Absolutismi tunnused · riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. Võrdlus: Valgustatud absolutism: Pandi rõhku haridusele Inimestel oli rohkem vabadust ja õigust teha seda mida nad ise soovivad Riiki pidi juhtima tugev kuningas Parlamentaarne monarhia:. Monarhile kuulub vaid esindusfunktsioon, tegelikult juhib riiki parlament. Preisimaa: Friedrich II- piiras teotöö mahtu, nõuti talupoegadelt vähem tööaega. Aga seda oli võimalik vähendada ainult riigimõisatest ja ametikülades. Koolihariduse areng- soovis, et inimesed oleksid rohkem haritud ja püüdleti sellepoole et kõikidel töölistel oliks mingi haridus. Avaldati koolid...
1.Millised on absolutismi tunnused? · Kuningas andis seadusi välja ainuisikuliselt · Kuninga võim oli seadus, millele kõik pidid kuuletuma · Saadeti laiali seisusteorganid. 2.Mis on absolutism? · Absolutislikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule 3.Miks kujunes absolutismiajastu ametnikkond peamiselt madalama päritoluga inimestest? · Sest neid sai usaldada ja nad olid truud. 4.Millised 3 seisust kujunesid välja absolutismi ajastu ühiskonnas? Too näiteid selle kohta, et seisused ei olnud võrdsed. · I seisus vaimulikkond · II seisus aadel · III seisus - kaupmehed, pankurid, advokaadid, arstid, ametnikud, käsitöölised, poodnikud, päevatöölised, teenijad, talupojad, maatöölised. · Näited : ................................................................................................ .................................
Absolutism Absolutism riigivalitsemisvorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Miks tekib? paljudes riikides taheti stabiilsust, taheti ühte inimest, kes juhiks riiki. Reformatsioon ja rahvusriikide kujunemine lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tunnused (olid ka Prantsusmaal) : 1) piiramatu võimuga monarh kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes. 2) alaline sõjavägi kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis 6) kõrgaadli võimu piiramine 7) majanduspoliitikas tuleb merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest maavaradest (kulla...
1. Absolutismi tunnused · Jagamatu riigivõim · Valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. · Kogu võim koondub ühele inimesele · Merkantilistlik majanduspoliitika · Alalise armee loomine 2. Louis'ide valitsusaja iseloomustus Prantsuse valitsejad Louis'id olid absolutistlikud, üsna egoistlikud valitsejad. Louis'id tegid tihti otsuseid mõtlemata, mis juhtub tulevikus. Selle tõttu kannatas enamasti majandus, ka tekkisid mässud. Louiside valitsusajal olid nad riigivõimu ainuteostajad: nad olid valitsusjuhid, sõjaväe ülemjuhatajad, ülemkohtunikud ja ka kirikupead korraga. Nendel oli ka selle tõttu suur töökoormus. Tekkis alaline sõjavägi, mis nõudis ülalpidamiseks keerukamat haldus- ja maksusüsteemi ja sellepärast tekkis uus ühiskonnakiht- ametnikkond. Valitses merkantilism. Pii...
Absolutism ja parlamentarism Uusaja õpik § 1-2 Absolutismi tunnused • Absoluutne monarhia- piiramatu kuninga võim (pärilik) • Kuningas valitseb riiki - on sisuliselt peaminister - täidesaatev võim • Teeb tähtsamad seadused ja otsused (maksud)- seadusandlik võim • Mõistab kohut tähtsamatel juhtudel ( kohtuvõim) • Juhib sõjaväge ( palgasõdurid) • Kuningas määrab ametisse piirkondade Absolutismi ja parlamentarismi väljakujunemine • 17.-18.sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit. • Keskajal tekkisid mitmetes riikides kuninga kõrvale seisuste esinduskogud. • Absolutismi klassikaliseks näiteks kujunes Prantsusmaa, kus monarhid suutsid generaalstaadid alla suruda, nii et neid alates 1614 enam kokku ei kutsutud. • Parlamentaarse riigi näiteks on Inglismaa, kus kuningad valitsesid koos parlamendiga. Absolutism Prantsusmaal • Prantsuse absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, ...
