Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ostu/müügi lepingusõlmimine Oferti ja aktsepti vormis (0)

1 Hindamata
Punktid

Ostu/müügi lepingu 
sõlmimine oferti ja 
aktsepti vormis"
 Rahvusvahelises praktikas on väga levinud 
müügilepingu sõlmimine oferti ja aktsepti 
vormis, mis kujutab endast müügilepingu 
lühivormi.
  Müüja  (või ostja) esitab teisele poolele-
aktseptandile-pakkumise (või päringu), 
millele teine osapool (aktseptant)  saadab  
oma nõusoleva vastuse (aktsepti).
 Hetkel, kui  oferent  saab aktseptandilt kätte 
aktsepti, ongi leping juriidiliselt sõlmitud.
  
Viini  konventsioon  defineerib 
ofertit alljärgnevalt
  ”Ühele või  mitmele  konkreetsele isikule 
adresseeritud  pakkumine on  ofert , kui 
see on piisavalt selge ning väljendab 
oferendi kavatsust pidada end võimaliku 
aktsepti korral seotuks. Pakkumine ON 
piisavalt selge, kui selles on märgitud 
kaup ning otseselt või  kaudselt  määratud 
kauba kogus ja hind või ette nähtud 
nende kindlaks määramise kord”.
Aktsepti defineerib Viini 
konventsioon järgnevalt
  Oferti adressaadi avaldus või muu 
käitumine, mis väljendab nõusolekut 
ofertiga, on  aktsept . Vaikimine  
iseenesest ei ole aktsept.
 Definitsioonidest järeldub, et ühele või 
isegi mõlemale poolele ootamatult võib 
osutuda sõlmituks rahvusvaheline 
müügileping . Milles väga olulised poolte 
kohustused  on
   jäetud fikseerimata.
Nõuded ofertile
 Lisaks oferti definitsioonile sätestab Viini 
konventsioon terve rea nõudeid.
 Pakkumine ei ole ofert, kui ta on adresseeritud 
määratlemata isikute ringile.
 See on kutse oferti tegemiseks. Seega kauba 
väljapanemine vitriinile
     ei ole oferti esitamine.
Järelikult on ofert 
selline pakkumine, mis:
 1) on adresseeritud konkreetsele 
isikule või konkreetsetele isikutele;
 2) on piisavalt konkreetne, s.t on 
määratletud kaup, selle kogus ja hind 
või nende määramise kord;
 3) väljendab  pakkuja  kavatsust pidada 
ennast nõustumise korral seotuks 
edastatud pakkumisega.
 Ofert jõustub siis, kui adressaat selle 
kätte saab.
 Oferti saab tühistada oferendi teatega, 
tingimusel, et adressaat saab teate kätte 
enne või vähemalt ofertiga samal ajal.
 Nii saab tühistada ka tagasivõtmatut 
ofertit.
Nõuded aktseptile
 Aktsept on oferti adressaadi avaldus või muu 
tegevus, mis väljendab nõusolekut. Selle muu 
tegevuse all mõistetakse näiteks kauba 
saatmist, arve tasumist, mis toimus oferti jõul 
või pooltevahelise varasema praktika alusel. 
Tellimiskiri loetakse aktseptiks.
 Aktsept ei ole aktseptandi vaikimine
 Seega: aktsept jõustub sel hetkel, kui 
oferent on adressaadilt nõusoleku 
kätte saanud. Sel pole jõudu, kui 
oferent ei saa aktsepti määratud 
tähtajaks kätte.
Oferti esitamine
 Kuigi selleks, et  müügileping oferti ja 
aktsepti vormis oleks juriidiliselt sõlmitud, 
piisab , kui ära näidata oferti saaja(d), kaup  
ning selle kogus ja hind või nende määramise 
põhimõtted, märgib tark kommersant  nii 
offertile kui aktseptile ka need andmed, mis 
üldjuhul (tavalepingu puhul) kirjutatakse  lahti 
lepingu punktidena.
 Juriidiliste isikute nimetused, registrinumbrid, aadressid, 
volitatud isikud
 Oferti objekt (kaup või teenus)
 Kauba kogus
 Tarneklausel
 Kauba hind või selle määramise meetod
  Maksetingimused
 Viide  üldistele lepingutingimustele (vaidluste lahendamine, 
vääramatu jõud)
 Eritingimused (kui neid on)
 Oferti kehtivuse aeg
 Kuupäev ja allkiri 
 NB! Ofertile võib vastata ka teoga!
Tänan  teid kuulamast

Document Outline

  • Slide 1
  • Viini konventsioon defineerib ofertit alljärgnevalt
  • Aktsepti defineerib Viini konventsioon järgnevalt
  • Nõuded ofertile
  • Järelikult on ofert selline pakkumine, mis:
  • Nõuded aktseptile
  • Oferti esitamine
  • Tänan teid kuulamast
Vasakule Paremale
Ostu müügi lepingusõlmimine Oferti ja aktsepti vormis #1 Ostu müügi lepingusõlmimine Oferti ja aktsepti vormis #2 Ostu müügi lepingusõlmimine Oferti ja aktsepti vormis #3 Ostu müügi lepingusõlmimine Oferti ja aktsepti vormis #4 Ostu müügi lepingusõlmimine Oferti ja aktsepti vormis #5 Ostu müügi lepingusõlmimine Oferti ja aktsepti vormis #6 Ostu müügi lepingusõlmimine Oferti ja aktsepti vormis #7 Ostu müügi lepingusõlmimine Oferti ja aktsepti vormis #8 Ostu müügi lepingusõlmimine Oferti ja aktsepti vormis #9 Ostu müügi lepingusõlmimine Oferti ja aktsepti vormis #10 Ostu müügi lepingusõlmimine Oferti ja aktsepti vormis #11 Ostu müügi lepingusõlmimine Oferti ja aktsepti vormis #12 Ostu müügi lepingusõlmimine Oferti ja aktsepti vormis #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor relluxx Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Viini konventsioon
5
doc

Viini konventsioon

Dokument: ÜRO (Viini) konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi lepingute kohta 1. Milline dokument on ja millega tegeleb Viini Konventsioon? ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (üldkasutatav lühend CISG) on rahvusvaheline leping, mis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakaubandusest. Leping allkirjastati Viinis 11. aprillil 1980. aastal ning seetõttu viidatakse sellele

Rahvusvaheline majandus
OFERT ja AKTSEPT ANALÜÜS VIINI KONVNETSIOONI ja VÕS-i ALUSEL
6
doc

OFERT ja AKTSEPT ANALÜÜS VIINI KONVNETSIOONI ja VÕS-i ALUSEL

OFERT ja AKTSEPT ANALÜÜS VIINI KONVNETSIOONI ja VÕS-i ALUSEL Oma võrdlevas analüüsin võrdlen siis oferti ja aptsekti Viini konventsiooni ja ka VÕS-i alusel. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping nagu on kirjas ka Võlaõigusseaduses §20.

Baaslogistika
Terminid-ofert-ja-aktsept-Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse alusel
6
docx

Terminid „ofert“ ja „aktsept“ Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse alusel

Kärt Ojala LG11E-kaug Terminid „ofert“ ja „aktsept“ Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse alusel Võrdlev analüüs. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord (Viini konventsioon, artikkel 14). Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi

Õiguse alused
Logistika ja tarneahela juhtimine-Ain Kiisler-väike kokkuvõte
4
docx

