ÕIGUSÕPETUS - KONSPEKT................................................................................................................ 3 1. Õiguse mõiste ja olemus ........................................................................................................................... 3 2. Õigussüsteem. Millised on suuremad õigussüsteemid maailmas? Millisesse kuulub Eesti? .................... 3 3. Õiguse allikad............................................................................................................................................ 3 4. Õigusnormi mõiste .................................................................................................................................... 3 5. Õigusnormi loogiline struktuur ................................................................................................................. 3 6. Üldakti ja üksikakti erinevus.....................................................
KORDAMISKÜSIMUSED VAHEEKSAMIKS Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on üldise iseloomuga, kohustuslik käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras vajaliku institutsiooni poolt ning tagatakse riigi sunniga. On kujunenud ajalooliselt. Institutsioonide kaupa jagatud. (Sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.) Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3...
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2 Õigusnormi mõiste. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigu...
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste- õigust iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid- õigus on käitmisreeglite kogum; riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum; õiguses väljendub riigi tahe; see on üldkohustuslike normide kogum; õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; peab vastama ühiskonna õiglustundele. 2 Õigusnormi mõiste- on inimeste käitumise reegel, suunatud teatud liiku suhete üldisele reglementeerimisele ja sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus- hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Autoritaarne meetod....
1. õiguse mõiste Õigus on riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. 2. õigussüsteem Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. 3. õiguse allikad Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajalooloise arengu protsessis on õigusvõrmidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 4. õigusakt Õigusakt on juriidiline dokument, millel ...
1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 4. Õigusakt, m...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib s...
ÕIGUSEÕPETUS. KORDAMISKÜSIMUSED I 1. Õiguse tekkimine. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide ...
1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGU...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguse tekkimine õiguse tekkimine on seotud riigi tekkimisega. Nimelt riigi tekkimisega muutusid ühiskondlikud käitumisreeglid ja juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks ei piisanud enam ainult tavadest. Uued normid kujunesid kahtviisi: 1. Võeti üle sobivad tavad (tavaõigus) 2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome) Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut sotsiaalsete normide liiki nimetataksegi õiguseks. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riik koosneb kolmest komponendist: avalik võim, territoorium ja rahvas. Õiguse seos riigiga Riik ja õigus on lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele ...
KORDAMISKÜSIMUSED vaheeksamiks 1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõ...
1.Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õ on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. ÕS ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õ allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. • Õiguslik tava • ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingim...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on haka...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend./// Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena./// Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga./// ...
KORDAMINE II Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada§79. Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik) Töölepingu lõppemise alused. Kokkuleppega (§ 79); Tähtaja möödumisel (§ 80); Töötaja surmaga (§ 81); Füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades (§ 111 lg 3); Ülesütlemisega (§83) Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Etteteatamistähtaeg 30 kalendripäeva. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätes...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normi...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine esmalt oli tava, ühiskonna arenedes oli vaja norme, kuna kehtinud tavad ei rahuldanud riigi vajadusi. Riigi vajadusi rahuldavad normid kujunesid kahel moel: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ning hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2)riik alustas ise uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigi mõiste kolm tunnust: 1)avalik võim 2) territoorium, millel võim kehtib 3)rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Õiguse seos riigiga õigus väljendab riigi tahet, õiguse kaudu loodab riik oma eesmärgid saavutada Õiguse seos poliitikaga õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, üks riigi poliitika teostamise vahend. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi jaoks aktsepteeritud kujul ehk enamasti seadusena. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav teg...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes ri...
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise...
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule...
Tööõiguse kordamine 1. Töölepingu mõiste e tunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta satestatut. VÕS Peatükk 2, 1. Jagu § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel...
KORDAMISKÜSIMUSED 2. KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuskohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr tähendab - Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Juriidiline tagajärg - Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetusse saata? Töölähetus on töötaja tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötaja...
Õiguse alused konspekt Õiguse alused konspekt....................................................................................................................1 1.RIIGI TUNNUSED......................................................................................................................2 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP..........................................................................................2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD:........................................................................3 4.ÕIGUS..........................................................................................................................................3 5. ISIKUD ÕIGUSSUBJEKTID...................................................................................................4 6.ÕIGUS JAGUNEB.......................................................................................................................5 7.SEADUSED ...
