Sissejuhatus Euroopa õigusruumi loomise põhieesmärk on pakkuda Euroopa kodanikele õiguskindlust ja õiguskaitse kättesaadavust piiriülestes olukordades. Selleks on Euroopa Liit võtnud vastu mitmeid õigusakte. Riikide õigussüsteemide erinevuste tõttu seisavad rahvusvahelised paarid silmitsi erinevate tagajärgedega. Kui rahvusvaheline paar otsustab lahutada või hakata lahus elama, on määruse Brüssel IIa alusel abikaasadel võimalik välja selgitada, milline kohus on pädev nende lahutust menetlema ja kuidas nende kooselu lõppemist käsitlev otsus saab liikuda ühest liikmesriigist teise ning kuidas seda tunnustatakse ja täidetakse muus kui selle teinud liikmesriigis. Eesti seaduse kohaselt kui lahutatav abielu on sõlmitud välisriigis, tuleb välisriigis välja antud abielutunnistus selle välja andnud maa vastavas asutuses kas legaliseerida või kinnitada apostilliga
lahendus sellele probleemile on kohtusse pöördumine. Kuid kohtus võib ette tulla selliseid olukordi kus ei pruugita vara võrdselt kahe osapoole vahel jagada, kuna näiteks kaitstakse nõrgemat poolt, sellega et nõrgem peavarjuta ja varata ei jääks. Selleks, et selliseid olukordi ette ei tuleks oleks turvaline koostada abieluvaraleping, millest eespool sai kõneletud. Abikaasade ülalpidamine. Abielu ajal tuleb abikaasadel ette ka rahalisi ülalpidamise kohustusi. Kui oled juba abieluranda jõudnud, pead sa ka oma abikaasa eest hoolt kanda, sealhulgas ka rahaliselt ülalpidama, kui teine pole selleks suuteline ja võimelinening kui maksja on selleks rahaliselt suuteline. Abikaasad peavad ka raskustes kokku hoidma, mitte üksteist hülgama. Selle all mõeldakse rahalist toestust, kui teine pool on raskustes, niteks majanduslikes raskustes ning
esitamisest. 13. Abielu on kui õiguslike lahenduste ,,pakett", kus abikaasade eest on teatud tüüpotsustused ära tehtud- ei pruugi hakata korraldama omavahelisi tsiviilõigussuhteid. Abielupooltel on õigus esitada ühiseid maksudeklaratsioone ning nad on teineteise seadusjärgsed pärijad. Registreeritud abielupaaridel on kergem paljudel juhtudel ka koos reisida ning suhelda teiste riikide ametivõimudega. Õigus lapsendada sama last on üksnes registreeritud abikaasadel. 14. Abiellumine toob endaga kaasa: · Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna ees võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise üksmeelselt, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest.
Kuna OKS reguleerimata küsimustes tuli AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldada kaasomandi sätteid, leiab kolleegium, et eelmärgitu kehtib ka ühisomandi puhul. Seega kuulus ka asja ühisomanikele õigus saada asja vilju ja kasutuseeliseid, kuid erinevalt kaasomandist, kus kaasomanike osad olid määratud ja kaasomanikul oli õigus saada oma osale vastav osa ühise asja viljast ja kasutuseelistest, olid abikaasade osad ühises asjas määramata ja sellest tulenevalt oli ka abikaasadel ühine õigus saada asja vilja ja kasutuseeliseid. Eeltoodut arvestades kuulus abikaasadele kui ühisomanikele ühine õigus ühist asja kasutada ning ühine õigus saada asjalt kasutuseeliseid. Seega pidid abikaasad ühises omandis oleva asja valdamise ja kasutamise üle ühiselt otsustama, sh võisid abikaasad omavahel kokku leppida, kas ühisomandis olevat asja kasutatakse ühiselt, see antakse kolmandale isikule kasutada, seda kasutab ainult üks abikaasa vms
Vabaabielu puhul ei ole kummalgi osapoolel nii kindlaid kohustusi, kui on seda abielu puhul. Vabaabielu puhul ongi esimeseks positiivsuseks kindlate kohustuste puudumine, isiklik vabadus. See on kahe inimese vaheline kokkulepe, kuid abielu samas on aga sõlmitud ühiskonna kokkuleppel. Vabaabielu üheks negatiivsuseks on see, et ühel osapoolel on kergem nii öelda ,,minema jalutada", sest vastupanuks abielule ei pea vabaabielu puhul tegelema lahutuse ja ühisvara jagamisega. Abieluga kaasnevad abikaasadel teatud kohustused ning vastutus nende täitmajätmise eest. Kohustuste alla kuuluvad näiteks töövõimetu abikaasa ülalpidamine ning samuti ka laste ülalpidamine. Viimane kuulub ka vabaabielu kohustuste hulka, vastasel juhul on elukaaslane kohustunud maksma elatusraha teisele vanemale. See on paratamatu nii abielu kui ka vabaabielu puhul. Vaatamata kohustustest on abielu puhul aga abikaasad siiski võrdõiguslikud, seda nii laste kasvatamises kui ka varade kasutamises.
Töötuskindlustusmaks- 3 %, maksavad mõlemad. 2% töövõtja, 1% tööandja Maksustamise põhimõttet- Progresseeruv- astmeline tulumaks, mida rohkem teenid seda rohkem maksad Ühtlane e. Propotsionaalne- 21% kõik maksavad sama palju tulumaksu. Kes ja millal peab esitama tuludeklaratissoni, mis on võimalused??? Tulumaks- tulude aruanne, Maksavad need kes tulu on teeninud(üüritulu, palk, vara, honorar,) elektroniliselt või paberkandjal, võimalus esitada abikaasadel koos. Ettevõtte tulumaks- 21% rakendatakse ainult siis kui võetakse omaniku tuluna välja, kui paigutatakse uuendamiseks ja paremaks tegemiseks, siis seda ei rakendata. Millistelt asjadelt on võimalik saada tulumaksu soodustust?? Riiklikest koolidest õppemaksu. Eluasemelaenu intressidelt. Tulu alla ei käi, pensionid, riiklikud toetused/Stipendiumidel. Miks riik kogub makse??? Et pakkuda ühishüviseid(ehitada teid, kooli maju jne, rajada korrastada parke)
Ilma usalduse, lojaalsuse ja pühendumiseta ei toimi kooselu, rääkimata abielust. Kohustuste alla läheb veel kindlasti ka laste kasvatamine. Lapsi peab juhtima õigele teele, et nad saaksid enda elu jaoks teha kõige õigemaid valikuid. Laste kasvatamisel on väga tähtsad eeskujud. Sellepärast on hea, kui kasvatamisel osalevad mõlemad vanemad. Laste jaoks on oluline vanemate armastus ja tuvalisus. Põhilised pereväärtused ellu astumisel tulenevad kodust. Abikaasadel tuleb otsustada oma varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: varaühisus, varalahusus ja vara juurdekasvu tasaarvestus. Varasuhe kinnitatakse abieluvaralepinguga. Abielu jääb enim kindlustunnet pakkuvaks kooseluvormiks. Abieluinimesel on alati keegi, kelle peale loota ning ka probleemidest ja takistusest on lihtsam kahekesi üle saada kui üksi. Hea suhte nurgakivideks on turvatunne, intiimsus, kohusetunne ja usk tulevikku.
aastal menetlenud. Selgita, miks on need olulised. 1) 2018. Aasta riigieelarve seadus - Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust. 2) Tulumaksuseaduse muutmise seadus - Eelnõu näeb ette taastada tulumaksuseaduses võimalus esitada abikaasadel ühine tuludeklaratsioon. Praktikas tähendab see seda, et mõlema abikaasa tulud ja tuludest tehtavad mahaarvamised liidetakse. 3)Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadus - Eelnõu eesmärk on kaitsta rahvatervist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset-, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks. 8. Nimeta kaks riigivisiiti, mida on 2017
teel saadud vara. Tehtud tehingutest, mis tagavad perekonna heaolu, vastutavad mõlemad abikaasad, hoolimata sellest, kelle nimi on paberil kirjas, ehk kes tegi tehingu. Kui abikaasad elavad lahus, kuid ei ole lahutatud, läheb selle kestel seotatud vara ühisvara alla. Peale lahutust jagatakse enamasti vara võrdselt pooleks, kuid võimalusel tekkivate vaidluste korral tuleks pöörduda kohtu poole. Teisena välja toodud vara juurdekasvu, mille korral on abikaasadel suurem varaline iseseisvus, aga majanduslikult nõrgemale osapoolele, jäävad tagatised, kui otsustatakse lahku minna. Abielu vältel võivad mõlemad osapoole teha tehinguid ilma üksteise nõusolekuta, kuid peavad nende eest vastutama üksi. Kui asi puutub ühise eluaseme soetamisega seotud tehinguid, peavad mõlemad abikaasad nõusoleku andma. Abielu vältel vähem teeninud osapoolel on võimalus teiselt abikaasalt nõuda sisse rahas pool sellest väärtusest, mille võrra
inimesi, kes on abielus kui ka neid, kes on vabaabielus. Sellest uuringust järeldus, et vabaabielude korral on naised enamasti halvemas olekorras ning sõltuvad suuresti mehest. Suureks puuduseks vabaabielul on ka lugu ühisvaraga. Vabaabielus olles puudub teisel vabaabikaasal õigus poolele omandist ning omandisuhteid tuleb reguleerida kas omavahelisel kokkuleppel, mis võib sageli osutuda väga tülikaks ning närvesöövaks, või vastavate lepingutega. Seaduslikel abikaasadel on aga ühisvara teke automaatne. Vabaabielus on ka omad positiivsed küljed. Esmalt jääb osapooltele oma isiklik vabadus ning ollakse koos ainult kahe inimese omavahelisel ning sobival kokkuleppel. Suhtega ei kaasne mingeid täiendavaid kohustusi. Kui juhtub, et paar läheb lahku ning olemas on ka laps, siis hakkab vanem saama vallasema toetust. Abielus olles võib juhtuda, et vanema varanduslik olukord ei võimalda lapsekasvatamist toetada ja seega pole ka riigilt mingit abi loota
isik, kellel on abielu sõlmimise ajal kehtiv kooseluleping Abielu ja kooselu Perekonnaseadus Kooseluseadus • Abiellumisega alustavad mees • Kooselulepingu sõlmimisega ja naine abielulist kooselu, mis kohustuvad kooselulepingu kohustab neid vastastikuseks sõlminud pooled lugupidamiseks ja toetuseks. (edaspidi registreeritud Abikaasadel on teineteise ja elukaaslased) teineteist perekonna suhtes võrdsed vastastikku toetama ja ülal õigused ja kohustused. Nad pidama. Registreeritud korraldavad ühiselt oma elukaaslastel on teineteise suhtes võrdsed õigused ja abielulise kooselu ja perekonna kohustused. Nad korraldavad vajaduste rahuldamise,
elukaaslaste omandatud vara. Enne abiellumist omandatud, samuti abielu kestel kinke või pärimise teel saadud vara ning abikaasa isiklikud tarbeesemed on kummagi abikaasa lahusvara. Selgita, kuidas abieluvaraleping kaitseb osapoolte õigusi. · Abikaasad võivad omavahel teha tehinguid lahusvaraga, samuti sõlmida ühisvara täieliku või osalise jagamise kokkuleppeid või kokkuleppeid ühisvara või selle osa valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta. · Abikaasadel on ühisvaraga seoses võrdsed õigused. Too sind huvitavaid näiteid (4) abikaasade ühisvara valdamisest, kasutamisest, käsutamisest ja jagamisest. · Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. · Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. · Abikaasade ühisvara võidakse jagada
kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, millal abiellujad on perekonnaseisuasutusele esitanud abiellumisavalduse. Perekonnaseisuametnik võib tähtaega mõjuvatel põhjustel lühendada või pikendada (kuni kuue kuuni abiellumisavalduse esitamisest arvates) 12. Abiellumisega kaasnevad õigused ja kohustused: o Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. o Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. o Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal
vabadust (kaaslasega). rohkem. Perekond on vajalik nii üksikisikule kui riigile. Sellest lähtuvalt saame rääkida perekonna funktsioonidest inimese ja ühiskonna jaoks. Ühiskonna taastootmise f. demograafide arvates on see perekonna kõige tähtsam funktsioon, sest alles laste sünd teeb perekonnast perekonna. Laste sünd on inimkonna eksistentsi esmane tingimus. Seksuaalkäitumise reguleerimine abikaasadel on võimalus korrapäraseks, arenevaks ja turvaliseks seksuaaleluks. Majandusfunktsioon agraarühiskonnas oli perekond tootmisüksus. Tänapäeval tähendab see aga rohkem kodumajapidamist ehk ühist olmet ja tarbimist. Kõigil pereliikmetel on omad kohustused, mis võimaldavad end vajalikuna tunda ja õpetada lastele töökohustusi. Igal perel on omad sissetulekud ja väljaminekud. Väljaminekud ei saa olla suuremad kui sissetulek seda võimaldab
(va erastamine), abikaasade isiklikud esemed. Lahusvaraks loetakse ka seda vara, mis on nimetatud abielu vara lepingus olenemata sõlmimise ajast. Abieluvaraleping Abieluvaraleping sõlmitakse, kas enne või abielu kestel. Abieluvaralepinguga määratakse ühis- või lahusvara. Abieluvaraleping sõlmitakse alati notariaalselt. Abieluvaralepingu sõlmimine on vabatahtlik. Ühisvara hulku kuulub nii vara kui kohustus. Hooldus ja üldamiskohustus Abikaasadel on abielu kestel kohustus pidada ülal oma lapsi ja abivajajat abikaasat. Abielu lõppedes jätkub ülalpidamiskohustus alaealiste laste ning selle abikaasa suhtes, kelle elu kvaliteet lahutuse tõttu oluliselt halveneb. Lapse ülalpidamis kohustus ei sõltu abielulistest kohustustest. Laspel on kohustus ülalpidada abivajajat vanemat. Vaidluse korral lahendab asja kohust. Ülalpidamis kohustust ei ole sel juhul, kui lapsevanem on käitunud lapse suhtes pahatahtlikult,
varasuhteid praegustest oluliselt täpsemalt ja paindlikumalt. Antud seadus reguleerib abikaasade vahelised varalised õigussuhted suhed, mis tekivad abikaasade vahel abielu kestel vara soetamisega ning suhted, mis on seotud ülalpidamisega. Abiellumisavaldust tehes saab valida kolme variandi vahel see variant, mis Teile rohkem sobib: kas varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Seni kehtinud seadus võimaldas abikaasadel valida kahe erineva varasuhte vahel - ühisvara- ja lahusvarareziim. Abiellujad ei ole kohustatud abielludes valima ühtegi varasuhet. Kuid kui varasuhet ei valita, kohaldub abikaasade varasuhtele varaühisus, mis on põhimõtteliselt sarnane senikehtivale abikaasade ühisvarareziimile. Varasuhte eelistust saab muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks esitatakse abielu sõlmijale ühine avaldus. Peale abiellumist saab varasuhet muuta notariaalse abieluvaralepinguga
(1) Abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist. (2) Abikaasadele ühiselt kuuluva nõude võib tasaarvestada üksnes sellise nõudega, mille rahuldamine ühisvara arvel on ette nähtud seaduse või kokkuleppega. § 28. Ühisvara ühise valitsemise põhimõtted (1) Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. (2) Abikaasad võivad abieluvaralepinguga anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. (3) Ühisvara valitsevad abikaasad lähtuvad abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest. Nad teavitavad teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust. (4) Abikaasa võib nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist.
abielu on sõlminud samast soost isikud 2. abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik 3. kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet. 3. Lähtudes perekonnaseadusest leia veel 4 olulist punkti, mida noor inimene peaks teadma. Selgita ka, miks just selline valik. 1) § 16 Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Noor inimene peaks seda kindlasti teadma, et abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kuna tänapäeval on üha populaarsem abielluda varakult, siis paljud noored seadusega kursis pole. On olukordi, kus meesterahvas üksi peab abielu ülalpidama ning perekonna eest raha teenima. Seaduses on aga kirjas, et mõlemad osapooled on võrdsed ning peavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajadused rahuldama.