Logistika ja tarneahela juhtimine "Ain Kiisler" väike kokkuvõte

nimetatakse tarnijateks ja allavoogu jäävaid klientideks.  Kvaliteetse tarneahela juhtimise neli alustala on kvalifitseeritud inimressursid, organisatsiooniline korraldus, infotehnoloogijad ning tegevuse mõõtmine.  Härjapiitsa efekt illustreerib olukorda, kus ettevõtte tellimused tarnijale kalduvad kõikuma rohkem kui müük ostjale. Selline moonutus levib tarneahelas ülesvoolu ühe võimenduvas vormis.Tüüpiliselt võimendub nõudlus iga tarneahela astet läbides kaks korda. Kui reaalne nõudlus on tõusnud nt 5% siis tootja tasandil on see jõudnud lõpuks 40%`ni. Ühesõnaga on see kõigi tarneahela liikmete ülereageerimisega. Tagajäjeks on üleliigsed varud, suurenenud tegevuskulud ja pikenenud reageerimisajad tarneahelas.  On olemas kaks tarneahela põhiliiki: säästlik ja nobe. Säästliku tarneahela eesmärgiks on

Logistika alused
Õigusõpetus – Tsiviilõiguse Ül-1-25
8
docx

Õigusõpetus – Tsiviilõiguse Ül. 1-25

Kohus võib Kaie teovõimet laiendada arvestades tema huve ja arengutaset. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud kehtivuseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing nt leping on hõljuvalt kehtetu, st tehing on kehtetu, kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. 5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale? Notar peab sõlmima kinnisvara müügi tehingu. 5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse? Kolmas isik saab esitada vastava infopäringu teatud asutusele. Kolmas isik saab vastava avalduse esitada e-kinnisturaamatus. 6. 15-aastane alaealine Ülo K. sõlmis iseseisvalt mootorratta Honda müügilepingu täisealise Kalju S.-iga. Kui müügilepingu täitmiseks mootorratas oli üle antud, ilmus nädala pärast Ülo K. juurde Kalju S

Õigusõpetus
Tsiviilõiguse ülesanded 1-20
7
docx

Tsiviilõiguse ülesanded 1-20

laiendada. Kohus võib Kaie teovõimet laiendada arvestades tema huve ja arengutaset. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud kehtivuseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing nt leping on hõljuvalt kehtetu, st tehing on kehtetu, kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. 5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale? Notar peab sõlmima kinnisvara müügi tehingu. 5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse? Kolmas isik saab esitada vastava infopäringu teatud asutusele. Kolmas isik saab vastava avalduse esitada e-kinnisturaamatus. 6. 15-aastane alaealine Ülo K. sõlmis iseseisvalt mootorratta Honda müügilepingu täisealise Kalju S.-iga. Kui müügilepingu täitmiseks mootorratas oli üle antud, ilmus nädala pärast Ülo K. juurde Kalju S. Ja teatas, et sellise võimsusega mootorratas

Õigusõpetus
Tsiviilõiguse üldosa
36
doc

Tsiviilõiguse üldosa

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................................2124 8. Tehin

Õigus
Tsiviilõiguse konspekt-õpiku põhjal
66
docx

Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

tegemise teel  Tehinguõpetuses on keskse tähendusega õiguslikud mõisted TAHTEAVALDUS ja TEHING.  Tehingu tähtsaim liik on LEPING.  Lepingu üldpõhimõte on lepinguvabadus, mille väljendub kolmes vabaduses: 1) lepingu sõlmimise vabadus (kas sõlmida või mitte ning kellega) 2) lepingu sisu vabadus (poolte vabadus sõlmida leping, millist nad soovivad ning milles kokkuleppele jõuavad) 3) lepingu vormi vabadus (lepingu võib sõlmida mis tahes vormis, kui seadusest ei tulene teistmoodi – kinnisomandi müügileping peab olema notariaalselt sõlmitud) Lepinguvabadust ei ole absoluutne! On võimalik seadusega piirata! 2. Tehingu mõiste ja õiguslik tähendus  Tahteavaldus on teatud õiguslike tagajärgede kaasatoomisele suunatud tahte väljendamine, selle teatavaks tegemine teisele poolele; tahteavaldus peab olema teistele äratuntav ja arusaadav; sisemine tahe + väljapoolne äratuntav väljendus; tahteavalduse viisi valiku vabadus

Tsiviilõigus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun