktsept)? Aktsept on pakkumuse adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut pakkumusega. 49. Milleks on TIR konventsioon? Et plommida eksporttolli läbinud koorem lähteriiki nii, et see võiks takistuseta ja vahepealse koorma avamiste ja kontrollimisteta läbida teel olevaid trantsiitriike sihtriigis asuva mahalaadimiskohani. 50. Mida nimetatakse suuremõõtmeliseks veoseks e. Suurveoseks? On kooramaga või koormata sõiduk (autorong), mille üksainus mõõde ületab lubatud
Millised andmed peavad olema avalikustatud, millal Dokumendiregistripidaja kohustused Juurdepääsupiirangud kehtestamine dokumendiregistris 8) ka digitaalsed dokumendid oleksid saadud, menetletud ja hoitud ühtsetel põhimõtetel. EVS 882-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa1: Kiri eesmärk, käsitlusala, elementide kirjeldus. Dokumendielemendid(kiri) Adressaat (isik kellele kiri suunatud- K, e-kirja puhul- S), aadress (adressaadi siseandmed- S, e-kirja puhul- K), allkiri (omakäeline allkiri- V), allkirjastaja (K), autor (sisu eest vastutav isik- K), kasutusmärge (V), kontaktandmed (autor- K, e-kirja puhul- S), koostaja (dokumendi kavandi ettevalmistanud isik- S), kuupäev (dokumendi valmimise kuupäev- K), Lisaadressaat (V), lisamärge (V), logo (S), pealkiri (K), seosviit (V-vastuskirjade puhul), tekst (K), viit (V). Dokumendi vormielemendid-ehk informatiivelemendid moodustavad dokumendi vorminugu
tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Ka Kaljumäe on leidnud, et kaebuse esitamise tähtaegsus ja vastavate kohtulahendite rohkus annavad põhjust nimetatud temaatika omaette käsitlemiseks (Haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamine ... 2003:1321). Vene leiab, et haldusakti teatavakstegemise ja selle vaidlustamise tähtaja juures tuleb eraldi vaadelda kahte juhtumit: 1) teatavakstegemine ja vaidlustamine haldusakti adressaadi poolt; 2) teatavakstegemine ja vaidlustamine kolmanda isiku poolt. Vene leiab, et esimese juhtumi korral on probleem vähem tähtis, kuivõrd haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2007, 24, 127) § 61 lõikest 1 tulenevalt adressaadile teatavaks tegemata haldusakt üldse ei kehtigi ning seda pole adressaadil vaja vaidlustada. Einar Vene peab problemaatliseks just nimelt haldusakti adressaadile kättetoimetamisega seonduvat
huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi." 3 Suureks erandiks on keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus, mille aluseks on Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamiseks üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (nt RKHKm 29.01.2004, nr 3-3-1-81-03). Seltsingute kaebeõiguse kohta RKHKo 28.11.2006, nr 3-3-1-43-06. Keskkonnaasjades kaebeõigus üldiselt: RKHKm 28.02.2006, nr 3-3-
andmata. - Menetluse lõppemine – HMS § 43 – alused, mille olemasolul haldusmenetlus lõpeb: 5 o Haldusakti teatavaks tegemisega (oluline on teatavaks tegemine) nt koormav haldusakt tuleb alati teha teatavaks kätte toimetamisega o Taotluse tagasivõtmine o Taotluse läbi vaatamata jätmine – nt menetlusosaline ei esinda tõendeid jne (HMS § 38 lg 3, § 42 lg 4 jne). o Haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga. o Haldusakti väljaandmisest hoidumine – teavitatakse adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. - Menetluse uuendamine – HMS § 44 – selle menetluse sisuks on see, et võetakse veelkord arutlusele ja otsustusele juba jõustunud haldusakt. Haldusorgan uuendab haldusmenetluse ja -osalise taotluse. Kas menetluse uuendamine on õiguspärane, kui
käändes ja pannakse kirja kirjapeaväljal. logo või vapp on kirja autorit identifitseeriv visuaalne kujund, mis samuti asub kirjapeaväljal, ei kasutata kirja taustana; kasutusmärge on kirja kasutamise korda tähistav märge (näiteks, isiklik, ärisaladus), mida vormistatakse vajadusel; adressaat on organisatsioon või selle allüksus, füüsiline või ametiisik, kellele kiri suunatakse. Kui kirjal on mitu adressaati, siis adressaadi nimed esitatakse tähtsuse või tähestiku järjekorras. Vastuskirjad adresseeritakse alati kirja saatnud isikule, kui dokumendis ei ole märgitud teist adressaati. aadressis on sideandmed, et kiri jõuaks adressaadini. Üldine struktuur on järgmine: o organisatsiooni või isiku nimi viisakustiitliga o struktuurüksus (vajadusel) o tänav, maja o asula või sidejaoskond o sihtnumber ja linn (või maakond)
SCRUM arendusmetoodika- mõeldud keeruliste süsteemide arenduseks ja seadistuseks, kus täpne skoop projekti alguses on teadmata. Olulisemaks põhimõtteks on toodet arendada lühikseste sammudena. Iga sammu lõppedes valmib väike osa, mis on testitud ja töötab tasemel mis põhimõtteliselt võimaldaks toote antud osa väljastamist. Seadus normatiivne akt. Selgitustaotlus - isiku pöördumine, milles isik: taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine Sense Making (Dervin)- liigutakse obj. ja subj. info vahel, tõlgendatakse maailma ja käitutakse vastavalt Sertifikaat - dokument, mis on välja antud, võimaldamaks digitaalallkirja või digitaalse templi andmist ja kontrollimist ning milles avalik võti seotakse üheselt sertifikaadi omanikuga. Sertifitseerimise register - Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu, mille asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada
8. allkiri – kirja sisu selle eest vastutajaga siduv omakäeline või digitaalallkiri 9. allkirjastaja – füüsiline isik, kellel on õigus anda allkirja autorina või autori nimel 10. lisamärge – märge kirjale lisatud dokumendile osutamiseks 11. lisaadressaat – on org või isik, kellele saadetakse kiri teadmiseks, mitte täitmiseks. Eesmärk on kolmanda osapoole teavitamine kirja sisust ja adressaadi teavitamine kolmandast osapoolest. 12. Koostaja – kirja kavandi ettevalmistanud isik. 13. seosviit – sissetulnud kirja kuupäev ja viit 14. Kuupäev – kirja lõpliku valmimise kuupäev, ajahetk, kui allkirjastaja on kirja aktsepteerinud. 15. viit – kirjale registreerimisel antud tähistus, mis osutab kirja kohale dokumendisüsteemis Ametikirja koostamine vt lk 92-93
teoistamisel. 3)Spetsiifilised sunnivahendid. Saavad olla sätestatud ainult seaduses. 4)Kohaldatakse ainult haldusmenetluse käigus. Sunniraha - on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Asendustäitmine - ettekirjutusega adressaadile pandud kohustuse täitmine haldusorgani või täitekorraldusega määratud kolmanda isiku poolt adressaadi kulul. Vahetu sund siis kui avaliku võimu kandev siik kasutab muu isiku suhtes jõudu füüsiline, relvade kasutamine. 10. Riigivastutus - tähendab kõige laiemalt vastutust avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ehk ebaõigluse kõrvaldamise kohustust.
säilimiskindel. Ettevõtte siseseks kasutamiseks võib dokumendiplanke trükkida ka laserprinteril või paljundada koopiamasinal. Dokumendiplangil eristatakse järgmisi välju: · kirjapeaväli plangi ülaservast 0,8-4,2 cm · adressaadiväli - plangi ülaservast 4,2-8 cm · viiteväli - plangi ülaservast 5,5 cm ja 9,2 cm vasakust veerujoonest · kuupäeva- ja indeksiväli - plangi ülaservast 6,3 cm, viitevälja all · sõnumiväli adressaadi- ja kontaktandmete välja vahel · kontaktandmete väli plangi alumisest servast 0,9-2,6 cm Dokumentide vormistamiseks on kasutusel järgmised rekvisiidid: 1) asutuse logo, 2) dokumendi väljaandja (asutuse nimi), 3) asutuse registrinumber, 4) dokumendiliigi nimi, 5) kuupäev, 6) dokumendiregistri indeks (number), 7) viide sissetulnud dokumendi kuupäevale ja dokumendiregistri indeksile, 8) väljaandmise koht, 9) dokumendi läbivaatamise ja kasutamise korda reguleeriv märge
annaabi.ee 