ajal kui omailm seda pole. Omailma elemendid ja suhtevõrgustik ning märgiline süsteem selles ei pruugi olla teadvustatud, kuid ometigi toimib. Eluilm viitab isikukeskusele, milles ilmaruum saab tähenduslikuks. Nagu igal elusolendil on oma spetsiifiline ja ainulaadne omailm, nii on igal inimesel individuaalne ja ainulaadne eluilm. Omailmad võivad osaliselt kattuda ning samamoodi võivad kattuda eluilmad. Tõenäoliselt on kõige sarnasemad eluilmad abikaasadel, kes jagavad samu kultuuritavasid, samu eetikanorme ja väärtushinnanguid. Kõige erinevamad eluilmad on aga eri kultuuridest pärit inimestel. Omailmas on kõik objektid ja suhted just nüüd ja praegu. Eluilm aga projitseeritakse aga nii minevikku kui ka tulevikku, nii aega kui ruumi. Eluilm sisaldab nii kehalisi objekte, vahemaid, käitumisakte kui ka väärtusi, lõhnu, värve, valgust ja kõikvõimalikke tundeid. 8 KOKKUVÕTE
Abielu sõlmimisega kaasnevad mitmed varalised õigused ja kohustused, nagu perekonna ülalpidamise kohustus, kohustus mõlemal abikaasal vastutada ühise majapidamise korraldamise või laste huvides võetud kohustuste eest jms. Abikaasadel endil tuleb otsustada nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara
3. PEATÜKK 2 PEREKONNA FUNKTSIOONID Perekond on vajalik nii inimesel kui riigile. Ühiskonnaliikmete taastootmise e. soojätkamise funktsioon Demograafide järgi on see kõige tähtsam funktsioon, sest alles laste sünd teeb perekonnast perekonna. Laste sünd on inimühiskonna eksisteerimise esmane tingimus. Seksuaalkäitumise reguleerimise funktsioon See tähendab, et abikaasadel on võimalus korrapäraseks seksuaalseks läbikäimiseks. Majandusfunktsioon Industriaalühiskonnas ei ole enam ühiskondlik tootmisüksus, nii nagu ta seda oli agraarühiskonnas; perekonna majandusfunktsioon tähendab siin kodumajapidamist. Igal perel on oma sissetulekud ja väljaminekud. Sotsialisatsioonifunktsioon See tähendab ühiskonnas kehtivate normide, tavade, tõekspidamiste, oskuste jms. vahendamist üksikisikule
ning lõhki kiskuda. Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna. 4. Naine ja abielu Vana-Ida riikides ja Kreekas Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eestkoste all. Väljas käisid nad vähe, nende koht oli pigem kodus. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Abikaasadel ei olnud tihti üksteise vastu tundeid. Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe poolt. Mees oli enamusajast kodust väljas ja naine püsis kodus. Mehed võisid ka abieluväliseid suhteid luua. 5. 7 maailmaimet Giza püramiid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn 6. Sparta ja Ateena linnriigid ja ühiskonnakorraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda
samuti tema poolt abielu kestel kinke vi primise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud prast abielusuhete lppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on samuti abikaasa lahusvara. hisvara - Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade hisvara. Juhul kui abikaasa lahusvara vrtus on abielu kestel abikaasade t vi rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud vib kohus selle tunnistada abikaasade hisvaraks kas siis osaliselt vi tielikult. Abikaasadel on vrdne igus kokkuleppel hisvara vallata, kasutada ja ksutada. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse hisvara valdamise vi kasutamise le kohus abikaasa nudel. Seega kui ks abikaasa teeb tehingu abikaasade hisomandis oleva vallaasja vrandamiseks, eeldatakse ka teise abikaasa nusolekut. 6.)Abieluvaraleping on leping, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes erinevalt seaduses stestatust.Abieluvaralepinguga vidakse kindlaks mrata:
samal ajal laste kasvatamise ja koduse majapidamise eest on vägagi selgelt välja kujunenud ühiskonnas levinud ootused – isa peetakse perekonna peamise sissetuleku muretsejaks ning ema laste eest hoolitsemise ja koduse majapidamise korrashoiu eest vastutajaks. Samas, kui perekondades, kus mõlemad vanemad elavad ja töötavad Eestis ning on püsivalt koos perega, on rollid ning neile seatud ootused paindlikumad. See tähendab, et abikaasadel on võimalik perega seotud kohustusi rohkem omavahel jagada ning soovi korral omada rohkem rolle ning pühenduda enam aega näiteks töö või huvidega seotud rollidele. Kursusetöö teema ning edasise kavandadava uurimusega haakuvad varasemad uuringud 2004. aastal on Poliitikauuringute Keskus PRAXIS esitanud 2003. aastal läbiviidud uuringu tulemused teemal „Eesti tööealise elanikkonna töötamise potentsiaal Euroopa Liidu riikides“
kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. Abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. Ühisvara valitsemine Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Abikaasad võivad abieluvaralepinguga anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. Ühisvara valitsevad abikaasad lähtuvad abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest. Nad teavitavad teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust. Varaga tehingute tegemine Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga
hoolsuskohustus; 5) abieluvarasuhe. Abieluline kooselu- kohustus elada teineteisega koos, teineteist igakülgselt toetada ning ilmutada vastastikku lugupidavat suhtumist, selleks on vajalik perekonna ühise eluruumi olemasolu, eluruum, mille suhtes iga pereliikme õigused on eriliselt kaitstud. Perekonna ülalpidamiskohustus- abikaasade vastastikune kohustus kaasa aidata perekonna ülalpidamisele, abikaasadel on kogu abielu vältel kohustus seista teineteise eluvajaduste kaitsmise eest, tehes seda nendevahelise kokkuleppe kohaselt abielulise kooselu korraldamise osas. Vajaduse korral kohtu teel sissenõutav rahaline kohustus (elatis). Kulutuste hüvitamise kohustus-kui abikaasa annab perekonna ülalpidamiseks suurema panuse, kui vastab tema proportsionaalsele osale abikaasade vahel väljakujunenud kulude kandmise ja sissetuleku hankimise korralduses,
korraldama omavahelisi tsiviilõigussuhteid kokkulepetega abielu on kui õiguslike lahenduste ,,pakett", kus abikaasade eest on teatud tüüpotsustused ära tehtud. Abielupooltel on õigus esitada ühiseid maksudeklaratsioone ning nad on teineteise seadusjärgsed pärijad. Registreeritud abielupaaridel on kergem paljudel juhtudel ka koos reisida ning suhelda teiste riikide ametivõimudega. Õigus lapsendada sama last on üksnes registreeritud abikaasadel. Abielu jooksul abikaasade poolt omandatud vara loetakse ühisvaraks, juhul kui abielupooled pole abieluvaraleppes seda teistmoodi soovinud (Abielu, Riigiportaal: (2009) URL (viimati kasutatud juuni 2010) www.eesti.ee/est/perekond/abielu/ ). Kuidas mõjutab abielu naisi ja lapsi? 1980. aastate lõpust alates on vabaabieludesse järjest rohkem lapsi sündinud. Pöördepunktiks sai 1997. aasta, mil väljaspool abielu ilmale tulnud laste arv ületas seaduslikust abielust sündinud laste oma
4 põhilist müüti svingimise kohta: 1. Svingerid ei armasta üksteist. Tihti arvatakse, et svingerid on üksteisest tüdinenud inimesed, kes ei ihalda ning on kaotanud huvi oma partneri vastu, kellega elatakse juba pikka aega koos. Inimesed, kelle vahel on kõik lõppenud, ei otsi päästmist svingimisest, nad lahutavad. Tavaliselt on svingerid üksteist armastavad inimesed, kes oskavad seksi nautida. Nende suhted põhinevad usaldusel ja oskusel partnerit kuulata ja tunnetada. Kui abikaasadel on sarnased seksuaalfantaasiad, ei tähenda see, et nende vahel puuduks armastus. Igas perekonnas väljendatakse armastust erinevalt. Mõned arvavad, et seks on isiklik intiimne maailm, mida ei tohi teiste inimeste kohaloluga lõhkuda. Teised on lihtsalt armukadedusest suremas. Sellistel inimestel pole svingimises tõesti kohta. Mõned kardavad, et nad kaotavad võrdluses ning partner jätab neid maha. Sel juhul peaks endalt küsima, kas teie teeksite sarnastes tingimustes sama
süüdistused Augustuse vastu paneb Graves Livia mõju süüks. Gravesi teostes tunnistab Livia ka oma süüd Marcelluse, Agrippa, Augustuse, Gaiuse ja Luciuse mõrvades, kuigi need on ära toodud vaid ühes arheoloogilises allikas (Tacituse omas). Augustust aga kujutab autor lahke mehena, isegi sõbraliku klouni ja ohvrina, kelle elu on juhtinud ta suurushullustuses naine. Ajaloolased on Claudiusele tihti pahaks pannud, et ta lasi end kergesti abikaasadel ja vabakslastutel juhtida. Graves lükkas selle oletuse kaasaegsete ajaloolaste kombel Claudiuse tööde ja heategude vallas ümber. Sellegipoolest kasutab autor seda oletust, et vabandada Claudiuse väheb mõistetavaid, halbu tegusid. Enamus Claudiuse apsakaid (kapriisidena paistvaid hukkamisi ja muid ämbrisseastumisi), mis tema valitsemise mainet rikkusid, pannakse Messalina, Agrippinilla, Narcissuse ja Pallase planeerimise süüks. Sedamoodi tõlgendab
Eesti õiguses on isikute põhiõigused ja kohustused toodud ära Põhiseaduses II peatükis ja perekonnaõigus perekonnaseaduses. Peamiseks erinevuseks võib esile tuua seda, et perekonna mudel on kaasajal teistsugune ning rajaneb mehe ja naise võrdsusel. Samuti ei ole abielusõlmimine enam mitte kuidagigi kellegi teise otsustada, kui ainult osapoolte endi. Perekonnaseaduse § 15 lg 1 sätestab, et abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. 5 Mervi Kruusamäe. Karistuse kohaldamise alused Riigikohtu praktika järgi. Magistritöö. Tartu 2010. 6 Karistusseadustik. § 117 lg 1. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/184411 - Teine raamat käsitleb asju ning nende omandamisest. Asjade omandamise siseselt eristatakse üksikute asjade omandamist ehk tänapäevaselt asjaõigust ning asjade
