Abielu või vabaabielu? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel?

Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel? Eelkõige on vabaabielus nooremapoolsed paarid, kuid kindlasti on ka vanemaid paare, kes eelistavad sellist kooselu viisi registreeritud abielule. Ühiskonnas on levinud arvamus, et abielu ei erine vabaabielust olulisel moel, kuid siiski hindavad osad inimesed abielu rohkem, sest siis on seaduses kindlalt määratletud olulised punktid, mis käsitlevad suhtes olevate inimeste õiguseid ja kohustusi. Minu ettekande eesmärgiks on saada teada, miks osad paarid abielluvad ja teised mitte ja millised on erinevused kooselu viiside vahel, samuti kirjeldan, kuidas mõjutab üks või teine kooselu valik laste ja naiste olukorda, selgitan mis probleemid võivad tekkida ühisvaraga vabaabielu korral. Vabaabielu

Perekonnasotsioloogia

65

docx

Perekonnaoõigus

Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid

Perekonna- ja pärimisõigus

6

doc

Perekonnaõpetus - Mis on perekond?

1. PEATÜKK MIS ON PEREKOND? Perekonda defineerida ei olegi nii lihtne. Sageli esinev definitsioon ütleb, et perekond on iga inimese jaoks primaarne ja olulisim süsteem, kuhu ta kuulub abielu, sündimise või adopteerimise kaudu. Perekonda võib defineerida kui suhteliselt püsivat rühma, mille liikmed on omavahelise vere-, abielu- või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku üksuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seadusandlik vastutus. Oma elu jooksul on inimene tavaliselt seotud kahe perekonnaga: Perekond, kuhu ollakse sündinud (orientatsiooniperekond) Perekond, mis ise luuakse (prokreatsiooniperekond) PEREKONNA LIIGID Tehakse vahet suurpere ja tuumpere vahel. SUURPERES elab koos rohkem kui kaks sugupõlve.

Perekonnaõpetus

21

docx

Perekonnaõigus

ühiskondlikke suhteid. Perekonnaseaduse toimesfääri satub peaaegu iga inimene. Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest

Õigus

40

docx

Perekonnaõpetuse konspekt

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011  1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille

Inimeseõpetus

12

doc

Teine demograafiline üleminek industriaalmaades (2002),

sihtkohtadeks. Need riigid püüavad koos ja ka eraldi hoida sisserändajate voolu riiki mingisugusegi kontrolli all. Rändesaldo enamikes maailma tööstusriikides tagasihoidlikult positiivne. Seega immigrandid, kes tulevad riiki rahvusvaheliselt tunnustatud pagulasena, turistidena, kes jäävad lubatust kauemaks riiki, varjupaiga taotlejad, ebaseaduslikud immigrandid, kes tulid riiki kaubitsema, hooajaliseks tööjõuks või ka ametliku sisserände kava alusel riiki asunud immigrandid, saavad olema nende populatsiooni struktuuri ja kasvu otsustavaks teguriks. 3. Teise demograafilise üleminekukontseptsiooni esmane kasutamine Lääne-Euroopa riigid ja maailma tööstusriigid seisid demograafilise ajaloo uue etapi ees. 1985a suvel juhtiva sotsioloogilise ajakirja The Netherlands Mens en Maatschappij kutsus autori külalistoimetajaks erimahulise demograafilise olukorra uurimiseks madalmaades. Nad

Riigiteadus

59

doc

Õigusõpetus

Rahvusvaheline tavaõigus SEADLUS SEADUS MÄÄRUS KOV 1 AVALIKU JA ERAÕIGUSE NORMID · Õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum era- või avalikus õiguses. Suhteline iseseisvus tuleneb üksiku õigusvaldkonna õigusliku reguleerimise esemest. Õigusliku reguleerimise ese kujutab endast suhteliselt iseseisvat ühiskondlike suhete e inimkäitumise ringi, mille korrastamiseks antud õigusnormid on loodud. · Era- ja avaliku õiguse normid on õiguskorras üksteisega mitmeti seotud, see võib avalduda üksikutes õigusvaldkondades enestes. Nt tööõiguses on ka avalik-õiguslikke norme (kollektiivleping)

Õigusõpetus

15

doc

Tänapäeva perekonnavormid

· Majanduslik · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine · Taastootev ­ inimene taastab oma energia Lapseeas ­ vajab inimene perekonda,sest elulised oskuse omandatakse esimese 5 -10 eluaasta jooksul. Nooruki eas ­ kaugened noor inimene näiliselt perekonnast,et kogeda ja luua oma identiteet. Täiseas ­ loob inimene uue perekonna. Vanemas eas ­ täidab inimene taas uut rolli , vanavanemana. Tänapäeva perekonnavormid · Registreeritud abielu ­ kooselu,mille ühiskond on tunnustanud kehvtivaks,Tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale. · Vabaabielu ­ perekond elab koos,kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. · Ühe vanemaga perekond ­ tekkinud planeeritult või planeerimatult. Laps saab rohkem tähelepanu,puuduvad vanematevahelised konfliktid. · Lastetu perekond ­ ei saa või ei soovi. · Visiitabielu ­ abielus,kuid ei ela koos.

Inimeseõpetus

Kommentaarid (0)