(patendid ja litsentsid) põhjal. Teaduslik viljakus avaldatud publikatsioonide arv Teaduslik mõjukus viidete arv - mõõdetakse artiklite ja viidete omavahelise suhtearvuga NB! Mõisted, mis korduvad eksamist eksamisse · Reliaablus - näitab, mil määral mingi mõõtmistulemus on vaba juhuslikest vigatekitavatest komponentidest. On aja, instrumendi ning uuritava grupi muutumatuse ja sarnasuse sünonüüm. Tulemuste stabiilsus sõltumata uurijatest. · Valiidsus - on meetodi paikapidavus, kehtivus, kehtivus, tõesus, adekvaatsus. Näitab, mil määral mõõdab metoodika (instrument) seda, mida ta on plaanitud mõõtma · Sisemine - Andmekogumismeetodite vahelise kooskõla ulatus st. kuivõrd on sama meetodiga saadud erinevad andmed sarnased · Väline - Näitab, mil määral on tulemused üldistatavad erinevatele populatsioonide olukordadele · Sisu - näitab, kuivõrd mõõdab instrument seda, mida ta on mõeldud mõõtma
peaksid olema nõus ka teisega Seltsivuse skaala 1. ja 5. küsimuse vaheline korrelatsioon on lähedal 0,6-le, kõigi viie küsimuse puhul 0,43 mõõdukad korrelatsioonid · Erinevate küsimuste kokkuliitmisel skaala usaldusväärsus suureneb Ajaline püsivus · Isiksusetesti küsimustele peaks inimene erinevatel ajahetkedel vastama sarnaselt · Seltsivuse skaala puhul kaheaastase vahega testimisel korrelatsioon 0,73 (N=102) Valiidsus · Skaala peab mõõtma seda omadust, mida me tahame mõõta · Joonlaua täpsuse hindamiseks saame seda võrrelda pikkusühiku etaloniga või teise joonlauaga, mille täpsuses oleme kindlad · Isiksuseomaduste puhul etalone ei ole Valiidsus · Võib vaadelda tegelikku käitumist Seltsivuse skaalal kõrgeid skoore saanud inimene peaks käima rohkem pidudel, suhtlema rohkem erinevate inimestega jne Kes laseks oma käitumist pidevalt järgida?
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Kõrge reliaablus ei garanteeri häid tulemusi, kuid reliaabluse puudumine kindlasti takistab heade tulemuste saavutamist. Kui mõõtmisvahendi reliaablus on madal, siis ei saa sellega midagi mõõta. Kõrge reliaablusega mõõtmisvahend tõenäoliselt mõõdab midagi, kuid reliaablus ei ütle meile midagi selle kohta, mida see mõõdab. Selleks, et välja selgitada, mida see mõõdab, tuleks uurida selle mõõtvahendi valiidsust. Mõõtmisvahendite headuse hindamine: valiidsus. · Psühholoogilisi mõõtvahendeid kasutatakse inimeste kohta järelduste tegemiseks. Nende järelduste õigsus ehk valiidsus on üheks mõõtvahendi headuse näitajaks. · Kas test mõõdab seda, mida peaks mõõtma- mõõtmise valiidsus. · Kas testi abil saab teha õigeid otsuseid- otsuste valiidsus. Testide hindamine: valiidsus. · Mõõtmise valiidsus- kas test mõõdab seda, mida see peaks mõõtma?
koostöös ja positiivses korrelatsioonis jõupingutustega. Teadlased väidavad, et eesmärgile orienteeritud inimestel on kalduvus üle võtta teiste käitumisvorme. RELIAABLUS Uuringu reliaablus on pigem halb, sest uuringus osalesid nii amatöörsportlased kui ka professionaalsed sportlased. SSCI ja GEO skaalat kasutati andmete kogumiseks, kuna ma ei leidnud, mis need endast kujutavad, siis ei oska täpselt kommenteerida. VALIIDSUS - Lähtudes järgenvast valiidsuse mõistest : Valiidsus ehk kehtivus viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigsusele, aga selle all peetakse silmas ka andmetekogumiseks loodud konstrukti määratlemise õigsust ja kehtivust. Väline valiidsus on pigem madal, sest uuringus osales 87 sportlast, kes olid kõik meessoost. Kuna ei tea ja ei leidnud, mis SSCI ja GEO skaala endast kujutavad, siis saan ainult oletada. Antud uuring ja uuringus kasutatud andmekogumisviis ei tundu kuigi usaldusväärne ehk valiidne.
Digitaalkogud Internetiainestu valiku- ja hindamiskriteeriumid virtuaalraamatukogu jaoks Ainestu hindamiskriteeriume 1. Autoriteet Autori väljaselgitamine Kirjastaja / ülesriputaja väljaselgitamine 2. Valiidsus, 3. Info paikapidavus, tõesus 4. Kasutajatugi 5. Informatsiooni ajakohasus ja Interneti-ainestu püsivus 6. WWW- lehekülje ülevalpidamine ja püsivus 7. WWW-lehekülgede püsiv kasutatavus 8. Interneti-ainestu allikana Autoriteet Autor on teada Autor on asjatundja Info on filtreeritud Hindajad ja sponsorid on asjatundjad Autor on väljaselgitatav Väljaandja (institutsioon) on väljaselgitatav Valiidsus allika usaldatavus ja objektiivsus
Uuritavate humaanne ja lugupidav kohtlemine. Nõusoleku taotlemine ja uuritavate anonüümsus. Lastega seotud uurimustes informeerida vanemaid ja küsida neilt nõusolekut. Esikohal peab olema laste turvalisus, heaolu ja huvid. 8. Mida näitab uurimuse reliaablus? Reliaablus- uurimuse korratavus, näidatakse, et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ning hindamine. 9. Mida näitab uurimuse valiidsus? Valiidsus- kehtivus, mõõdeti seda, mida sooviti mõõta. Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus (materjali näited). 10. Palun kirjeldada fotointervjuu olemust Karmi ja Remmiku artikli põhjal! Fotointervjuu puhul kasutatakse fotosid intervjuu käivitamiseks, fotode abil saab ärgitada arutelu, samuti aitavad need püsida uuritavatel teemadel. Fotod annavad intervjueeritavala
2. Testi manuaal · Testi loomise ajalugu · Konseptuaalne alus · Testi omadused · Interpretatsioon (näited) · Rakendused valdkondade kaupa · Normid · Bibliograafia · Lisad: keskmised, sagedusjaotused jne. · Testi kasutamise bibliograafia 3. Reliaablus ehk usaldatavus · Tulemuste püsivus ajas retestimine · Testi väited-ülesanded peavad mõõtma üht ja sama konstrukti sisemine homogeensus: Cronbach'i 4. Valiidsus ehk vastavus kontseptsioonile · Konstruktiivne valiidsus struktuuri kirjeldus skaalad, alaskaalad väidete-ülesannete vastavus kontseptsioonile · Konkureeriv valiidsus test mõõdab vaid seda omadust, mida ta mõõtma peab · Ennustav valiidsus diagnostiline väärtus Psühhomeetriliselt hea skaala või testi mõned omadused · Test (skaala) on maksimaalselt lühike · Kõrge sisemine homogeensus
2. Testi manuaal · Testi loomise ajalugu · Konseptuaalne alus · Testi omadused · Interpretatsioon (näited) · Rakendused valdkondade kaupa · Normid · Bibliograafia · Lisad: keskmised, sagedusjaotused jne. · Testi kasutamise bibliograafia 3. Reliaablus ehk usaldatavus · Tulemuste püsivus ajas retestimine · Testi väited-ülesanded peavad mõõtma üht ja sama konstrukti sisemine homogeensus: Cronbach'i 4. Valiidsus ehk vastavus kontseptsioonile · Konstruktiivne valiidsus struktuuri kirjeldus skaalad, alaskaalad väidete-ülesannete vastavus kontseptsioonile · Konkureeriv valiidsus test mõõdab vaid seda omadust, mida ta mõõtma peab · Ennustav valiidsus diagnostiline väärtus Psühhomeetriliselt hea skaala või testi mõned omadused · Test (skaala) on maksimaalselt lühike · Kõrge sisemine homogeensus
jooksul Paralleeltestimeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus kahel testimiskorral kasutatakse testi paralleelvorme (nt harjutamisega seotud parema saavutuse vältimiseks) Poolitusmeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus testi ülesanded jaotatakse juhuslikuks kaheks grupiks ning leitakse korrelatsioon nende testiosade vahel Statistiline - väljendab seda, milline osa tulemustes on juhusel 20. Uuringu valiidsus: valiidsuse liigid ja tagamise viisid (loeng, õpik) Viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigusele Liigid: Ennustav valiidsus seob käitumise ühe mõõtme kriteeriummõõtmega Konstruktivaliidsus kuivõrd muutujad peegeldavad või mõõdavad huvialust käitumist õigesti. Operatsionaalased definitsioonid ja protokollid aitavad vähendada vigadest tingitud konstrukti mittevaliidsust
1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus. Uuringute alustamine tutvumine kirjandusega ja andmebaasidega. 3-4. Vaatlus. Vaatluse liigid. Käitumise kaardistamine: Koha-keskne ja indiviidi-keskne kaardistamine. Vaatluse organiseerimine. Vaatlusega seotud ohud ja vead. Nõuded arvestuseks: 1. Loengutest osavõtt on kohustuslik. 2. Iseseisva vaatluse programmi koostamine ja teostamine mitte vähem kui 10 tunni jooksul
