Aastal 1903 avastas Rutherford, et raadiumi lagunemisel tekib kolmandat sorti kiirgus. Selle kiirguse oli juba 1900 avastanud prantslane Paul Villard, aga ta polnud sellele nime andnud. Seda tüüpi kiirgus oli erliselt suure läbitungimisvõimega. Rutherford andis sellele nimeks "gammakiirgus". Rutherford suri 1937 nabasongaoperatsiooni tüsistuste kätte. Kuna ta oli tõstetud aadliseisusse, nõudis etikett, et lihtrahva seast pärinev kiurg ei tohi teda opereerida, ja aadlikust kirurgi leidmine nõudis nii palju aega, et see maksis talle elu.
MÕISTED Aadlikogu - aadlike organisatsioon maakondades ja kubermangudes Bojaaride Duuma - vene riigi kõrgeim võimuorgan Djak - aadlikust ametnik Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks
Seda tüüpi kiirgus oli erliselt suure läbitungimisvõimega. Rutherford andis sellele nimeks "gammakiirgus".Aastal 1914 tõsteti ta aadliseisusse. Aastal 1925 sai ta Teeneteordeni ja 1931 päriliku aadlitiitli Baron Rutherford of Nelson. See tiitel suri välja Rutherfordi surmaga, sest tal polnud poega. Rutherford suri 1937 nabasongaoperatsiooni tüsistuste kätte. Kuna ta oli tõstetud aadliseisusse, nõudis etikett, et lihtrahva seast pärinev kirurg ei tohi teda opereerida, ja aadlikust kirurgi leidmine nõudis nii palju aega, et see maksis talle elu. Tema järgi on nime saanud keemiline element rutherfordium. Temanimeline kraater on Kuu ja Marsilpeal. Tema kujutis on Uus-Meremaa 100-dollaristel rahatähel. Rutherford abiellus 1900 Mary Georgina Newtoniga. Abielust sündis üks laps, tütar Eileen Mary (19011930), kes abiellus Briti füüsiku ja astronoomi Ralph Fowleriga
Pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid,aktiivseid ja keerulisi rütme. Eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Eriliselt köitis teda Vene muusika. Suur osa teoseid seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. NEOKLASSITSISM Tunti huvi varasemate stiilide vastu. Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust külakoloriidist. IGOR STRAVINSKI Sündis Peterburi Maria Ooperiteatri aadlikust solisti pojana ning sai mitmekülgse hariduse. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna kuid õppis eraviisiliselt kompositsiooni,harmooniat ja orkestratsiooni Rimski-Korsakovi juures. Pärast I maailmasöda viibis Sveitsis, hiljem Prantsusmaal ning pärast seda elu lõpuni Ameerikas.(emigreerus) Kirjutas balettidele. EKSPRESSIONISM - Saksamaal ja austrias kujutavas kunstis tekkinud uus ekspressionistlik esteetika mõjutas oluliselt ka kogu sajandi kirjandust,muusikat, teatrit.
abstraksete kategooriatena-inimene, surm, armastus, saatus. Maurice Ravel- pr. Ema baski päritolu. Kiindumis hispaania kultuuri ja muusikasse, avaldub ka teoses. 14 aastaselt pariisi konservatooriumi klaveri-ja kompositsiooni tudeng. Varajasel perioodil teosed võrreldavad Debussy omadega. Stravinski ütles, et Debussy on maalija, Ravel graafik, täpne nagu Sveitsi kellasepp. Orkestriteosed on seotud balleti ja klaverimuusikaga. Köitis vene muusika. Igor Stravinski-vene. Aadlikust solisti poeg, sai seisusekohase hariduse. Käis isaga teatris-kiindumus lavamuusikasse. Lõpetas peterburi ülikooli õigusteaduskonna, õppis eraviisiliselt Rimski-Korsakovi juures. Pärast I MS viibis Sveitsis, Prantsusmaal ja Ameerikas. Vene perioodil rahvuslikud traditsioonid, balletid ,,Tulilind", ,,petruska", ,,kevadpühitsus"-Sergei Djagilevi tellimusel. ,,kevadpühitsus" esietendus tuli Pariisis publiku vile ja lärmi tõttu katkestada, ajakiranduses barbaarne ja metsik
valitsemisajal, vangist koju lubati. Jakobi jutuajamistest Timoga selgub tema vanglasoleku ja vanglasse mineku lugu ja keisrile saadetud kirja sisu, mis Jakobit sügavalt sokeerib. Selle kirjaga kirjutab Bock ennast ju tegelikult surnuks, ehitab omaenese kätega võllapuu ja tõmbab silmuse üles. Sest see kiri ei ole delikaatne ega diplomaatiline. Kiri on süüdistus ja nõudmine, solvav ja jultunud. Timo ei taha olla nagu teised, ta tahab olla ,,korra alustugi", mitte aadlikust kaabakas. Ta on valmis oma põhimõtete pärast surema. Uskuda keisrit nii hulk aastaid, pettuda temas ja jõuda lõpuks arusaamisele, et siin ei saa tema midagi enam ära teha....Tema olukord on tegelikult hullem, kui päris surm. Olla elavalt maetud, raamatuteta, seltsilisteta, võimaluseta midagi selgitada, end tõestada, tühjaks rääkida, olla lihtsalt ,,raudnael keisririigi ihus", ebamugav ja meelesolev. Ei leia nad keisriga kumbki rahu ega lepitust, üks ei saa ja teine ei taha
Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Timotheus von Bock/Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Aleksander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/Katharina von Bock/Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga
Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. Autori eesmärk mõjutab lugejat, ent jätab ruumi ka teistele arvamustele. 2. Aeg, ruum, miljöö Tegevus toimub Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas aastatel 1827-1859. Sündmuseid on kirjeldatud realistlikult ja usutavalt. Samuti mõjub teos vabadusele õhutavalt. 3. Tegelaskond Timoga heades suhetes on tegelastest : Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga
Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. Autori eesmärk mõjutab lugejat, ent jätab ruumi ka teistele arvamustele. 2. Aeg, ruum, miljöö Tegevus toimub Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas aastatel 1827-1859. Sündmuseid on kirjeldatud realistlikult ja usutavalt. Samuti mõjub teos vabadusele õhutavalt. 3. Tegelaskond Timoga heades suhetes on tegelastest : Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga
"Keisri hull" - Jaan Kross Millal? 1827-1859 Kus? Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas (Põltsamaal) Kes? Timoga heades suhetes: Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga
liialdatud and med ). Piiramisvägi tõi endaga kaasa suurtükke, sealhulgas ka m üüsreid. Piiramisväge juhtisid tuntud väejuhid.Üle mjuhatajaks oli vürst Fjodor Ivanovits Mstislavski, te ma abiline ja asetäitja Ivan Vassiljevits Seremetjev,suurtükivägede juhatajaks oli vürst Nikita Primakov-Rostovski. Tallinna kaitsjatel oli Too mpeal 1000 Rootsi s õdurit ja 400 muud v õitlejat. Alllinna kaitsejõud koosnesid 500 sõdurist ning 4 000 aadlikust, linlasest ja talupojast v õitlejast. Selleks ajaks oli Ivo Schenkenbergi käsutada 400500-meheline ratsasalk, mis oli harkpüssidega varustatud ja pealiku poolt korralikult välja õpetatud. Suurtükke ja relvi oli piisavalt, teatavat puudust tunti ainult laske ja toidumoonast. Raad lasi kodanikel piiramise puhul mitmeid ettevaatusabin õusid rakendada: p ööningud kästi puhastada kergesti süttivatest asjadest. Pööningutele tuli val mis panna vett, liiva,
Suurimad koloniaalimpeeriumid olid Suurbritanni ja Prantsusmaa, Saksamaa*. Imperialism – suurriiklik mõtteviis, mille kohaselt rahvas on uhke ja väärikas kui suur ja võimas on riik. Riigi suurust ja võimsust mh ka vallutatud kolooniate hulk. Kolooniate üle omatakse poliitilist ja majanduslikku võimu. Sooviti saavutada maailmas võimalikult suurt mõjujõudu. 6. Uusaegne riik. a. Varauusaegne riik: seisuslik ühiskond. Riigivõim sõltus kirikust ja aadlikust. Riigivõimu teostas kuningas, keda nõustasid aadlikud. Uusaegne riik: Riigikodanike poliitiline kogukond. Kasvas rahva tahe riigi valitsemises. Võimuaparaadis (bürokraatia) töötasid ülikooliharidusega ametnikud. b. Rahvusriik – poliitiline süsteem, milles riiklikud huvid rajanevad rahva ühistel huvidel. Hakkas kujunema 18.sajandil. Kõirgeima võimu kandja on rahvas. Riik kuulub rahvusele. Rahvusriik peab pühaks oma territooriumi. 5. Saksa keisririigi sünd. a
seninägematuid taimi ja loomi ( kartul, tomat, mais, tubakas ja kalkun ), need töid ka uusi haigusi ( süüfilis ) - suurkaupmehed sekkusid tööndusse ( Iseseisvad käsitöölised hakkasid palgatöölisteks ) - väärismetallide sissevedu Euroopasse ( nende väärtus kahanes ) - toiduainete hinnad tõusid - süvendas varanduslikku kihistumist - põllumajanduse areng ( talupoja sõltuvus aadlikust suurenes veelgi ) - kolooniate teke ( röövimine, tapmine ) - odav tööjõud ja kõrged turuhinnad - feodaalsuhted lagunevad Reformatsioon - usupuhastus - saab alguse Saksamaalt - opasitsioon katoliiklusele - tahavad ümberkorraldada - rahulolematu kodandus - Martin Luther - talupojad ei taha kirikule maksta - valitsejad ei taha paavstiga võimu jagada
Hirmus, et üks tavaline linlane võib sarnaneda rikkale aadlipreilile, keelati lihtrahval sootuks kleitide kaunistamine kulla ja kalliskividega. 2. Keskaja naine Naise tavaliseks riietuseks oli ikka kleit. Tavaliselt kantsid naised villast tuunikat või hõlmikseelikut. Kleite valmistati erinevatest materjalidest (puuvill, lina, vill). Tavaliselt olid kleidid ikkagi pikad ja kodused, selliseid kleite valmistati ikka odavamast riidest. Tavalised naised mitte aadlikust naised kandsid tagasihoidlikes värvides kleite (pruun, beez, tumepruun ) või maarohtudega värvitud kangas. Samuti kanti ka villaseid asju, sest neid tihti peale saadi kodust. Kirevamast kangast riiete kandmine näitas juba paremale järjele jõudmist. Aadlikuprouad kandsid pikki, uhkeid värvi kirevaid kleite. Piha osa oli peenike ja kokkutõmmatud. Mõned naised murdsid või lasid ära opereerida alumised ribid, siis oli korsett ilusti
- Nüüd tuleb teoses pikk vahe. Järgmine sissekanne tehakse alle smitukümmend aastat hiljem. Jakob on hakanud filosfeerima ning näeb asju teise pilguga. Ka Timo ei tundu enam nii mõtetu tegelane, kui alguses. Jakob annab teada, et reisib ära lõunasse, oma tervist parandama. Jakob annab oma päeviku nüüd juba admiraliks tõusnud Jüri kätte ja avaldab lootust, et Jüri seda ära ei viskaks, kuna siis poleks sellel maailmal enam lootust. Tegelased: Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde Georg - Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga
39. Missugusest laulust on pärit järgmised sõnad ,,Jää kestma, Kalevite kange rahvas, ja seisa kaljuna, me kodumaa"? Eesti NSV hümnist 40. Mis olid Eesti NSV lipu tunnused? Punane lipp, kollased sirp, vasar ja täht ning sinised merelained 41. Kuidas suhtuti Eesti NSV-s kirikusse? Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus, kuid igapäevaelus tehti kirikuliikmetele kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi. 42. 1978. aastal ilmus romaan, mis jutustab balti aadlikust Timotheus von Bockist, kes söandas keiser Aleksander I-le tõtt rääkida ja selle eest hulluks kuulutati. Selle romaani lugeja mõistis, et samasuguse probleemi ees kas kõnelda võimudele tõtt või mitte seisab iga aus inimene ka nõukogude võimu aegses Eestis. Kes oli selle romaani autor ja mis oli selle pealkiri? Jaan Kross ,,Keisri hull" 43. 1980. aastal kirjutasid eesti haritlased alla avalikule kirjale, milles astuti välja laste õiguste kaitseks ja tauniti venestamist
Uusaeg Mõistet hakkasid kasutama humanistid. Vastanduti kirikule, oluline oli vaba ja haritud inimene. Uusaja algus on erinevates riikides erinevad: 1453 türklased vallutasid Bütsantsi 1492 Kolumbus Ameerikasse, maadeavastused üldiselt. 1517 Reformatsioon Saksamaal 1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid jä...