Diskrimineerimist on siin aga raske tõestada. Teatud ühiskonnas esineb (riigi) ulatuses sooline diskrimineerimine tervete kutsealade lõikes. Diskrimineerimiseks võib lugeda ka seda, kui ettevõte keelab palgata tööle oma töötaja lähisugulasi või kui töötajal on keelatud abielluda konkureeriva ettevõtte töötajaga. Teiselt poolt õigustab ettevõte abielukeeldu konkurendi töötajaga oma informatsiooni konfidentsiaalsuse kaitsmise vajadusega, sest abikaasadel on omavahelises suhtlemises võimatu täielikult välistada tööalaseid vestlusi ja nii võib salajast informatsiooni tahtmatult üle anda. 6. Sekretäri-eetika · Lojaalsus Sekretäri tööle võttes toonitavad nii personalijuht kui ülemused, et ootavad sekretärilt ametilojaalsust. Ametilojaalsus eeldab, et sekretär · jagab asutuse või firma kohta väljaspool tööaega ja keskkonda vaid sellist informatsiooni, mis kinnitab ja tõstab selle firma mainet,
ka vastuolu korral abielluja elukohariigi õigusega ABIELU ÕIGUSLIKUD TAGAJÄRJED • Abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse: - abikaasade ühise elukoha riigi õigusega; - eri riikides elamise korral ühise kodakondsuse riigi õigusega; - viimase ühise elukoha riigi õigusega, kui ühe elukoht on selles riigis. • Kui eeltoodud alused ei ole rakendatavad, määratakse abielu õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, millega avaldub abikaasadel kõige tugevam seos ABIKAASADE VARALISED ÕIGUSED • Kui puudub abieluvaraleping, siis kohaldatakse varalistele õigustele abielu üldistele tagajärgedele kohaldatavat õigust • Abieluvaralepinguga võib valida varalistele õigustele kohalduva õiguse, milleks võib olla ühe abikaasa elukoha või kodakondsuse riigi õigus • Kohalduva õiguse valik peab olema notariaalselt tõestatud või muu riigi puhul vastama selle riigi abieluvaralepingu vorminõuetele
3)kuidas ühisvara kasutada 4)kuidas ühisvara jagada 5)ülalpidamiskohustus Abieluvara registrisse võidakse kanda. Peetakse seda maakohtu kinnistusosakonnas. Lepingut sa 22.abikaasade ühis- ja lahusvara, selle kasutamine ja jagamine 1)ühisvara abielu kestel omandatud vara 2)lahusvara enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist s pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Ühisvara võidakse jagada abielu ajal või pärast lahutust. Jagatakse võrdselt pooleks. On ka tingim naine jne). Laste huvidest lähtuda. Samuti mille arvelt ühisvara on tekkinud. 23.ülalpidamiskohustus perekonnas Abikaasad on kohustatud teineteist ülal pidama. Ülalpidamiskohustust saab nõuda, kui kohustatu Kui abielu lahutatakse, siis ülalpidamiskohustus langeb ära. 24.abielu lõppemise alused ja lahutamine
· Registerpant e hüpoteek PEREKONNAÕIGUSE ALUSED Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel ühisel soovil. Abielluda saab al. 18 aastaselt, 15-18 vanemate nõusolekul. Abielluda ei või: Kui üks juba on abielus Lapsendaja ja lapsendatav Lähisugulased Kui vähemalt üks on teovõimetu Abiellumisel võidakse võtta mehe või naise nimi, jätta nimed samaks või võtta topeltnimi. Võimalik on sõlmida abieluvaraleping. Abikaasadel on vastastikkune ülalpidamiskohustus. Ei ole kohustatud ülal pidama, kui abielu kestis lühikest aega, kui abikaasa käitumine oli vääritu, kui on uuesti abiellunud. Abielu lõpeb lahutuse või surmaga. Lahutada on võimalik kohtus või perekonnaseisuametis. Abiellumisel ei saa volitata, lahutamisel saab. Lahutada saab perekonnaseisuametis, notaris ja kohtus. Perekond · Põlvnemist isast võib kohtus tuvastada.
IGA OMANIK SAAB SELLE OMANDI OSA KÄSUTADA JA VABALT MAHA MÜÜA, POLE VAJA TEISE KAASOMANIKU KÄEST LOA KÜSIDA. Kaasomandiosade kohta kinnistusraamatu avamisel lähtutakse sellest, et tavalise kaasomandi osade kohta võib, korruseomandi kohta aga peab kinnistusraamatu avama. 2. Ühisomand - kaasomandist veelgi isiklikum omandisuhe ja see eksisteerib vaid seaduses toodud juhtudel. Ühisomand tekib näiteks abikaasadel, kelle varaliste suhete liigiks on varaühisuse varasuhe, vara suhtes, mille nad abielu kestel omandavad (välja arvatud pärimise või kinke teel saadu) või kohustuste suhtes, mille nad perekonna huvides võtavad. KÄSUTUSÕIGUS ÜKSNES ÜHISELT, EI SAA OMANDIGA ISESEISVALT MIDAGI TEHA. VI loeng KAASUS: Kaasomand (A+B). Suur maja Kalamajas. Ning igaühe osaks on ½.