omadused, harjumused, hoiakud jms) - Võimkused mida IQ testid ei mõõda (mõistlikkus, emotsionaalne intelligentsus, visuaal kinesteetiline intelligentsus, praktiline ja sotsiaalne intelligentsus) Valiidsused Kas test mõõdab seda mida ta peaks mõõtma? - Valiidsusmulje - Sisuvaliidsus – kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava omaduse erinevaid külgi - Väline valiidsus – mõõtmisutlemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega Ennustatav valiidsus – kui hästi mõõtmstulemus ennustab mingit tulemust või saavutust või sündmuse tõenäosust Kriteeriumi valiidsus – kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga - Konstruktivaliidsus – mõõtmistulemuste seostemuster teiste mõõtmistulemustega ja muude teadaolevate faktidega nin selle seostemustri sobivus teooriaga
*Raamatupidamuslikud näitajad muutujana - Raske kasutada statistilistes mudelites. (Negatiivsed väärtused, Asümmetriline jaotus) Kasutada harva! Control muutuja suhe independent/dependent muutujasse: Kontrollmuutuja (n. tööstusharu, ettevõtte suurus) peab omama mõju vaadeldavat nähtust mõjutavaile muutujatele/praktikatele Pole vaja, kui valdkond on uus. Mõõdikud: • Sama fenomeni erinevad mõõdikud on erineva headusega. • Valiidsus – mõõdik mõõdab mida peab. • Raskused parima mõõdiku valimisel. – Mõõdiku koonduv valiidsus. Sama fenomeni erinevad mõõdiku tulemused peavad korreleeruma – Mõõdiku hajuv valiidsus. Erinevate fenomenide mõõdikud ei mõjuta iseenesestmõistetavalt üksteise valiidsust. Rahvusvaheline küsimustik – ekvivalentsuse probleem: • Funktsionaalne ekvivalentsus – funktsionaalne kasutatavus peab olema samaväärne. N. ratta
Üiguspsühholoogia: kohtu-, kriminaalpsühholoogia, juriidiline psühholoogia Spordipsühholoogia Looduspsühholoogia PSÜHHOLOOGIA: UURIMUS Eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult (standardiseerimisnõuded) Uuringu korraldus: Riskilõikeline/läbilõikeline Samal ajahetkel.. UURIMISPROTSESS Valim representatiivne (esinduslik) Pilooturing (eeluuring) Uurimuse usaldusväärsus Väine valiidus (kehtivus ulatus) Instrumendi usaldusväärsus: valiidsus, reliaablus, täpsus UURIMISMEETODI Vaatlus Loomulik vaatlus Varjatud vaatlus Osalev vaatlus Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu
Testid · Sooritustestid (performance). Teab täpselt mida teha (1); Käitumise vaatlemine. Näiteks, müügimehe töö vaatlus, kliiniline intervjuu, klassi vaatlus(2); Enesehinnangu raportid. Kirjelda oma tundeid, tõekspidamisi (3). · Objektiivsed vs projektiivsed. IQ test vs Rorschachi test. · Individuaalsed vs grupitestid. Võimete testide teke Mensa on suurim ja vanim highIQ ühiskond maailmas. Reliaablus. Valiidsus Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ test korreleerub
Katseks valmistab Exp ette stiimulite komplekti, millest juhuslikus järjekorras valides esitatakse kõiki stiimuleid korduvalt (soovitav palju kordusi, tüüpilistes psühhofüüsika eksperimentides vähemalt 100 korda või rohkem; etalonist erinevaid stiimuleid võiks olla 8-12) ja palutakse KI-l anda hinnang võrreldes etaloniga. Kriteeriumi põhjal, milleks eristusläve puhul on tavaliselt 75 %, leitakse vastuste sagedustest läve väärtus. 3.6. Mõõtmise reliaablus ja valiidsus Reliaablus tähendab kõige üldisemalt mõõtmistulemuste konsistentsust (~kokkukuuluvust). Alati esineb millegi mõõtmisel variatiivsus. Variatiivsus määrabki mõõtmisinstrumendi v. protseduuri reliaabluse. Väga suur variatiivsus tulemustes viitab madalale reliaablusele. Termin "mõõtmisviga", millele sageli uurimuste puhul viidatakse, ei tähenda midagi muud, kui seda, et mingi soovimatu faktor on põhjustanud tulemustes ettearvamatut variatiivsust. Need kõrvalmõjud tuleb
valikvastuseid. Miinused.Vastaja võib vastata hoopis midagi muud ja minna oma küsimusest kõrvale; Vastused ei pruugi olla enam võrreldavad. Tekib rohkem kirju andmestik; Vastajal pole midagi, mis aitaks tal asju meenutada (valikvastustega on); Vastuseid on raskem arvutiga töödelda ja analüüsida; 9. Miks on vaja teha kordusteste ja mis selle vahel olev aeg näitab vms. Instrumendi reliaablus ja valiidsus tagatakse kordus küsimustiku läbiviimisega võimalikult sarnastes tingimustes. Reliaabluse suurendamiseks püütakse võrreldavaid uuringuid viia läbi täpselt samadel tingimustel ja sarnase grupiga. Saadud tulemustega kontrollime ka mõõtmisvahendite sobivust ja testi järjepidavust. Selleks arvutame nt korrelatsiooni ühe katsealuse kahe mõõtmiskorra skooride vahel (kordustesti reliaabluse). Peame oluliseks ka ajategurit, et kaks