(tegelikult pärineb see siiski hilisemast ajast ja on tatari töö, ristiga poolkera ja karusnahkne ääris on lisatud hiljem). Tseremoonia käigus pöördus Makari tsaari poole ja rõhutas mitte ainult tema võimu jumalikku päritolu, vaid ka kohust kohkumatult kaitsta õigeusu kirikut. Mõni nädal pärast kroonimist abiellus Ivan Anastassija Zahharinaga, Bojaaride Duuma mõjuka liikme Roman Jurjevits Zahharini tütrega. See perekond, mis sai hiljem tuntuks Romanovite nime all, pärines aadlikust nimega Andrei Ivanovits Kobõla, kes oli tulnud Moskvasse 14. sajandi algul. Ivani abielu juhtus olema õnnelik, Anastassija avaldas oma abikaasale tasakaalustavat mõju. Juunis 1547 tabas Moskvat hävitav tulekahju. Glinskite kuritarvitustest ja julmusest vihale aetud rahvas hakkas mässama. Arvati, et linn süttis tsaari vanaema Anna Glinskaja nõidusest. Juri Glinski lohistati Uspenski peakirikust välja ning kägistati surnuks. Hulk Glinskite pooldajaid tapeti
Kuningriigi alamate (aadlikud ja linnade esindajad) esinduskogu kuninga juures. Algselt kutsuti Parlament kokku, kui alamad ei olnud seadustega rahul või kui kuningas tahtsi kehtestada uusi makse. Koosneb (alates 14. sajandist) kahest kojast: Lordide koda ja alamkoda (linnade esindajad). 14. sajandil hakkas Parlament saama suuremat võimu. Edward II (1307- 1327) Sõdis Sotimaaga. 1315-1319 Iirimaa mässas. Ebakompetentne valitseja. 1311 parunid sundisid teda moodustama 21 aadlikust koosneva nõuandva kogu. 1314 sai tegeliku võimu riigis Thomas Lancaster. 1322 võitis kuningas Thomas Lancasteri väed. 1326 kuninganna Isabella korraldas mässu, võitis kuninga väed ja sundis Parlamendi kuninga tagandama. Samal aastal Edward mõrvati Edward III (1327- 1377) 1333 ründas Sotimaad. Omas sanssi saada Prantsuse kuningaks. 1337 algas Sajaaastane sõda Prantsusmaaga. Kuigi ta on sõjas edukas ei ole riik kõige paremas olukorras. 1349-1350 piinab
valgustusajastu kodanlikule draamale, tema tekste iseloomustab suur musikaalsus ja dramaatiline teravus. Mozart ja Da Ponte tegid tihedat koostööd, kusjuures paljud dramaturgilised ideed tulid kindlasti heliloojalt. Neljavaatuseline ,,Figaro pulm" on koomilise ooperi kohtaebatavaliselt ulatuslik teos, kes peamiseks pole suured soolonumbrid, vaid pingestatud ansamblistseenid. Ilmselt ei huvitanud Mozartit komöödia poliitiline teravus (teener Figaro vastandamine aadlikust isandale), vaid kahe tugeva isiksuse ja võrdväärse baritonirolli- krahv Almaviva ja Figaro- kõrvutamine inimlikus armastusdraamas. Ooperis on palju situatsioonikoomikat, pole aga isanda tavapärast naeruvääristamist. Ooperi 11 tegelast moodustavad ainulaadse karakterite galerii, alates aadellikult suursugusest ja oma väljenduses pigem tõsisesse ooperisse sobivast krahvinnast kuni armuvalus vaevleva paaz Cherubino meisterlikult kujutatud naiivsuseni.