Abielus naised tavaliselt kandsid oma juukseid krunnina, mis oli asetatud kaela lähedusse. Aeg ajalt kandsid nad krunni pea peal, kuid siis nad kasutasid võltsjuukseid, et soeng näeks täielikum ja kaunim välja. Alguses oli tavaline, et kanti parukaid. Siis aga mindi üle valejuustele, mis pähe juurde pandi, kuna parukad olid liiga rasked. Juustesse lisati ka lipse ning klambreid. Minevikus oli kuningannadel, kuningate abikaasadel ning kuninganna emal tavaliselt kuninglik soeng. Võltsjuustest punuti pats ning kinnitati see pea peale nii, et päris juuksed olid näha. Aksessuaarideks kandsid nad lipse ning metallist kaunistusi. Kui oli talv kandsid naised erinevaid mütse, et hoida oma pea soojana. Mütsid erinesid pikkuselt ja suuruselt. Mõned olid kaunistatud karvadega mõned ehete ja vääriskividega. Meestel aga oli ainult kaks soengut. Üks neist oli tõmmata kõik juuksed pea peale kokku ja siduda need sõlmeks
Samuti ühte perre lapsendatud isikud omavahel ei saa abielluda) 2) need isikud, kes juba on abielus Varalised õigused ja kohustused 1) ühisvara abielu kestel omandatud vara 2) lahusvara enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist saadud vara; abielu ajal kinke teel või pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Ühisvara võidakse jagada abielu ajal või pärast lahutust. Jagatakse võrdselt pooleks. On ka tingimused (väikeste lastega kodus olev naine jne). Laste huvidest lähtuda. Samuti mille arvelt ühisvara on tekkinud. Võib eelnevalt sõlmida abielu varaleping. Sõlmida tuleb notariaalselt. Peab olema tegemist seadusliku abieluga. Lepingu võib sõlmida ka enne abielu, kuid kehtima hakkab alles abielu jõustumisest.
Kui abielu sõlmimisel seadusega oli määratletud varaühisus, siis abielu kestel saab seda muuta notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud abieluvaralepinguga. (PKS § 59 lg 2 koosmõjus PKS §- iga 60) PKS § 35 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokkulepitud teisiti. See tähendab, et abielus kogu omandatud vara on ühine ning kui abikaasadel on soov varaühisust lõpetada, jagatakse vara võrdselt, kui pooled ei tulnud omavahel teisele kokkuleppele. 8. Kui nad soovivad abielu ajal oma vara võõrandada või koormata, kas siis on neil mingeid piiranguid tulenevalt valitud varasuhtest? Iga varasuhe toob mõlemale poole nii õigusi kui ka kohustusi, mis tulenevad Perekonnaseaduses sätestatud sätetest. Näiteks, PKS § 29 lg 1 järgi ühisvaraga valitsevad abikaasad ühiselt ja/või teise abikaasa nõusolekul
alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Kehtib heausksuse eeldus. Täis- ja osavaldus Valdaja valdab kas tervet asja (kogu kinnistu) või reaalosa (ainult elumaja kui asja oluline osa). Eristatakse valduse laienemise järgi (kogu asi või reaalosa) Ainu- ja kaasvaldus Eristatakse võimaluse järgi teostada valdust üksi või koos (abikaasadel kaasvaldus) Lihtne kaasvaldus: iga valdaja võib faktilist võimu asja üle teostada; ühine kaasvaldus: saavad faktilist võimu teostada ainult koos . Oma- ja võõrvaldus Eristatakse tahte alusel, st kuidas on isiku tahe, kas vallata asja, nagu see oleks tema oma või teades selle kuuluvusest teisele isikule. Nt omavaldus omanik, varas; võõrvaldus rentnik. Seaduslik ja ebaseaduslik Possessio iusta vs possessio iniusta
alates seksuaalvähemuste õiguste eest võitleva ühiskondliku liikumise algusest. Kuna abielupaaridel on rohkelt õigusi ja vastutusi, peavad paljud geid, lesbid ja biseksuaalid väga oluliseks oma suhete seadusega tunnistavaks muutmist (Johnson 2007). Juriidiliselt tunnustatakse kolme erinevat vormi samasooliste paaride suhteid. (ILGA-Europe 2008). 11 2.2.1 Samasooliste paaride abielud Samasooliste paaride abielude puhul on abikaasadel samad õigused, vastutused ja juriidiline tunnustus, mis heteroseksuaalsetel abielupaaridel (ILGA-Europe 2008). Samasoolised paarid saavad praegu abielluda viies riigis: Hollandis (esimene riik, tunnustati 2001. aastal samasooliste abielusid), Belgias, Hispaanias, Kanadas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Samuti saavad samasoolised paarid abielluda USAs Massachusettsi osariigis (Wikipedia 2008). 2.2.2 Samasooliste paaride registreeritud partnerlused, tsiviilliidud ja registreeritud vabaabielud
Kui esitada ainult mõned vastuväited, siis, esiteks, isegi kui tees ühiste huvide kohta peab paika, miks ei peaks olema nii, et see huvi registreeritakse iga inimese puhul, kellel see on? Teiseks, kui ta peab paika, miks peaks sel alusel andma meestele hääle ja jätma naised sellest ilma, aga mitte vastupidi? Kolmandaks, see tees ei pruugi üldse paika pidada. Miks peaks eeldama, et naistel on needsamad huvid mis nende abikaasadel või isadel? Kuid kõige otsustavam on neljas vastuväide. Ükskõik kas naistel on või ei ole needsamad huvid mis meestel, on solvav ja alandav anda meestele hääl, jättes naised sellest ilma. Üldine hääleõigus on viis, kuidas väljendada mõtet, et me usume, et naised väärivad kodanikena just niisama palju lugupidamist kui mehed. Üks asi on öelda, et kõiki hääleõiguslikke inimesi tuleb austada kui kodanikke. Kuid kas meil tuleks ka
sõlmitud pettuse, vägivalla või ähvarduse mõjul, tegemist on näiliku abieluga (PKS § 9). Abielu on tühine, kui: abielus on samast soost isikud; abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik või kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet (PKS § 10). 6. Abielu üldised õiguslikud tagajärjed. Abielu üldised õiguslikud tagajärjed: perekonnanime valiku õigused - nimeseadus vastastikune lugupidamine ja toetus; abikaasadel võrdsed õigused ja kohustused teineteise ja perekonna suhtes; osalevad ühise koduse majapidamise ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt; tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks ja vajalike vahendite hankimiseks; õigus teha omavahel tsiviilõiguslikke tehinguid. Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama.
majapidamsie korrashoidmine on ka peresse panustamine ja võrdne töötamisega. · kooselus: töö ja rahalised panused · lahuselu korral: elatis · abikaasade solidaarkohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18) mõlemad abikaasad vastutavad kohustuste eest. · abieluvarasuhe (PKS § 24) Abieluvaraõigus Abieluvarasüsteemid · eksklusiivselt üht abieluvarareziimi tunnustav süsteem abikaasadel õigus kas sõlmida abielu ja saada need tagajärged või siis jätta sõlmimata ja mitte saada tagajärgi, kõigile üks abieluvara reziim. · samaaegselt mitut abieluvarareziimi tunnustav süsteem: seadusjärgne abieluvarareziim - kui isikud ei soovi kaasa rääkida oma varalistes õigustes . lepinguline abieluvarareziim: · lepinguvabadus piiratud teatud tingimustel baas tingimused on seaduses
Ehitise reaalosade jagamiseks on tihti ainuke võimalus korteromanditeks jagamine, see lihtsustab kinnisasja omanike omavahelisi suhtlemisraskusi. Ses suhtes, et korterite puhul on hoones mingid kandvad konstruktsioonid, need jäetakse tavaliseks kaasomandiks, ka koridor nt. Omanikul asja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus. Omand võib olla piiratud naabrusõigustega kui ka ühiskonna huvides. Võib jagada individuaalne ja ühine omand. Ühine omand jaguneb kaas- ja ühisomandiks (abikaasadel ja seltsinglastel). Vallasasjade suhtes siduv õigusjärglaste suhtes kaasomandi valdamises ja kasutamises. Kinniasjade puhul ainult siis kui see on kinnistusraamatusse kantud. RKO 3-2-1-55-00 v oluline kaasomanike kasutuskorra puhul!!! §72 lg5. §74 eesmärk kaitsta kaasomanikke oluliste muutuste vastu. Siit tuleneb ka see et üks kaasomanik ei saa ilma teiste kaasomanike nõusolekuta otsustada kas anda ühte ruumi kellelegi teisele kasutada v mitte.
õiguste ja kohustuste kogumist. 246. Mida reguleerib perekonnaseadus? Perekonnaõigusega (Perekonnaseadus) reguleeritakse kõiki perekonna ja abieluga seotud suhteid (näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt). 247. Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed? (1) Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. (2) Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil
korra, abielu kehtetuse tingimused, laste põlvnemise, vanemate õigused ja kohustused, ülalpidamiskohustused perekonnas, lapsendamise korra, eestkoste, hooldus, perekonnaseisuaktide nimekirja. 247. Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed? Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused).
kaasomandi vormis. Ka tehingulisel suhtel põhinev ühisomand saab tekkida vaid seaduses ettenähtud vormides. Ühisomand kestab seni, kuni püsib see suhe või kuni asi kuulub ühisusele. Eesti õigus tunneb ühisomandi liikdest abikaasade ühisomandit, mille esemeks on abielu kestel omandatud abikaasade vara, nind seltsinglaste ühisomandit, mille eseme moodustavad seltsinglaste pannused ja seltsingu jaoks omandatu vara, samuti seltsinguvarasse kuuluva õiguse alusel omandatud vara. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada ja nad teevad seda kokkuleppel. Kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Registrisse kandmisele kuuluva vallasasja võõrandamiseks on vaja teise abikaasa nõusolekut. Seda on vaja ka kinnisasja võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega. Korteriomand. Korteriomandi ese ja korteriomanikevahelised õigussuhted.
Kulutused perekonnale (PKS § 17); Tehingud perekonna vajaduste rahuldamiseks (PKS § 18); Vastutus teise abikaasa võetud kohustuste eest (PKS § 19); Hoolsuskohustuse ulatus (PKS § 20); Perekonna ühine eluase (PKS § 21). Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Teine oluline abikaasade kohustus on üksteist ja kogu perekonda ülal pidada ja seda ka juhul, kui abikaasad elavad lahus. Seaduse kohaselt tekib abikaasadel ühine vastutus nende kohustuste täitmise eest, mille üks abikaasa või mõlemad koos on võtnud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Perekonnaseaduses eeltoodud sätete näol peaks olema tegemist üldtunnustatud arusaamaga, millega peavad mees ja naine arvestama, kui nad soovivad abielluda ja perekonna luua; mis peaks olema sellise tähtsa sammu eesmärk – endale võetakse (eelkõige moraalne) kohustus toetada ja
141 Perekonnaõigusega (Perekonnaseadus) reguleeritakse kõiki perekonna ja abieluga seotud suhteid (näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt). 385. Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed? (1) Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. (2) Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil
asendamise, avalik-õigusliku nõudeavalduse ja varalise karistuse tagamise puhul. 44. Kuna ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud, saavad abikaasad ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu (perekonnaseaduse § 28 lg 1 ja § 29 lg 1), st käsutamiseks on vaja mõlema abikaasa nõusolekut. Seetõttu takistab ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Kuigi keelumärkel võib küll olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, on see piirang ajutine ning võib olla võlausaldaja õigustatud huve arvestades mõistlik. (Vt määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p-d 1718.) 3-1-1-65-13 (konfiskeerimine kolmandalt isikult) 1 13
annaabi.ee 