protseduuri (nt kui kaua oodata lapse vastust? Kui kaua anda talle aega selle ülesande täitmiseks?) • Samad tingimused loodavad, nt täpselt sama järjekord, sõnastus jne. • Psühholoogiline test ei pea olema paber + pliiats, vaid nt mänguasjad, millega vaja ülesandeid täita; • Testi normid Plussid-miinused • + Teoreetiline alus • + Objektiivsus – sõltumatus läbiviijast • + Saab uuritavaid võrrelda • - Standardiseeritud testide väljatöötamine aeganõudev – valiidsus, reliaablus, testi normid • - Kohandamine, tõlkimine, ranged juhised • - Juhuslikud asjaolud võivad tulemust mõjutada EKSPERIMENT • Kõige teaduslikum uurimismeetod, kuid võib olla keeruline uurida (nt abstraktsed muutujad või sisemised mõisted) • Manipuleeritakse tingimustega • Mõõdetakse muutujaid • Põhjuste väljaselgitamine • Eetika küsimused!!! (nt kuidas uurida lapse väärkohtlemise mõju arengule
Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984) Ikka veel vaidlustemaatika. Kui kiindumussuhe puudub võivad muuhulgas ilmneda mänguliste oskuste puudus, autoagressiivsus (isolatsioonis). Seda saab ka parandada. Arenguhindamismeetodid · vaatlus vanim, käepäraseim + paindlik, loomulikus keskkonnas, testist täpsem - madal reliaablus ja valiidsus, vaatleja kallutatus · juhtumianalüüs (case study) uuritakse indiviidi, mitte gruppi, levinud kliinilises praktikas + paindlik aja/koha/viisi/olukorra osas - üldistatavus · intervjuu kitsama teema jaoks, levinud kliinilises töös, väikelastega, lapstunnistajad + paindlik, võimalik küsida täpsustusi - sõltub kontaktist ja küsimuste sõnastusest, valiidsus ja reliaablus, teadmised ja arvamused,
Uuritavate humaanne ja lugupidav kohtelmine, nõusolekute taotlemine ja uuritavate anonüümsus, lastega seotud uurimustes informeerida vanemaid ja küsida neilt nõusolekuid, esikohal peavad olema laste turvalisus, heaolu ja huvid. 8. Mida näitab uurimuse reliaablus? Reliaablus, ehk uurimuse korratavus, näidatakse et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ja hindamine. 9. Mida näitab uurimuse valiidsus? Ehk kehtivus. Mõõdeti seda, mida sooviti mõõta.Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus/materjalide näited) 10. Palun kirjeldada fotointervjuu olemust Karmi ja Remmiku artikli põhjal! Fotointervjuu puhul kasutatakse fotosidintervjuu käivitamiseks, fotode abil saab ärgitada arutelu, samuti aitavadneed püsida uuritaval teemal. Fotod annavad
Mida suurem erinevus normiga, seda suurem on ülekaal. - kompuutertommograafia – kallis, ei mahu väga paksud sisse Mida suurem kehakaal, seda väiksem kehaline aktiivsus. - keha kaaliumihulga määramine (rasvkude ei sisalda kaaliumit) Mida näitavad testi valiidsus, korratavus ja objektiivsus? Valiidsus – võrdlus standardi või etaloni suhtes (cooperi test) korratavus- kui sama testi tehakse samadel inimestele, samal ajal, sama ilmaga, siis tulemused peaksid olema sarnased (ligilähedased) Objektiivsus – mõõtjate vaheline erinevus paigalt kaugushüpe kerelihaste jõu ja vastupidavuse määramine ripe kangil kõverdatud kätega süstikjooksud 10x 5 m vastupidavuse kordusjooks 20m süstikjooksud
Artefakt Eksperimentaalgrupp: kontrollgrupp, valim - juhuvalim, kallutused, grupi-,rühma sisene disain, rühmadevaheline disain. Eksperimendi ülesehitus: tasakaalustamine, topeltpime prosteduur - neutraalne isik, eksperimentaatori abiline, kvaasieksperiment, platseeboefekt, - põhineb, et subjekt arvab olevat mingil mõjuril olevat toimet. eksperimentaatori kallutus, nõudlus, instruktsioonid, pilootuurimus. Reliaablus ja valiidsus Reliaablus - kui teeme korduvat uurimust ning tabame sama kohta Valiidsus - mõõdab seda nähtust, protsessi, milleks ta on ettenähtud. Tulemuste statistiline analüüs kirjeldavad statistikud, järeldavad statistikud. Tsentraaltendents: Keskmine mood mediaan Variabiilsus: ulatus standardhälve jaotus Korrelatsioon: korrelatsioonilordaja korrelatsioon ei võrdu põhjuslikud efektid Positiivne(r=x), Negatiivne(r=-x)
väärtusi. Tunnused võivad olla uuritavad ja taust- ehk abitunnused Tõenäosuslik/juhuslik valik (probability/random sampling): – populatsiooni igal liikmel on teatud tõenäosus saada valimisse kaasatud, – valik on tehtud mõne juhusliku valiku meetodiga, mis on kooskõlas nende tõenäosustega, – valimist hinnangute kalkuleerimisel võetakse arvesse valiku tõenäosused Valiidsus [Validity] – määr, mille ulatuses uuring või katse mõõdab seda, mida ta on ette nähtud mõõtma. Valimi kriteerium (Sampling criteria) - on eelnevalt kindlaksmääratud elementide omaduste loend, mis on olulised valimi moodustamiseks. Näiteks: vanus, sugu, perekonnaseis, haiguse tüüp, võime kirjutada. Valimifreim (Sampling frame)- on objektide nimekiri, mille põhjal moodustatakse valim.