Kuningriigi alamate (aadlikud ja linnade esindajad) esinduskogu kuninga juures. Algselt kutsuti Parlament kokku, kui alamad ei olnud seadustega rahul või kui kuningas tahtsi kehtestada uusi makse. Koosneb (alates 14. sajandist) kahest kojast: Lordide koda ja alamkoda (linnade esindajad). 14. sajandil hakkas Parlament saama suuremat võimu. Edward II (1307- 1327) Sõdis Sotimaaga. 1315-1319 Iirimaa mässas. Ebakompetentne valitseja. 1311 parunid sundisid teda moodustama 21 aadlikust koosneva nõuandva kogu. 1314 sai tegeliku võimu riigis Thomas Lancaster. 1322 võitis kuningas Thomas Lancasteri väed. 1326 kuninganna Isabella korraldas mässu, võitis kuninga väed ja sundis Parlamendi kuninga tagandama. Samal aastal Edward mõrvati Edward III (1327- 1377) 1333 ründas Sotimaad. Omas sanssi saada Prantsuse kuningaks. 1337 algas Sajaaastane sõda Prantsusmaaga. Kuigi ta on sõjas edukas ei ole riik kõige paremas olukorras. 1349-1350 piinab
Kultuuri arengu seisukohalt kõige kahetsusväärsem oli aga see, et kirjanudse, kunsti ega muu üle ei saanud toimuda avalikku ja vaba mõttevahetust. 1970ndail saabus seisaku- ehk stagnatsiooniaeg, millega optimism taandus. Eesti kultuur andis päris hulgaliselt huvitavaidja mitmemahulisi teoseid, mille juures sageli kasutati n.-ö. Ridade vahele kirjutamist autor kirjutas üht, aga luges välja (ka) muud.Näiteks J. Krossi romaan ,,Keisri hull,, (1978), mis jutustab balti aadlikust, kes söandas keiser Aleksander I-le tõtt rääkida ja kes selle eest hulluks kuulutati. Lugeja mõistis, et samasuguse, iseenesest üldinimliku dilemma ees kas kõnelda despootial tõtt või mitte seisab iga aus inimene ka nõukogude võimu aluses Eestis samuti. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus Vanapagan! Kõlas selles üldinimlike küsimuste kõrval selgesti kaasa inimestesse kuhjunud mure eesti rahva saatuse pärast. Veelgi jõulisemalt kui Tammsaarel mõeldud, kangastus Põrgupõhja
Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse : varustasid linna või küla käsitöömeistreid toorainega ning ostsid ettemääratud hindadega kokku nende toodangut, et välismaal turustada. Paljud käsitoolised muutusid palgatöölisteks. Maadeavastuste järel kasvas väärismetallide sissevedu Europpasse. Lääne-Euroopas oli põllumajanduse areng intensiivne, st põllupinna vähesus nõudis selle efektiivset kasutust. Teravilja nõudlus kasvas. Talupoja sõltuvus aadlikust maaomanikust suurenes varauusajal, peamiseks rendivormiks teoorjus.Lääne-Euroopas olid talupojad juba varauusaja alguseks enamasti pärisorjusest vabastatud ning pidid maksma raharenti. Teoorjusel põhinev põllundus ei andnud nii suurt saaki kui vaba talupoja töö. REFORMATSIOON Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole oli kirikus juba selle kujunemisest peale. Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu
puudus nii kesk-kui ülemklassi organisatoorne võrk, ning mille seadusandlus oli nõrgalt arenenud, erines provintside omast märgatavalt. Baltimaade seisuslik ja feodaalne ühiskond toimis organiseeritud rüütelkondade juhtimisel läänelise õigustraditsiooni alusel. Siinsed linnad toetusid gildide ja tsunfide alusel toimuvale ühiskondlikele struktuuridele ning tuginesid arvukatele õigusaktidele. Ainsana oli selles ühiskonnas eestkostealuseks siine talupoeg, keda aadlikust mõisnik patroonina õiguslikult esindas. Balti erikorra kinnitamisega lahendati Rootsilt vallutatud ala halduse probleem ja tagati poliitiline stabiilsus. Sisuliselt tähendas see poliitiline lahendus aga püsiva, ehkki peidetud vastuolu loomist keskvalitsuse ja provintside vahel. See andis provintsidele võimaluse läänelik kultuuri pärand ja sidemed Kesk-Euroopaga, eeskätt Saksamaaga. Ametkondade asjaajamine toimus jätkuvalt saksa keeles. Püsis luterlik kirik
Alamastme kohtuteks Eestimaal olid meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Kohtu koosseisu kuulusid kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik koos kahe kaasistuja ehk assessoriga. Eraldi kohtud olid linnakodanikele ja vaimulikele. Ülemastme kohtuteks Eestimaal oli ülemkohus ja Liivimaal õuekohus. Aadlile olid need esimese astme kohtud. Ülemkohtu moodustas Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium kuberneri eestistumisel. Õuekohtu koosseisu kuulusid kohtu president, viitsepresident, kuus aadlikust ja kuus mitteaadlikust kaasistujat. Vene võimu kehtestamisel loodi 1718 Baltikumi jaoks kõrgeima apellatsioonikohtuna Liivi- ja Eestimaa justiitskolleegium Peterburis. 1796. aastast alates allusid ülemkohtud senatile. Kõrvuti eelnimetatutega tegutses Rootsi ajal ka nn kuningakohus Tallinna linnusekohus. Juurdunud oli Rootsi õigus. Politseinikeks olid Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud, tavaliselt üks-kaks igas maakonnas
Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus 1645. aastal fikseeris pärisorjuse Põhja-Eestis. Liivimaa kindralkuberneri Clas Totti maapolitseikorraldus 1668.aastal toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Vakuraamat oli raamat, mis seati sisse redutseeritud mõisates, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu; koormiste täpne fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Kreisifoogt riigi poolt määratud ametnik, kes täitis aadlikust sillakohtuniku asemel Liivimaal politseilisi ülesandeid. Rakmetegu teotöö liik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu - teoline jalgsi suvehooajal, seda tegid enamasti naised ja alaealised. Mõisavoor talvel, mõisa kauba vedu linna, kus pidid osalema talupojad. Abitegu talu pidi andma kiireteks hooajatöödeks lisainimesi mõisale. 22. Usu- ja hariduselu Rootsi ajal.
· Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist. · Valge mungarüü kui puhtuse märk. d. Frantsisklaste ordu: · Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks. · Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas. · Nende kloostrites pandi rõhku haridusele. · Pruunikas või hallikas kuub. e. Dominiiklaste ordu: · Rajajaks hispaania aadlikust munk Dominicus. · Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks. · Must kuub. · Suur rõhk haridusele kloostrikoolides. 2. Pühakute kultus a. Pühakud inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: · Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. · Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma.
nende majas mõni tapetud oleks. Nüüd öelda ka Leonettole et ta võib välja tulla. Tuli hirmust värisedes ( sest tegelikult kartis ta ju seda pärismeest) ja seletas et ta ei tea mis too teine mees temast tahtis, et ta lihtsalt põgenes tema eest. Nii läks Leonetto tagasi koju. Isabella abikaasal polnud õrna aimugi, mis tüki naine talle kokku oli mänginud. The end. VII novell Filomena räägib. On üks aadlikust isa, alguses oli ta olnud vaene kaupmees, kuid temast oli saanud rikas. Tal oli vaid üks poeg- Lodovico. Ta tahtis ka oma pojale parimat, ei tahtnud et ta kaupmehena peaks leiba teenima, vaid saatis ta Prantsuse kuninga teenistusse, kus ta õppis häid kombeid. Kord siis said rüütlid kokku ja jutuajamises osales ka Lodovico, kus nad rääkisid, et nemad küll pole ilusamat naist näinud kui Beatrice, kellel aga oli mees Egano dei Galuzzi. Lodovico polnud aga veel armunud
Kuid 19. sajandi teisel poolel hakkas see püramiid kiiresti mõramenma. Taustana kõige olulisemaks protsessid on need muudatused, mis venemaal leiavad aset 18601870. aastatel ehk tegelikult on silmas peetud Aleksander II ajal läbiviidud reforme, mida nimetati suurte reformide ajastuks. See algas 1861. aastal pärisorjuse kaotamisega, lõppes 1874. aastal, kui Venemaal mindi üle üleüldisele sõjaväekohustusele. Mõisknikud sulandusid teiste maaomanikega, aadlikust said riigiametnikud. Linnaseisus kujunes ümber töölisteks ja ettevõtjateks. Muutus toimus aeglaselt. Talupojaseisuse esindajaid oli palju ja see läks muudatustega kaasa väga aeglaselt. Kaotati senised aadliprivileegid, oluline on see, et võrdsustati linnakodanike ja talupoegade juriidiline staatus teiste seisustega. Juriidilises mõttes seisuslikud vahed tasanduvad. Aadel kaotas ühe oma peamise privileegi monopoli maale ja pärisorjadele. 1870
- nt Tartu piirkonna vene okupatsiooniajastul võõrandatud maavaldusi ei tagastatud saksa aadlile vaid läänistati leedu ja poola ülikutele · Kuna leedulasi ja poolakaid eelistati läänistuste tegemisel ja staarostite määramisel (kuni 1598) ja kroonumõisate osakaal oli suur: - saksa aadli tähtsus kahanes (vaatamata esialgsele Privilegium Sigismundi Augustile) Jürgen Fahrensbach (u 1551-1602) · Baltisaksa aadlikust väepealik, kes oma karjääri vältel oli vaheldumisi Rootsi, Venemaa, Taani, Poola jne teenistustes, nt - Taani õukonna teenistuja, Saaremaa asehaldur ja Saaremaa läänistuse valdaja · Cesise vojevood, talle läänistati Karksi, Tarvastu ja Ruhja staarostkonnad Omavalitsuskorraldus · I Poolas eksisteeris aadliparlament seim (üleriiklik esinduskogu) · II Liivimaa aadliomavalitsuse piirkondlik esinduskogu: üldine maapäev
vibumeestele. Otse pealetungile asunud rüütlid notiti pikkvibude abil maha. Inglased kasutasid ka tulirelvi. Hukkus 3000 prantslast ja 100 inglast. Poitiers' lahing 1356. Inglise troonipärija Must Prints võitis Prantsuse kuninga Jean II Hea väed ja vangistas tolle. Seetõttu algasid Prantsusmaal sisemised vastuolud: Pariisi ülestõus (1357-58) ja Jacquerie Dofään Charles ja Generaalstaatide reform. Dofään Charles kutsus kokku generaalstaadid, kes nõudsid 4 piiskopist, 12 aadlikust ja 12 linnakodanikust koosneva valitava nõukogu moodustamist kuninga juurde ning kontrolli maksude laekumise ja rahavääringute üle. Dofään nõustus. Dofään Charles sai 1364 Prantsusmaa kuningaks Charles V-na. 1369 alustas ta taas sõda Inglismaaga ja vallutas varem kaotatud alad tagasi Jacquerie suur talupoegade ülestõus 1358. Talupojad mässasid aadlike omavoli, kõrgete maksude ja pikaaegse sõja vastu. Väikesest konfliktis alanud mäss levis kulutulena üle Prantsusmaa
18.saj. kujunes koomiline ooper valitsevaks ja erines silmnähtavalt tõsisest opera seriast. · Dramma giocoso (it. humanistlik draama) See iseloom. koomilisi oopereid, mille faabulas on mõnikord ka tõsiseid elemente. · Opéra comique tekkis 18. saj. keskel opera buffa ja prantsuse enda vodevillide etenduste põhjal. Sageli näidatakse, kuidas alamast seisusest tegelane on aadlikust moraalselt kõrgem või temaga vähemalt võrdne. Ainestiku valikut mõjutas ka inglise sentimentalism, kus peategelane kannatas ebaõiglase kohtlemise ja raske elu = saatuse tõttu. Õnnelik lõpp saabus sageli viimasel minutil. · Melodraama on teksti deklameerimine muusika saatel või muusika kõlamise vaheaegadel. Esimene täismõõduline melodraama oli Russeau "Pygmalion" (1770) 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur
11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 Joonis 2. Paul Raua maalid "Muhu rauk" 1898 ja "Poolakt" 1911. 1.2. Skulptuur Ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg (1837-1921) lähtus klassitsismist. Tema õppis vabakuulajana skulptuuri Berliini ja Peterburi akadeemiates, kuid neid lõpetamata. Tänu mõnele balti aadlikust toetaja abile asus ta seitsmeteiskümneks aastaks Rooma, kus suutis endale ateljee hankida ja kujurina läbi lüüa. Roomas olles säilitas ta tiheda sideme kodumaaga ja siinse rahvusliku liikumisega. Ta on tahunud Eesti-ainelised skulptuurid "Kalevipoeg", "Koit", "Hämarik", "Linda". 1878. aastal esines Weizenberg oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Joonis 2
Ratcliff võttis siin endale nimeks Rathlef. Juba tema poeg Ludwig, kirja autori onu, omandas päriliku aadlitiitli ja teine poeg Carl, Gustavi isa, isikliku aadlitiitli. Oma isa [TÜ ajalooprofessor Carl Albert Rathlef] teenetest tõstab ta eriti esile Balti provintside esimese oro ja hüdrograafilise kaardi tegemist, mille eest jäänud kõrgem rang (koht teenistusastmete tabelis) aga saamata. Taotleja ise olevat aadliringkondades juba omaks võetud ja maksnud makse kui aadlikust mõisaomanik. Peale selle vajavat tema pojad tõendit seisusliku kuuluvuse kohta seoses avalikesse koolidesse mineku ja väeteenistuskohustuse täitmisega. Gustavi püüdlusi saatis edu: ta tõsteti pärilikku aadliseisusesse ja 1896. aastal võeti Liivimaa rüütelkonda. Kirjas mainitud Ludwig von Rathlef, kõrval asunud Vastemõisa rentnik, ostis Lahmuse 1851. aastal (kinnistati 1852. aastal) 40 000 hõberubla eest. Ilmselt just tema kohta räägib Eesti Kirjandusmuuseumis talletatav
Vahepeal läks ta vabatahtlikult pagulusse, kuna ei jaganud Napoleon III põhimõtteid. 60ndatel on tal taas romaane ilmunud nt ,,Mees, kes naerab" ja ta käsitleb jätkuvalt õiglase võitluse teemat ja samas ka vägivalla heitlust. Tema esimenee näidend oli ,,Hernani", mis käsitleb Hispaania-teemat. See pälvis suurt tähelepanu ja lavastati aastal 1830. Ühelt poolt oli see sisu poolest uuenduslik, kangelane oli õilis röövel (näide aadlikust, kes on ebaõigluse tõttu kaotanud varanduse ja asub röövlina maailma parandama), on ka armastusintriig, kus kõrgest soost neiut armastavad nii röövel Fernani kui ka kõrgest soost aadlik don Louis Comes, tulevane kuningas. Teegemist on ka auküsimusega, mis vib taas mitmete enesetappudeni. Esietenduse ajal läks kähmluseks: Hugo eiras senist klassitsistlikku aleksandriini (värsskõnet) ja peategelane läks vastuollu kõrgemate võimudega
Teadlaste meelest on see soome kirjanduse tippsaavutus, kõige hiilgavam soome ballaadidest. Umbes 300- värsiline poeem jaguneb viieks vaatuseks ja need omakorda 18-ks stseeniks. Pole ainult oma ehituselt draamalaadne vaid lausa näidendistsenaarium. Nt vanades käsikirjades on märgitud, kes millal sõna saab. Looja on saanud aineid nii kunstist, skandinaavia ja kodumaisest ballaadipärimusest kui ka tegelikkusest. 16.sajandi dokumendid räägivad Lõuna- Soome aadlikust, 1383-92-aastail Häme kohtunikuna tegutsenud Klaus Djäknest, kes põletas oma esimese naise Elina ning naise Kristiina Jönsi tütre. Luuletajat ei ole õnnestunud tuvastada, kuid dramaaatilise vormimise kindlus, miljöö kujutamise piltlikkus ja tegelastes ilmnev renessanslik tundejõud on andnud põhjust pidada runo sepitsejat haritud ja välismaal liikunud meheks. Peateemad on ballaadipärased, kuigi ülesehituse ega kujutamistehnika poolest seda ballaadiks pidada ei saaks
Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele). Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist. Valge mungarüü kui puhtuse märk. Frantsisklaste ordu: Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks. Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas. Nende kloostrites pandi rõhku haridusele. Pruunikas või hallikas kuub. Dominiiklaste ordu: Rajajaks hispaania aadlikust munk Dominicus. Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks. Must kuub. Suur rõhk haridusele kloostrikoolides. Pühakute kultus Pühakud inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma. Apostlid Peetrus ja Paulus. Kristuse ema neitsi Maarja. Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur
Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele). Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist. Valge mungarüü kui puhtuse märk. Frantsisklaste ordu: Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks. Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas. Nende kloostrites pandi rõhku haridusele. Pruunikas või hallikas kuub. Dominiiklaste ordu: Rajajaks hispaania aadlikust munk Dominicus. Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks. Must kuub. Suur rõhk haridusele kloostrikoolides. Pühakute kultus Pühakud inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma. Apostlid Peetrus ja Paulus. Kristuse ema neitsi Maarja. Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur
Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele). Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist. Valge mungarüü kui puhtuse märk. Frantsisklaste ordu: Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks. Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas. Nende kloostrites pandi rõhku haridusele. Pruunikas või hallikas kuub. Dominiiklaste ordu: Rajajaks hispaania aadlikust munk Dominicus. Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks. Must kuub. Suur rõhk haridusele kloostrikoolides. Pühakute kultus Pühakud – inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma. Apostlid Peetrus ja Paulus. Kristuse ema neitsi Maarja. Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur
Pikkus ei ole ekloogis ette antud, võib olla kuni kasvõi 3-4 lehekülge. Vorm aktualiseerius tänu itaalia kirjanikule Jacopo Samazaro. Tema teoses "Armaadia" oli proosateksti vahele kirjutatud 12 ekloogi. Euroopas oli kõige olulisem 16.sajandi keskel prantsuse luule. Seal oli toimunud riiklikul pinnal tõus, kuningas oli Francois I, tema õde oli Margarite Navarra. Need sõjad, mida kuningas pidas Itaalias, olid need mis innustasid luulet kirjutama Prantsusmaal. Tähtis on 7st aadlikust koosnev rühmitus Lyon'is, kes ei olnud mitte ainult kirjanduse loojad, vaid ka teoritiseerijad. Esimene kirjanduse manifest pärineb sellest ajast 1549 "Prantsuse keele kaitse ja ülistus". Selles on teadlik poeetika, käsitlus luulest. Pierre de Ronsard ja Joachen Du Bellay olid kõige tähtsamad. Pierre kirjutas tunduvalt mitmekesisemalt. Bellay aga enamasti sonette. Teose peamine autor ja koostaja oli Bellay. Iseloomustab antiigist pärit luuletuse ja kirjandusvorme
sajandi alguses (kuni 1830) 1. Opéra comique (ka harud pääsmisooper, revolutsiooniooper) Opéra comique tekkis 18. sajandi keskel itaalia opera buffa ja prantsuse enda vodevillide (eriti levinud laadateatrites) etenduste põhjal. (Vodevill kergesisuliline teatritükk lauludega, sageli päevakajaline ja satiiriliste elementidega.) O.c on nagu ka itaalia analoog opera buffa esmajoones keskklassiga seostuv zanr, sageli näidatakse, kuidas alamast seisusest tegelane on aadlikust moraalselt kõrgem või temaga vähemalt võrdne. Ainestiku valikut mõjutas ka inglise sentimentalism (Stern, Fielding, Richardson) nende romaanides kannatas peategelane ebaõiglase kohtlemise ja raske elusaatuse tõttu, tehes küll ka ise vigu. Õnnelik lõpp saabus sageli viimasel minutil. Niisiis on ka o.c-s ühendatud 12 põnevus ja tunded. O
Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante Alighieri kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13.14.saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb ta isiksuse geniaalsus kõrgemale senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on vormi ja filosoofia poolest kordumatu. Dante sünnilinna Firenzet kui tollast Itaalia majanduslikult arenenud linnriiki peetakse renessansi hälliks. Aadlikust isa jälgedes sekkus Dante poliitikuna paavsti- ja keisripooldajate konflikti. Dante kuulus paavstipooldajate ehk gvelfide hulka. Kuid gvelfide endigi hulgas oli palju lahkhelisid. Mustad gvelfid olid äärmuslikumad, Dante kuulus mõõdukamate, valgete hulka, mistõttu oli Dante pärast mustade gvelfide võimuletulekut sunnitud Firenzest pagema. Temas süvenes vaen paavsti vastu. Dante hakkas pooldama keisrivõimu.
tragikomöödia. Eristatakse vara-, kõrg- ja hilisrenessanssi. Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante (13-14 saj) loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt, samas tõuseb tema isiksuse geniaalsus kõrgele üle senisest keskaegsest poeesiast. ,,Jumalik komöödia" on nii vormi kui filosoofia poolest kordumatu teos. Dante sünnilinna Firenzet kui tollast Itaalia majanduslikult arenenud linnriiki peetakse renessansi hälliks. Oma aadlikust isa jälgedes sekkus noor Dante poliitikuna paavstipooldajate ja keisripooldajate vahelisse konflikti. Dante kuulus paavstipooldajate ehk gvelfide hulka. Kuid gvelfide endigi hulgas oli palju lahkhelisid, nn mustad gvelfid olid äärmuslikumad, kuid Dante kuulus mõõdukamate valgete gvelfide hulka, mistõttu oli Dante pärast mustade gvelfide võimuletulekut sunnitud Firenzest pagulusse minema. Temas süvenes vaen paavsti vastu ning mees hakkas pooldama keisrivõimu.
Kaubaga sõites võttis laev puksiiri veel 114 tonnise praami Reisijate arv-150. 15.05.1843 sooritas esimese reisi Pihkvasse Reis kestis 12-14 tundi. 1852 22 septembril 1852 uppus Vasknarva lähedal. 1.6 RAHVUSVAHELISELT TUNTUD MERESÕITJAD EESTIST 1. Adam Johann von Krusenstern (venepäraselt Ivan Fjodorovitš Kruzenštern) sündis 19. november 1770 Hagudi mõisas Krusensternide pere seitsmenda lapsena († 24. august 1846 Kiltsi mõis). Baltisaksa päritolu noorest aadlikust kujunes ülemaailmse tuntusega meresõitja ning maailmarändur. Ta oli ka vene merelaevastiku admiral. Algselt omandas ta haridust (kuni 12. eluaastani) koduõpetajate juhendamisel oma kodumõisas. Seejärel asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja hiljem Kroonlinna Kadetikorpusesse. Aastail 1793–1799 täiendas ta end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Adam Johann von Krusensterni eestvedamisel sai teoks esimene Venelaste ümbermaailmareis