Prantsuse absolutism Absolutismiajastu Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutismi tunnused: Kogu võim kuulub ühele isikule. Ametnikkonna ja sõjaväe suur tähtsus. Reguleeritud majanduse areng ehk merkantilism. P h ilip V Hispaania kuningas, kelle nimetas ametisse Prantsusmaa troonipärija Louis XIV- Päikesekuningas Prantsusmaa kuningas 1643 1715. Oli veendunud absolutismi pooldaja, kes uskus end olevat jumalikku päritolu. Louis XV "Peale meid tulgu või veeuputus" Saab Prantsusmaa kuningaks 1715. aastal. Prantsusmaa tulevik ei valmista talle muret. Versailles` loss Lossi ehitustööd algasid kuningas Louis XIV korraldusel 1669. aastal. Õukond kolis lossi 1682. aastal. Lossis oli üle ...
1.Mille poolest erinevad parlamentaarne ja absoluutne monarhia? Too mõlema kohta näiteks 1 Euroopa riik. V: Parlamentaarne monarhia on riigi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentaarne Monarhia: Inglismaa Absoluutne Monarhia: Prantsusmaa. 2.Millised muudatused toimusid absolutismi ajal ametnikkonnas ja sõjaväes? V. Ametnikkonnas: Üha rohkem ametnikke sai tööd. Tänu ametnikkonnale toimis absoluutne monarhia ka siis kui seaduslik valitseja valitsemisest kõrvale jäi. Sõjaväes: Loodi alaline sõjavägi, seati sisse sõjaväe kohustus, paranes väljaõppe. 3.Nimeta absolutismi tunnused. Kellele toetus absoluutne valitseja? V. Riigijuhil on piiramatu võim. Valitseja annab seadusi välja ainuisikuliselt. Tugev sõjavägi. Tugev majandus. Tugev ametkond. 4.Nimeta absolutismi aja seisused, millised olid ne...
Absolutism Prantsusmaal ja Inglismaal 17.18 saj. 1) Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. 1453. sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol, millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. sest Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517. sest Algas Reformatsioon 1640. sest Inglismaal algas kodanlik revolutsioon mis lõpetas feodaal suhted inglismaal, alguse sai kapitalism. 17. saj algus, sest Paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid neile tähtsad sündmused. Minu jaoks on kõige loogilisem aasta 1517, sest see hõlmas kogu euroopat. 2) Uusajal toiminud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. Muudatused kaubanduses : Kujunes välja maailmakaubandus, tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel. Muudatused põllumajanduses : Lääne-euroopas kadus pärisorjus, Ida-euroopas vastupidi, talupojad pärisorjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkis...
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL JA INGLISMAAL 17.-18. SAJANDIL 1. Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. TV 1 1453. a, sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol, millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. a, sest sel aastal jõudis Kolumbus Ameerikasse, avastati Uus Maailm 1517. a, sel aastal algas reformatsioon 1640. a, sel aastal Inglismaal algas kodanike revolutsioon, mis lõpetas feodaalsuhted Inglismaal, alguse sai kapitalism 17. sajandi algus, sest paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid nende jaoks olulised sündmused 2. Uusajal toimunud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. TV 2 Kaubanduses: Kujunes välja kaubandus ja tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel. Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted. Tööstuses: Kõige suure...
Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus humanism (esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega) Valgustajad: · Voltaire (Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt pidi inimkond lähtuma loodussead...
Kordamisküsimused_Euroopa uue aja koidikul Absolutismi kujunemise põhjused loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II ulatuslikumad r...
Ajalugu 8. klass tv lk 4. Kirjutan ainult need kohad , kus on tühjad lüngad või nii . Ülesanne 1. NÄITED .:keiser kuningas sultan Tunnused: viib seadusi täide Mõistab kohut iseenda nimel. Alamad alluvad kuninga tahtele . Ülesanne 2. Küsimuste vastsed. 1. teeb seadusi , viib neid täide , mõistab kohut, teostab koge võimu . 2. aitasid määrata makse absolutismi ajal ei kutsunud kokku 3. varasemalt nõustasid kuningat , nüüd aga alluvad kuningale 4. ametnikkond ja sõjavägi. Ülesanne 3. Nende truuduses võis kindel olla.
uusaaja algus-1453,1492,1640,17saj algus,uusaeg jaguneb-enne suurt prantsuse revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sa...
Generaalstaadid: ülesanded, koosseis- muutuste ja maksude kinnitamine, tähtsate otsuste vastuvõtmine. 300 aadlikku, 300 vaimulikku ja 600 kolmanda seisuse esindajat. Karolingide renessanss- Rooma kultuuri taaselustamine, eesmärk saavutada Antiik- Rooma tase-teadmised ja oskused. Majandusliku tähtsusega, suur kloostrite tähtsus, hakati tootma kohalike münte, põllutööriistad. Absolutismi tunnused: riigivõim jagamatu, valitseja on võimu saanud jumalalt ja ei pea rahvale aru andma, pürgimine ühtsuse poole. Merkatelism- majanduspoliitika. Eesmärgiks suurendada rahvuslikust. Inimeste ja ja kodanike õiguste deklaratsioon. Rikkus tulenes väärismetallide rohkusest. Prantsuse revolutsioon 1789-1799 : Põhjused : valgustusideede levik, Ameerika iseseisvussõja mõju, kriis majanduses, poldud rahul riigi juhtimisega Tagajärg: monarhia kaotamine, feodaalkorra hävimine, vabariigi loomine, inimesed võrdsed seaduse ees, eraomandi puudumatus, rahvust...
Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused: → riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja → valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees → pürgimine ühtsuse poole → üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele → alaliste armeede loomine (sõ...
1) uusaja algus ja lõpp - Uusaeg algas umbes 1500.aastal ning lõppes umbes 1914-1918. 2) viis uusaja tunnust - Uusaja tunnused: Tekkisid rahvusriigid, tekkis absolutism, teaduse arengul tuginev maailmapilt, tekib kapitalistlik majanduskorraldus, tööstusühiskonna teke tekkisid ühiskonnagrupid(töölised ja kodanikud) 3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kun...
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. C...
Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Ol...
Uusaja perioodid:1)varauusaeg, 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisor...
Uusaeg (algas 1492 ja lõppes 19.ja 20.saj vahepeal) üleminek feodalismilt kapitalismile (rahamajandus, palgatööjõu kasutamine, ristiusu nõrgenemine) Uusaeg jaguneb kolmeks: 1. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni ehk vana korra aeg (1600-1789) 2. Suur Pr.rev. ja Napoleoni sõjad (1789-1815) 3. Suure Pr.rev. järgne periood: 19.saj Absolutismi üldiseloomustus: · 1648(Vestfaali rahu) kuni 1789 (SPR) absolutismi ajastu · Võim koondus valitseja kätte, riikide võimsus kasvas Põhjused : · Kristlus lõhenes protestantism alustas lõhenemist · Kristlust hakkas asendama rahvusriigi idee · Sõdade käigus olid riikide vahel kujunenud selged piirid · Rahvusliku eripära teadvustamine< Tunnused : · Absolutistliku valitsemiskorra põhimõte: riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja võimu andja on Jumal, seega tema asemikuna ei...