valikulises kasutamises, kõrval- tegurite tähelepanemata jätmi- ses, ebameeldivate tulemuste välistamises. Mida aktiivsemat osavõttu uuritavalt nõutakse, seda rohkem mõjutab tulemusi tema suhtumine kõigesse sellesse, mis temaga tehakse. Näiteks kehaliste võimete määramine toimub enamasti testimise teel (nt Cooperi test). Testi tulemus aga sõltub sellest, kas uuritav tahab pingutada või mitte. Meetodi viga on iseloo- mustatav selliste näitajatega nagu valiidsus ja reliaablus, täpsus, tundlikkus, spetsiifilisus, akuraatsus. Uurimuse reliaa- blus tähendab mõõtmistule- muste korratavust. Mõõtmise või uurimuse reliaablus näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Reliaablust võib kontrollida mitmeti. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis, kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni. Et suurendada mõõtmise täpsust kasutatakse nt erinevate riikide võrdlemisel juba testitud
Selle asemel kujutas ta vastavat eksperimenti lihtsalt ette. Loodusteaduslik eksperiment laboris Loodusteadusliku eksperimendi puhul oletame me tulemust, st oleme püstitanud hüpoteesi ning püüame seda kontrollida. Nagu juba märgitud, muudetakse korraga vaid üht muutujat. Tulemused on reeglina mõõdetavad ega vaja subjektiivset hinnangut. Mõõta saab grammides, sekundites, milliliitrites vms. Valiidsus Eksperimendi sisemist valiidsust mõjutavad: · Minevik (nt kas lapsi on julgustatud varem küsimusi esitama n probleemõppe puhul) · Efekt võib olla tingitud õpilaste küpsemisest · Eel test ja järel test peavad olema identsed (st näitama ära, milline tuleb päris test) · Me ei saa garanteerida, et kontrollgrupp ja eksperimentaalgrupp oleks võrdsed · Osa katseisikutest langeb välja (tuleb välja jätta ka E või K grupi sama numbriga liige)
kiiresti, kui ta suudab olenemata ajalisest pikkusest) Testide valik kehalise võimekuse mõõtmiseks · Millisel eesmärgil kehalist võimekust testitakse · Millist treeningu efekti tahetakse mõõta · Sobivus uuritavale (peab arvestama, kas sobib nt vanuselt stepptesti puhul astme kõrgus nt) · Läbiviidavus (nt ajaline limiit, kui viiakse läbi massitest; kui lihtne/keeruline on aparatuur; ...) · Maksumus · Testide valiidsus ja usaldusväärsus (testi ei saa nt lihtsalt välja mõelda ja siis olla kindel, et see näitab uuritavust kõige objektiivsemalt) Üldised nõuanded testimisele Eelnevalt on testi sooritamise harjutatud. Testitav peab olema terve, väljapuhanud (isegi nohu korral ei anna test õiget tulemust). Samal ja eelneval päeval ei tohi tegeleda raske kehalise tegevusega. Eelnevalt tuleb süüa süsivesikuterikast toitu. Viimasest toidukorrast peab olema möödas väh 2 tundi.
Ülevaade psühholoogiast Õpikud: "Psühholoogia alused" Bachmann, T ja Maruste, R Ilo kirjastus 2003,2008,2011 (veider ülesehitus) "Psühholoogia" Gleitmann, H., Gross., J.,&Reisenberg, D (2014) Tallinn: Hermes (liiga põhjalik) "Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat. Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psühholoogia jaguneb: Protsessid Seisundid:üleüldine meeleolu, aktiivusus tase Omadused:nt: vaimsed võimed, hoiakut Psühholoohia eesmärgid: 1.kirjeldada ----2mõista----3prognoosida Psühholoogia: Psühholoogia: teaduslik-eelteaduslik-filosoofiline (ring diagramm) Psühholooga harud teoreetrilise orientatsiooniga: psühhofüüsika psühhofüsioloogia (aju ainev...
rahvastele. 21. Isiksusetestid. California isiksuse test. Isiksusetestid mõõdavad inimestevahelisi erinevusi tüüpilistes käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviisides. Inimesed erinevad üksteisest hulga püsivate kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või paljudes sarnastes olukordades. California isiksuse test (CPI) on sarnane MMPI testile koosneb suurest hulgast õige/vale vastustega küsimustest. 22. Reliaablus. Valiidsus. Relibiaalsus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtetulemused (eeldusel, et testi läbiviimise tingimused on muutumatud). NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Thus, IQ-test scores that are highly reliable in the general population, will be less reliable in a
Alternatiiv – võrdlusuuring • Kõik uuritavad sarnase kohtlemisega. Probleemiks mitme uurija puhul! • Internetipõhised küsitlused: Webropol: www.webropol.com Opinio: www.objectplanet.com/opinio/ • Andmete hoidmine. Algandmete hävitamine • Uuritavate tänamine/tunnustamine VALIDIIDSUS • Sotsiaalteaduslikus uurimuses - iga mõõtmine on ligikaudne, ükski protseduur ei anna absoluutset teadmist! • p<0,05 • Uuringu valiidsus (kehtivus, tõepärasus): kas mõõdame seda, mida probleemis ja hüpoteesis eeldasime? Kuivõrd muutujad esindavad nähtust? Kas SKT on rikkuse näitaja? • RELIAABLUS • Reliaablus (usaldatavus, püsivus, kindlus): kuivõrd mõõdame püsivaid/kindlaid seoseid või hoopis juhuslikke asjaolusid • Juhuslikud asjaolud: uurime rahulolu palgapäeval, küsitlus peale pikka koolipäeva, uurija mõju …
Inimesed on sotsiaalsed loomad. Enesetaju ja teiste taju moonutused. Inimesed mõjutavad üksteist. 5. Patopsühholoogia: - miks inimestel kujunevad välja psüühilised häired. Normi ja mittenormi eristus. Psüühika ja käitumise häired. Normist hälbiva käitumise mõistmine aitab ennetada teket. Normist hälbiva käitumise mõistmine võimaldab häiret ravida. 2. Psühholoogia uurimine Reliaablus iseloomustab uurimismeetodi püsivust. Valiidsus iseloomustab uurimismeetodi võimet uurida seda, mida soovitakse uurida: 1. Näiline valiidsus – kas peale vaadates tundub, et mõõdetakse seda, mida soovitakse. 2. Koonduv valiidsus – kas korreleerub teiste meetodite tulemustega, mis sama asja mõõdavad. 3. Ennustav valiidsus – kas tagantjärgi selgub, et tõepoolest mõõtsime õiget asja. 4. Konstruktivaliidsus – kas meetod võimaldab kinnitada teoreetilisest probleemist tulenevat hüpoteesi. 5
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ...
Spordipsühholoogia 3. Psühholoogia uurimismeetodid Eksperiment jaguneb loomulikuks e väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi olemasolu, sõltumatute ja sõltuvate muutujate määratlemine) · Vaatlus enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise meetodid · Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid 4. Testile esitatavad nõuded · Standartiseeritus standardsete protseduuriliste nõuete olemasolu · Valiidsus mõõta seda, milleks ette nähtud · Reliaablus sisemine püsivus · Adapteeritus vastavus kultuurile, normide olemasolu 5. Aistingu mõiste ja liigid Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse
Teaduslik uurimine püüab maailmas aset leidvaid nähtusi mõista selleks, et nende toimumise seaduspärasusi seletada, ning seletada selleks, et nende toimumist ennustada ja kontrollida. Kasutatakse nähtuse süstemaatilist vaatlemist, kirjeldamist, täpset ning korduvat mõõtmist, mille tulemuseks on teaduslike teooriate püstitamine.Teaduslik uurimine eeldab väga täpset mõõtmist. Täpset mõõtmist iseloomustavad valiidsus ja reliaablus. Valiidsus-mil määral mõõdab mõõtmisvahend seda, mida mõõta tahetakse. Reliaablus-Kuivõrd annavad eri mõõtmised samu tulemusi. Uurimismeetodid: 1)Eksperimentaalsed ( eesmärgiks avastada kahe või enama tunnuse vahelisi põhjuslikke seoseid, mil moel üks tunnus tingib muutusi teise tunnuse väljendumises) 2)Mitteeksperimentaalsed meetodid ( üksikjuhtumite analüüs, kirjeldav vaatlus, küsitlusmeetodid intervjuu ja küsimustiku
2) Käände ja pöördevormid 3) Korrektne hääldus 4) Piisav sõnavara 5) Oskab kirjutada sõnu Hindamismeetodid - Vaatlus - Intervjuu - Küsimustik - Eksperiment - Testid - Füsioloogilised + varasem arengulugu - Kvantitatiivsed seotud näitajaga - Kvalitatiivsed seotud kirjeldusega - Formaalsed - Informaalsed - Üksteist täiendavad - Meetodi valik sõltub uurimisküsimusest RELIAABLUS ja valiidsus - Usaldusväärsus/korratavus/täpsus o Sisemine koskõla, tulemuste stabiilsus ja hindajatevaheline kooskõla - Kehtivus/kuivõrd mõõdab seda mida plaanitud - Valiidsus pole absoluutne, vaid õige teatud määral erinevad valiidsuse näitajad Vaatlus - Kõige käepärasem meetod - Info erinevatest valdkondadest - Loomulik üldistatavus - Hidamise aluseks ja teistele meetoditele - Pidev kuna laps muutub
PEREKONNASTATISTILINE MEETOD - SUGULUS x IQ korrelatsioon *adoptiivlapsed, pärisvanemad .36 *mittesugulased, koos kasvanud .23 *lapsed, vanemad .49 *mittesugulased, lahus kasvanud .00 KAKSIKUTE MEETOD * ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja erimunakaksikud (50%) *ühemunakaksikud koos kasvanud .86 *erimunakaksikus koos kasvanud .60 *õed-vennad koos kasvanud .47 TESTI PUHUL ON OLULINE - standardiseerimine - sooritus varasema valimi normidega võrreldes - reliaablus - valiidsus INTELLIGENTSUSE MÕÕTMISEST - üldine vaimne võimekus *kliinilised testid - spetsiifiliste võimekuste testid *akadeemilise võimekuse testid *sooritustestid - praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC *verbaalne ja toiminguline * WAIS-IV *WISC *WPPSI NÄITED - verbaalsed alatestid: *mõõdavad üldist arusaamist – miks on suitsetamine tervisele kahjulik? *mõõdavad informeeritust – mitu päeva on aastas?
Kirjeldav statistika - teeme järeldusi valimi piires. (sagedustabel-kui palju? kui suur osa?) Valim - uuritavad isikud/objektid. Vastajad Üldkogum - need kelle kohta tehakse järeldused. Valim peavad olema esinduslik (need proportsioonid, mis on üldkogus, peavad kehtima ka valimi korral), piisavalt suure inimeste hulgaga, igal üldkogu liikmel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Objektid - uuritavad (rida) Tunnus - objektide omadus, nt mitu korda päevas sa sööd? küsimus (veerg) Väärtus - tulemus, vastus küsimusele.(lahtrites) N - objektide arv Kas väärtused on järjestatavad? Kas vahemikud on võrdsed? Nimitunnus - väärtused ei ole järjestatavad.Nt elukoht, lemmiktoit, Järjestustunnus - väärtused on üheselt järjestatavad, vahemikud ei ole võrdsed. Nt haridustase Intervalltunnus e arvtunnus - alati üheselt järjestatav ja vahemikud on võrdsed.Nt vanus, pikkus, kaal, kehamassi index, sissetulek. Sobib Pearsoni korrelatsiooni kordaja Binaarse...
Used Arusaamiseks. Used to understand and meanings that underlie phenomena and relationships sioon infrequently to check the accuracy how participants organize their talk. among variables that are often addressed in the field." of interview records (Silverman, 2002: 89) Kvalitatiivne ja kvantitatiivne Kuidas kirjutada kvalitatiivset valiidsus (tõelevastavus) uurimisküsimust (Creswell, 2003: 106-107) · Mitte ükski meetod eraldiseisvalt ei anna piisavat valiidsust. ,,Thus, it appears that no one research strategy can · 1-2 keskset küsimust, mitte enam kui 5-7 adequately cover all four aspects of validity, and so researchers need to adopt different strategies to maximize the
ee) - kõrged sisseveotollid importkaupade sisseveo tõkestamiseks. · Täisühing (Kuura 2008) (general partnership) on ettevõte, mille osanikud tegutsevad ühise ärinime ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. · Usaldusühing (Kuura 2008) (trust company) - ettevõte, millel on vähemalt kaks omanikku, kellest vähemalt üks vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga, vähemalt üks isik peab aga olema piiratud vastutusega. · Valiidsus (Tarkinvestor.ee) - tõesus · Äriühing (Kuura2008) - äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. · Ülevõtmine (Tarkinvestor.ee) (Acquisition, takeover) - ühe ettevõtte ülevõtmine teise poolt. VIIDATUD ALLIKAD 1. Ap3.ee [http://www.ap3.ee/] 12.12.2009. 2. ESTERM [http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp? conceptID=28529&term=avaal] 25.01.2009. 3. Ettevõtte finantseerimine [http://leisi.oesel.ee/~toni/Finantseerimine.htm]
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus
4) UURIMISMEETODITE KINDLAKS MÄÄRAMINE Olulised eelmised andmed mida tasub uurida ja mida saab Samas kontrollida uusi võimalusi lükata eelnevad ümber DEDUKTIIVNE lähenemine probleemile INDUKTIIVNE lähenemine probleemile 5) ANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE 6) TULEMUSTE ALUSEL TEOORIA ÜMBERLÜKKAMINE VÕI TOETAMINE, KOKKUVÕTETE TEGEMINE 7) TEADUSLIKU TEADMISE KOHANDAMINE TULEMUSTEGA Reliaablus ja valiidsus Reliaablus e korratavus meetodi täpne kirjeldus Kordustestimine Poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Psühholoogia uurimismeetodid Valiidsus Väline · Ökoloogiline · Sisu · Konstrukti Näiv Kriteerium (ennustus, konkureeriv) Ajaline periood · Ristlõikeline /läbilõikeline · Longitudinaalne
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus
Jagunevad: · intervjuu (standardiseeritud ja standardiseerimata) · ankeet Valiku representatiivsus - väljavõtukogum peab uuritavate parameetrite osas maksimaalselt lähenema üldkogumile. Valik: · juhuvalik · suunatud valik Skaalad: · nominaalskaalad · intervallskaalad Küsimuste formuleerimise reeglid Prooviküsitlus Korrelatsioonimeetod Testid Jagunevad: · grupitestid · küsimustikud · projektiivmeetodid · käitumistestid testidele esitatavad nõuded: · valiidsus · reliaablus · adapteeritus · standardiseeritus Sotsiomeetriline test Alusepanija J. L. Moreno Ühiskonna tasandid: · väline e makroskoopiline · sisemine e mikroskoopiline (sotsioemotsionaalne) Sotsiomeetriline test: 1) valikutest · mitteparameetriline · sotsiomeetrilise piiranguga 3) pertseptsioonitest 4) käitumistest Testi aluseks valiku kriteeriumid Sotsiomaatriks Kohesiivsuse indeks Eksperiment
Pshholoogia teadus, mis uurib kitumis ja vaimseid protsesse ehk ps©hikat Ps©hika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides PSHILISED NHTUSED - protsessid - seisundid - omadused PSHHOLOOGIA EESMRGID - kirjeldada - mista - prognoosida PSHHOLOOGIA JAGUNEB - teaduslik - eelteaduslik - filosoofiline PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - pshhof©sika - pshhofsioloogia pshhofarmakoloogia - isiksuse pshholoogia - sotsiaalpshholoogia - arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia - organisatsioonipshholoogia - reklaamipshholoogia - spordipshholoogia - koolipshholoogia - militaarpshholoogia ... PSHHOLOOGIA UURIMISMEETODID reliaablus usaldusvrsus, paikapidavus valiidsus kehtivus (nitab, kas test m`dab seda omadust, mida me m`ta tahame ehk kas test tidab oma otstarvet) - uurimi...
The Q-Sort consists of a deck of 100 cards, each containing a fairly specific quality within an individual's personality. Examples would be "very outgoing and social," "organized and detail oriented," or "high self-esteem." The goal of the assessment is to determine where a person is at relative to these qualities at the beginning of treatment and then to re-assess at various intervals and at the end to determine progress. 22. Reliaablus. Valiidsus. Reliaablus: Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus: Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust, mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ-
juhul Milles seisneb kvantitatiivse uurimismeetodi põhiidee? empiiriline, Milles seisneb kvalitatiivse uurimismeetodi põhiidee. Kuidas erinevad teineteisest need meetodid? Iseloomustage kvalitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Iseloomustage kvantitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Milline kriteerium on kõige tähtsam teooria valimise käigus? Mida tähendab reliaablus ja valiidsus kvantitatiivses uuringus? Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Mida tähendab valim? - selle all mõistetakse üldkogumi kohta kättesaadavat mõõteinformatsiooni, s.o. lõplikku arvu tunnuseid, mida mõõdetakse üldkogumi üksikutel objektidel Mida tähendab juhuslik valim? Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? vastustele paned numbrid (näiteks jah ... 1-10) Mida tähendab diskursuse analüüs? Diskursuse all mõeldakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes
3.Kliiniline testimine 1.Sooritustestid. Käitumise vaatlemine, intervjuu, enesehinnagu raport 2.Objektiivsed ja projektiivsed 3.Individuaalsed vs grupitestid 23. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivsed: võimaldavad saada vastuseid isiku omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud saavad seda kinnitada Projektiivsed: vastaja tõlgendab talle esitatud materjali; eeldatakse, et isik projitseerib sinna oma olemuse 24. Testi valiidsus ja reliaablus. Valiidsus- kas ikka mõõdetakse seda, mida soovitakse. Määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne Reliabiilsus- tulemuse korratavus nii et skaala annab iga kord sama tulemuse. Testi omadus teatud populatsioonis e kontekstipõhine 25. Eksperimendi eesmärk. Eksperimendi muutujad. 26. Mida mõõdeti Aschi ja Milgrami eksperimendid. Aschi konformismi ekseriment?
küsimuste ja vastuste analüüs lapstunnistajate ütlused Laste intervjueerimine · Vastuse sõltuvad lapse arengust sotsiaalsed oskused, kognitiivne areng, kõne jne. · Oluline, milline on kontakt lapsega küsimuste sõnastus lapse emotsioonide väljendamine ja taju teiste inimeste taju Intervjueerimise head ja vead + · paindlik meetod · võimalikud täpsustused ... _ · valiidsus ja reliaablus · teadmised ja arvamused · sotsiaalne soovitatavus ... Arengutestid ja skaalad · Väikelaste ja erivajadustega laste hindamisel · Dünaamiline jälgimine · Astmeline käsitlus noorem laps, väiksem varieeruvus · Toetuvad vaatlusmeetodile + testülesanded · Hinnatavate valdkondade arv varieeruv · Eelduseks standardiseeritus (normid/kriteeriumid), reliaablus ja valiidsus · Areng mõõdetaval kujul (DQ) Normid ja standardiseeritud
??; KÕRGE OBJEKTIIVNE JA KÕRGE SUBJEKTIIVNE 36. Kellele on sots. uuringuid vaja kõigile 37. Millise paradigma järgi peab haridus vastama tööturu nõuetele (positivism, konstruktivism, funktsionalism, mingi 4s) 38. Milline väide ei ole massikultuurile omane massikultuur on ebapopulaarne 39. Massikommunikatsioonile iseloomulik sotsiaalne ja füüsiline distants 40. Esinduskogude suuruse kuupjuure seadus S=P1/3 41. Milles seisneb andmete valiidsus? Millisel määral mõõtmistulemus peegeldab meie poolt vaadeldavat objekti 42. Milles seisneb konfidentsiaalsus? üksikuid statistilisi üksusi puudutavate andmete kaitse igasuguse konfidentsiaalsuse rikkumise vastu, andmete mittestatistilisel eesmärkidel kasutamise ja ebaseadusliku avaldamise takistamine. 43. Reaalne side esindajaga 1-mandaadilise valimisringkonna korral 44. Kas keele kasutamine teaduses erineb igapäevasest keelekasutusest? (jah/ei/väga
- annab ülevaate, mida ja kuidas uuriti ning milliste järelduste ja tulemusteni töö käigus jõuti. Sisaldab referaati (abstract), sisukokkuvõtet ja bibliograafiat (kasutatud allikate loetelu). 41. Reliaablus – mõõtmistulemuste korratavus. Mõõtmise või uurimuse reliaablus näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis, kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni. 42. Valiidsus – mõõtvahendi või uurimismeetodi võime mõõta just seda, mille mõõtmiseks see on mõeldud. Mõõtvahendid ja meetodid ei pruugi alati anda teavet just selle kohta, mida uurija arvab end uurivat. Näiteks võib ankeedile vastaja mõista paljusid küsimusi teisiti, kui uurija seda on mõelnud. 43. Hüpotees – teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. 44. Kirjeldav statistika – pakub meetodeid (vaatlus)andmetest kokkuvõtete tegemiseks ja nende kirjeldamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