lahti. Von Holtzi võib pidada I eestikeelseks proosateoseks. Tekstidel on tugevad sentimentalismi mõjud kristlike väärtuste näol: halekirjanduses väärtustatakse õiglust, kõlblust, ausust, jumalakartlikkust. Sentimentalismi iseloomustab äärmuslikkus: nt kui ollakse ühel hetkel õnnetipul, siis järsku tuleb surm vms traagilist, üleelamisi. Peter Manteuffel (1768–1842) oli ainus baltisaksa aadlikust mõisnik, kes tundis kutsumust eesti k poeetiliseks rakendamiseks ja rahvakirjanduse soetamiseks. Rahvavalgustuslik tendents tuli esile võõrale eeskujule toetuvas „Willem Nawis“ (1839). „Ajaviites” (1838) tunneb autor kaasa eesti rahva käekäigule: 5 proosavalmi, õpetlik lühijutt ja mõistatus, pikema pealkirjata jutustus; valmiained Wilmanni või kalendrikirjanike kasutatud; rõhutab töökust, arukust, humoorikus;
Ta käitub üsna upsakalt, vastandab oma vaateid teiste pedagoogidega. Ta saab teada, et Pr-l on lihtrahva lemmikautoriteks Dumas. Ta tahab laiendada oma lugejaskonda. Naastes hakkab Tolstoi kirjutama oma pedagoogilisi artikleid. Kirjanikud võiksid midagi talulastelt õppida. Hoopis haritlased peaksid talulastelt õppima, mitte vastupidi. 1862. aastal otsustab Tolstoi abielluda. Ühelt poolt on see õnn, teisalt on see väga suur trauma. Ta valib abikaasaks aadlikust arsti tütre Sofja Andreejevna Bersi. Tolstoi on krahv. Seda Sofja ainukesena teabki. Tolstoi mõisa jõudes Sofja pettub, kuna Tolstoi elu ei meenuta krahvi elu. T tegeleb majapidamisega, tegeleb oma talupoegadega, mõisas käivad kerjused, keda Tolstoi väga armastab. Sofja ei leia kohta. T on temaga väga range. Ta leiab, et Sofja peaks kõikidest tema ettevõtmistest osa võtma. See kooselu aga ei laabu. Sofja on väga armukade, ta loeb Tolstoi päevikuid ja ta leiab romaani ühe taluneiuga
kasvatasid. Astus 16-aastaselt Leipzigi ülikooli. Pandi juurat õppima, aga see ei huvitanud, hoopis loodusteadused, meditsiin, füüsika huvitasid. Maalis ka. Luuletab nooruslikult, tundeliselt. Kirjutab isikliku kogemuse pinnalt, teraapiline ja pihtimuslik luule. Vahepeal haige, siis jätkab õpinguid Strasbourgis, kus kohtub Herderiga. Luule-eeskujud on Homeros, Ossian ja Shakespeare. Otsib ja katsetab. 1773 „Götz von Berlichingen“ näitemäng, mis rääkis vaesunud aadlikust, kellest saab talurahva eesvõitleja. Tegu on ajaloolise isikuga, kuid lõpp on erinev – traagiline, sest Götz sureb vangitornis. Esimene katsetus Fausti-teemal, läbikirjutamine. Võtab eeskuju rahvaluulest. „Mailaul“, „Metsavaim“ – rahvalik, lihtne, meeleolukas. „Noore Wertheri kannatused“ – teos, millega pälvib suurema tähelepanu. Epistolaarromaan – kiriromaan. Werther saadab sõbrale kirju, nendest teos koosnebki. Ta on võimekas ja tundlik.
Tema kaasistujateks on kõikide meeskohtute esimehed. Lisaks alama kohtu töös osalevad ka kõik adrakohtunikud ja mitmesugused teised vähemtähtsad ametnikud, nagu notar, kirjutajad jne. Aadlil tihtilugu puudus kompetents, seetõttu tuli kohtule tööle võtta ka inimesi, kes kohalikku seadust tegelikult tundsid. Need pandi ametisse sekretäride nime all. Liivimaal kohtukorralduse tipus on Liivimaa õuekohus (oma president ja asepresident). Kohtu töös osalevad 11 aadlikust kaasistujat ehk assessorit. Kui koht tühjaks jääb, leiti asemik oma kanaleid pidi, Maapäeva sel juhul ei toimunud. Ka kõik aadliga seotud asjad (nii tsiviil-, kui kriminaalasjad). Seati rahalisi algpiire, et kohus asju arutusele võtaks. Kõikidel kohtutel on olnud rohkesti kompetentsivaidlusi, eelkõige hierarhilises plaanis. Aadlikele meeldis, kui nende asju arutati võimalikult kõrges kohtuastmes. Teine vaidluskoht tekkis konsistooriumitega ilmalik
Madalmaad kuulusid Habsburgide valdusesse 1477. aastast. Ka tulevane keiser Karl V sündis Gentis ning päris oma esimeseks valduseks 1506. aastal Madalmaad. Traditsiooniliselt jagunesid Madalmaad 17 provintsiks. Igal provintsil oli oma asehaldur (tavaliselt valitses üks asehaldur korraga kolme-nelja provintsi) ja seisuste esindus (staadid). Madalmaid ühendasid generaalstaadid (Staten Generaal), kuninga nimetatud ülemasehaldur ning 12 kõrgemast (peamiselt lõunaprovintsidest pärit) aadlikust moodustatud riiginõukogu. Ülemasehaldur ja riiginõukogu resideerisid Brüsselis. Etniliselt jagunesid Madalmaad germaani põhjaosaks, kus elasid hollandi keelt kõnelevad flaamid ning prantsuse keelt kõneleva vallooni elanikkonnaga romaani lõunaosaks. Ka Brüsseli õukonnas kõneldi prantsuse keelt. Provintsid eristusid üksteisest ka majanduslikult. Põhjaprovintsides Hollandis (tänapäeva Hollandi lääneosa), Zeelandis ja Friisimaal tegeldi
vajadust feodaalse, seisuslikult hierarhilise allumuse (alamluse) järele: elaniku vahetu alamlus oma domeeniisanda (vasalli või allvasalli) suhtes; domeenivasalli alamlus - senjööri suhtes; senjööri alamlus - monarhi suhtes. Järk-järgult asendus absolutismiajastul pärilik aadel (pärusaadel) nn teenistusaadliga. Kuna monarh=riik, siis loogiliselt jõuti arusaamani ka allumusest mitte oma vahetule aadlikust isandale, vaid otse üksnes konkreetse riigi monarhile (monarhi alamad). Selle käsitlusega seondub territoriaalse võimu doktriin. Järgnevalt paneb monarhi alamluse idee kõikuma territoriaalse ülimlikkuse doktriini levik. Ja lõpuks: taas dualistliku monarhia süsteemi kinnistumine ning juriidilised doktriinid riigi territooriumist kui riigivõimu teostamise ruumist kinnistavad loogiliselt tuletatud arusaama rahva seotusest mitte monarhiga, vaid üksnes konkreetse rahvusriigiga
annaabi.ee 