Keskaeg religiooniks katoliiklus ja ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. 5. 11. sajand varakeskaeg : * Ida-Rooma domineerimine, * feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, * roomakatoliku kiriku tugevnemineme, * valitseb naturaalmajandus, * perioodi lõpul algab linnade kujunemine, * feodaalne killustatus * pööratus enesesse, maailmalõpuootus, usaldus kiriku vastu * ainsaks teadmiste säilitajaks olid mungad ja kloostriraamatukogud Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused : rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ja barbarite sissetungid euroopasse. 11. 14. sajandi lõpp kõrgkeskaeg: * tekkis Püha Rooma keisririik, * ristisõjad Euroopas, * linnakultuuri kujunemine, rahvaarvu kasv * kiriku ja kloostite ümberkorraldaminne ja keskendamine * valitseb feodaalne korraldus, * kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus * areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad * tsunftikäsitöö õi...
UUSAEG Uusaja alguseks peetakse erinevaid sündmusi, sest igale maale on tähtis erinev sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabad...
Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng Poliitika ja valitsemise aluste 7. loeng Leif Kalev Põhimõisted Poliitiline süsteem = riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes Poliitiline reziim = poliitilised institutsioonid+poliitiline kultuur (valitsemisviis) Riik ~ poliitiline süsteem kui tervik, seos maa- alaga ja ajaloolise arenguga Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses. Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institu...
Kunst 17.saj üldiseloomustus Ühiskonnaelu iseloomustasid: 1. absolutismi väljakujunemine- Prantsusmaa 2. Revolutsioonid ja ususõjad- 1642- 1648- Inglise kodusõda. 1618- 1648-30 aastane sõda, sellega kindlustatakse luterluse positsioon sõjas. 3. Murrang maailmapildis-teaduse ja filosoofia areng, maade avastused, astronoomia areng Barokk kunst jagunes: · Katoliiklik barokk- nendes maades, kus katolik kirik omas jätkuvat tugevat positsiooni(Hisp, Ita) · Õukondlik barokk- kujunes nendes maades, kus oli tekkinud tugev keskvõim, absolutism (Prnts) · Kodanlik barokk- piirkondades, mis olid protestantlikud ja kus majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland) Barokk Itaalias Arhitektuur Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuu...
1) Nimeta Uusaja algus ja lõpp. Uusaja algus 1789 algas suur Prantsuse revolutsioon , mille tagajärjel hukutati vana feodoor ja pandi alus kaasaegsele ühiskonna kujunemisele. Uusaja lõpp Lähiajalugu- 1913/14 I Maailmasõda muudab arusaama elust ja suhetest 2) Mis on absolutism? Absolutism on riigikorraldus, kus kolm võimu on koondunud monarhi kätte, kuid valitsemisel peab ta arvestama kõrgemate seisuste huvidega. 3) Millised tunnused olid absolutismile omased? riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. 4) Iseloomusta absolutismi aegset sõjaväge h...
Ajaloo tööleht X klassile UUSAEG 1. Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses (1870-1970), sekundaarses sektoris. Linnastumine e. urbaniseerumine, elutingimused, kuritegevus. Masinatega töötaminetööl; kodumasinad Proletariaat- kõige arvukam ühiskonna klass Üldine kirjaoskus; koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid Vahemaad vähenevad – transport, side Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet,...
Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses. Vasakpoolsete partei ideede levik. Valimisõigus laieneb, tööliste huvisid kaitstakse. Üldine kirjaoskus, koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid. Kaupu toodetakse suurtes kogustes. Industriaalühiskond ja masinate kasutuselevõtt on tänapäeva elu väga mõjutanud. Suuremad ja ka väiksemad tööd teevad ära masinad. Samuti on moraalne kirjaoskus ja koolikohustus. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tööstuslik pööre= kapital+ vaba tööjõud, industriaalühiskonnas töötavad enamus inimestest töötlevas tööstuses. Urbaniseerumine, Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Charles I katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata. Inglise kuningad pidid arvestama parlamendi otsusteg...
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete...
Kordamisküsimused. Viini kongress. Revolutsioon 1.Viini kongress toimus sept1814-juuni1815. Miks- panna paika uus Euroopa süsteem, tagada riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva...
1. Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss- (itaalia k ,,taassünd")- Itaaliast alguse saanud antiiksest humanismist ja kunstist mõjustatud murranguline liikumine Euroopas 14.-16.sajand. Ajastust iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inime...
Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? Kuninglik domeen on kuninga maavaldus, kõige tugevam kuningavõim Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen(Ile de France) asus Pariisis ja Orleansis. Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? Pariis sai alguse Cite saarelt. Selle saare 2 tähtsaimat ehitist olid kuningaloss ja Notre Dame. Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? 11. sajandil (1066.a.) vallutas Normandia hertsog Inglismaa, sellega sai ta kuningaks ning hakkas laiendama Normandia alasid. Seda sama süsteemi järgisid ka järgmised kuningad. Millise Inglise kuninga ajal laienesid Inglise valdused Prantsusmaal oluliselt? Inglise valdused Prantsusmaal laienesid oluliselt Henri II ajal....
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollit...
Keskaeg ja uusaeg 1. Keskaja algus: 476 a. (kokkuleppeline) Lääne-Rooma keisririigi võimu ära võtmine germaani võimu poolt Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 2) 1517 a.- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus → seal toimis feodalism 2) iseloomulikud tunnused: 1) katoliiklus 2) feodalism ...
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole. Inimestele anti ka võimalus saada haridust ning käia kirikus, kus räägitakse emakeeles, mitte ladina keeles, millest enamus aru ei saanud. Para...
BAROKK · 17.saj ja 18.saj esimesel poolel ei kujunenud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. · Umbes 1600-1750 valitses Euroopa kunstis barokk. (Barokk- it. keeles barocco- eriskummaline, portugali keeles- ebareeglipärane, poolümmargune pärl). Barokk oli algselt juveeliäri termin. · Barokk tekkis Itaalias, arenes hoogsalt Hispaanias ja Saksamaal. · Tunnused: 1) Liikuvus, rahutus 2) Teatraalsus 3) Tundepaisutatus 4) Väline hiilgus · Barokikirjanduses on teravad kontrastid, dramaatilised situatsioonid, erakordsed kangelased, raskepärane stiil, reegleid ei tunnistata. · Vastandite kunst- ühendab ilu ja inetust, voorust ja pahesid. · Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)-...
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati ...
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. ...
Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIM...
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsio...
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. N...
Tunnikonspekt Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa materjalidest loengu Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika juurde. Klass: 8 Aine: ajalugu Teema: Valgustusfilosoofia Õppematerjalid: Tannberg, Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg: õpik 8. klassile I osa. Avita: 2003 lk 38-41 Tannberg, Ene, Nagel, Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21 Lisamaterjalid: PowerPoint esitlus "Valgustusfilosoofia" (koostaja: Terttu-Triin Tomusk) Õpilaste eelteadmised ja oskused (teema käsitlemiseks): Õpilased on eelnevalt õppinud ajaloo tunnis (7. klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas käinud muutusi eurooplaste maailmapildis (renesanss ja humanism, suured maadeavastused, reformatsioon) ning on tuttavad üldiste poliitiliste oludega 17. sajandi lõpu 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku...
UUSAEG ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 (V kursus) NIMI KLASS 1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu: Absolutistliku valitsemisviisiga: Prantsusmaa, Taani, Rootsi Paljurahvuselised: Austria-Ungari keisririik, Venemaa Rahvusriigid: Itaalia, Portugal, Sveits Poliitiliselt killustatud: Saksamaa Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Holland, Hispaania 2. Loetle absolutismi tunnused! (4) riigivõim on jagamatu valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja kogu võimu koondumine ühe isiku kätte merkantilistlik majanduspoliitika alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? " Õiguste deklaratsioon " määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma seadustele ning ta valis ministreid, määras kohtunikud, juhatas arme...
Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XI...
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid,...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused)....
1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). ...
KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
