Kohvipuu (0)

1 Hindamata

Lõik failist

          Kohvipuu

Liisi Palu
                                10B
         Kohvipuu  välimus
Kohvipuud on igihaljad
lehtpuud või lehtpõõsad.
Kohvipuul on rootsuga
lihtlehed . Lehelaba on
läikiv. Leheseis on vastak .
Abilehed võivad olla suured
kuni väikesed.
Vili on algul roheline,
küpsedes muutub kollaseks
ja siis kui vili on täielikult
valmis on ta tumepunane.
       Kasvutingimused
kasvumaad asuvad troopilises keskmäestikus 1000- 2000
meetri kõrgusel.
Kasvutingimuste suhtes on kohvipuu nõudlik.
Vajab aastas sademeid 2200- 2300 mm ning pidevaid
plusskraade.
Alla + 40C temperatuuri juure kohvipuud hukkuvad.
Kohvipuu on üks varaseima viljakandvusega puid maailmas.
Juba 1,5-aastaselt võivad nad esimest korda vilju kanda.
Kohvipuu elab kuni 50-60 aastaseks.
Aastas võib ta anda kuni kolm saaki, mis ühe täiskasvanud
puu kohta on keskmiselt 3 kilogrammi toorube.
Millistes riikides
kasvatatakse?
Kohvipuid kasvatatakse 50-60 riigis üle maailma, kus
saadakse vajalik kõrgus merepinnast, et kohvipuu ei hukkuks.
Algselt sai kohvipuu oma alguse Ida-Aafrika rannikul asuvast
Etioopiast.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liisi98 Õppematerjali autor

Kuna 10ndas klassis tuleb teha mõnest taimest esitlus, siis siin on kohe üks olemas kirjas on, kus ta kasvab, millistes oludes ja kliimas, ning ka kuidas jõuab punane mari pruuniks kohvioaks :)

Geograafia Kohvipuu kohv

Sarnased õppematerjalid

rtf

Kohv - uurimustöö

on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ja ta otsustas ka ise neid marju proovida. Ta avastas, et need marjad andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad kuulsid sellest hämmastavast marjast ja hakkasid neid kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Nad panid marjad vette, sõid need ära ja jõid ka vedelikku, et palve ajal üleval püsida. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast. Tumerohelised lehed on 10-15 cm pikad ja 4-9 cm laiad. Õied on jasmiinilõhnalised, valged ja aromaatsed. Viljad on värvuselt säravpunased, lihakad kuni 1,5 cm pikkused, sisaldades kahte seemet (kohviuba)

Teadus tööde alused (tta)