OFERT ja AKTSEPT ANALÜÜS VIINI KONVNETSIOONI ja VÕS-i ALUSEL (0)

OFERT ja AKTSEPT ANALÜÜS VIINI KONVNETSIOONI ja VÕS-i ALUSEL
Oma võrdlevas analüüsin võrdlen siis oferti ja aptsekti Viini konventsiooni ja ka VÕS-i alusel.
Nii Võlaõigusseadus , kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping nagu on kirjas ka Võlaõigusseaduses §20.
Samuti määravad mõlemad õigusaktid üheselt, et aktsept ehk nõusolek pakkumisega ei ole vaikimine või tegevusetus , vaid oferdile tuleb anda alati selle adressaadi poolt avalduse või muu käitumisega, mis avaldab nõusolekut, otseselt oferdi esitajale tagasiside ehk nõusolek või keeldumine .
Samas on Võlaõigusseadus oma lepingutingimuste seletustes oluliselt detailsem, tuues välja erinevad nüanssid nii erinevate tähtaegadega ofertide ja pakkumuse lõppemise, oferdiga nõustumuses, muudatustega nõustumuse kui ka hilinenud nõustumuse puhuks. Viini konventsioonis on need küll märgitud ning lühidalt seletatud, kuid Võlaõigusseadus on siinkohal siiski täpsemalt kõik detailid lahti seletanud. Viini konventsioon annab selle kasutajale oluliselt rohkem tõlgendamis- ja otsustamisruumi kui Võlaõigusseadus, kus on lepingu pakkumuse tegemise jaoks erinevad võimalused ja nende tingimused detailselt loetletud, samuti ka erinevad pakkumuse nõustumuse vormid loetletud ja lahti seletatud nende tingimused.
Viini konventsioon oli üheks alustalaks praeguse Võlaõigusseaduse loomisel, mida julgen siinkohal väita seetõttu, et seaduseid uurides võib tuua tugevaid paralleele mõlemi vahel ning võib kindlalt väita ka seda, et Võlaõigusseadus tugineb just rahvusvaheliste lepingute sõlmimise osas suuresti Viini konventsioonil. Seega sobib Viini konventsioon justnimelt välislepingute vormistamise peamiseks alustalaks, millest lähtuda.
Kuid nüüd täpsemalt rääklida Viini konventsioonist, et saada parem ülevaade :

Mis on ofert? - Ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord.
Määramata isikuringile adresseeritud pakkumist vaadeldakse ainult kui kutset teha oferte, kui säärase pakkumise teinud isik pole otseselt näidanud teisiti.

Millal jõustub ofert? - Ofert jõustub, kui adressaat on oferdi kätte saanud.

Mis on aktsept? - Oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga, on aktsept. Vaikimine või tegevusetus ei ole iseenesest aktsept.

Millal jõustub aktsept? - Oferdi aktsept jõustub hetkel, millal oferent on nimetatud nõusoleku kätte saanud. Aktseptil pole jõudu, kui oferent ei saa nimetatud nõusolekut tema määratud tähtpäevaks, kui aga tähtpäev oli määramata, siis aruka tähtaja jooksul, võttes seejuures arvesse tehingu asjaolusid, sealhulgas oferendi kasutatud sidevahendite kiirust. Suusõnaline ofert tuleb aktseptida viivitamatult, kui asjaoludest ei tulene muud.
Kui aga oferdi jõul või poolte vastastikustes suhetes kehtestatud praktika või tava tagajärjel võib oferdi adressaat väljendada oma nõusolekut oferendile teatamata mingi tegevuse varal, eriti kauba ärasaatmisse või hinna tasumisse puutuva tegevusega , siis jõustub aktsept selle tegevuse sooritamise hetkel, tingimusel, et see on sooritatud eelmises punktis ettenähtud tähtaja piires.
Ning nüüd oferdist ja aktseptist VÕS´i aluslel :

Mis on ofert? - Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus.

Mis on aktsept? - Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Millal jõustub aktsept? - Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest .
Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks.