Kohvipuu (0)

              Kohvipuu
          
Liisi Palu
                                10B
           Kohvipuu  välimus
Kohvipuud on igihaljad 
lehtpuud  või lehtpõõsad.
Kohvipuul on rootsuga 
lihtlehed . Lehelaba on 
läikiv. Leheseis on  vastak . 
Abilehed võivad olla suured 
kuni väikesed.
Vili on algul roheline, 
küpsedes muutub kollaseks 
ja siis kui vili on täielikult 
valmis on ta tumepunane.
               Kasvutingimused
 kasvumaad asuvad troopilises keskmäestikus 1000- 2000 
meetri kõrgusel. 
Kasvutingimuste suhtes on kohvipuu nõudlik. 
Vajab aastas sademeid 2200- 2300  mm ning pidevaid 
plusskraade.
 Alla + 40C temperatuuri juure kohvipuud hukkuvad. 
Kohvipuu on üks varaseima viljakandvusega puid maailmas. 
Juba 1,5-aastaselt võivad nad esimest korda  vilju  kanda. 
Kohvipuu elab kuni 50-60 aastaseks.
Aastas võib ta anda kuni kolm saaki, mis ühe täiskasvanud 
puu kohta on keskmiselt 3 kilogrammi toorube. 
Millistes riikides 
kasvatatakse?
 Kohvipuid kasvatatakse 50-60 riigis üle maailma, kus 
saadakse vajalik kõrgus merepinnast, et kohvipuu ei hukkuks.
Algselt sai kohvipuu oma alguse Ida-Aafrika rannikul asuvast 
Etioopiast.
Praegu on suurimad  tootjariigid   Brasiilia ja  Colombia .
Veel kasvatatakse Ida-Aafrikas, Araabias ja Libeerias, Hawaiil 
ja ka mujal.
Kuidas ja milleks kohvi 
kasutatakse?
Kohvi kasutatakse peamiselt turgutusainena. See aitab 
kaotada väsimust kuna sisaldab korralikus koguses kofeiini. On 
tõestatud, et heledates ubades on kofeiini rohkem, kui 
tumedates ubades.
Algselt korjatakse valmis oad puudelt, siis nad pestakse üle 
ning siis viiakse röstimisse, keskmine röstimise aeg on 8 
minutit. Sealt edasi pannakse oad pakkidesse ja saadetakse 
laiali, kui kohv on  tarbijani  jõudnud, siis enamasti purustatakse 
oad, ning tehakse kohv valmis.
Lahustuv kohv  leiutati  1906 aastal.
Kuidas seda koristatakse
Kalleimaid sorte , korjatakse käsitsi, aga odavamaid 
masinatega.
Kui oad on korjatud, on kaks võimalikku viisi, kuidas saada 
kohviuba  kestast kätte, nendeks on Märgviis ja Kuivviis.
Märgviisil asetatakse  marjad  tünnidesse, kus on vesi, ning 
oodatakse  millal läheb see kõik käärima , et oad kukuks 
kestast välja.
Kuivviisil asetatakse marjad kuivama 2-3 nädalaks, kuni nad 
on nii kuivanud, et kest läheb katki ja uba  kukub  välja.
                    Faktid kohvist
Kohvitaim on üks kõige enam taimekaitsemürkidega pritsitud kultuure.
Kofeiin hakkab kehas  toimima  minutitega.
Energiajoogid  sisaldavad vähem kofeiini kui tass kohvi.
Kohv võib vähendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve riske.
Kofeiinivaba kohv ei ole tegelikult ilma kofeiinita.
Kohv sai alguse tantsivatest kitsedest. Nimelt avastas Etioopia 
kitsekarjus, et tema  kitsed  on peale põõsast marjade söömist 
ebatavaliselt  erksad , vallatud ja nn lausa "tantsivad". Nii hakkas ka 
kitsekarjus neid energia saamiseks sööma.

Document Outline

• Kohvipuu
• Kohvipuu välimus
• Kasvutingimused
• Millistes riikides kasvatatakse?
• Kuidas ja milleks kohvi kasutatakse?
• Kuidas seda koristatakse
• Faktid kohvist