1) töölepingu kohustuslikud tingimused Töövõtuleping: - tellimustöö - ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega - kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada - tasu saab, kui töö valmis Kindlasti peab eksisteerima tööraamat. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks nädalaks. 2) ametnike atesteerimine Kõik ametnikud kuuluvad atesteerimise (hindamise) alla, mis algab ametisse nimetamise päevast. 3-aastaste perioodide kaupa. Igal aastal toimuvad atesteerimise käigus vestlused, mis tuleb fikseerid...
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohu...
EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES 1. TÖÖ- JA TEENINDUSSUHE 2. INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE 3. TÖÖTAJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 4. TÖÖANDJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 5. TÖÖLEPINGU ERISTAMINE TÖÖVÕTULEPINGUST Kaks erinevat asja. Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski ki...
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; d) tagama tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; e) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks TLS töötaja tööandja alluvus suhe tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse; f) tagama ATS - teenistuja (ametnik) riik alluvus suhe. töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; g) Vangistus seadus kinnipeetav riik alluvus suhe. VÕS tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu käsundusleping: käsundisaaja käsundiandja; töövõtuleping: nõudeid; h) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töövõtja ...
Kaisa Ariva 23.09.2016 Praktiline töö nr. 2: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Rain Mikseri poolt ajavahemikul 2010-2015 kirjutatud artiklit õpetajaharidusest leiate? Millest need täpsemalt on? Kas täistekstile pääseb ka ligi? Kui jah, kuidas? Millist teemabaasi kasutasite? Leidsin ühe. Valisin autoriks ,,Rain Mikser" ja märksõnaks valisin ,,Õpetajaharidus", ajavahemiku valisin 2010-2015, artikli tüübi valisin ,,artikkel". Teemabaasi ei kasutanud. Täistekstile pääseb ligi, vajutades pärast otsingut lingile : http://www.digar.ee/arhiiv/nlib- digar:134642 Artikkel räägib: õpetajaharidus, mõisted, haridusajalugu, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Eesti. 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust "Vaimude tund" ja mis on ilmunud ajakirjades ajavahemikul 2000-2010, leiate...
Kordamisküsimused II kontrolltööks 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud 1.Õigusvastasus on süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus 2. Õigusvastasuse saab välistada karistusseadustikus sätestatud normiga 3. Hädakaitses toimepandud tegu ei ole õigusvastane 4. Kui isik rünnet tõrjudes ründajale ilmselt liigset kahju tekitab, formuleerub see hädakaitse piiri ületamiseks 5. Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine käib õigusvastase ründe tõrjumises ja eesseisva ohu kõrvaldamises 6. Kohustuste kollisioon karistusõiguslikkus mõistes tähendab üheaegselt mitme kohustuse täitmist 7. Lubatavuseksimusega on tegu siis kui isik arvab ekslikult, et tegutseb õigustava asjaolu tingimustes 1. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil Hädakaitse õigus tuleneb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Hädakaitse on kaitse, mis on vajalik ründe tõrjumiseks. Ründajaks on alati inimene; looma või asja puhul on tegemist ohu...
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta...
Riigi tunnused Avalik võim Territoorium Rahvas Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu (Kiris jt. 2012: 10). Riigivõimu tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi Ainuõigus koguda makse Ainuõigus kasutada vägivalda Otsused on kohustuslikud Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on selge võimuasutuste hierarhia Kodakondsus näitab isiku suhet riigiga. Võimude lahususe printsiip - Vältimaks korruptsiooni. (Seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim) Horisontaalne - Seadusandlik võim - Täidesaatev võim - Kohtuvõim maakohus e haldususkohus, ringkonnakohus, riigikohus (tartu) Märt Rask. Vertikaalne Parlamentaalne võim parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon. Riigikoguvalimised 2011, uu...
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub tegudest, mis ...
50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitled...
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse...
1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta; [14.06.2000] 2) tööaja kohta; 3) töötasu kohta; 4) töö tegemise asukoha kohta; 5) määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; 6) tööle asumise aja kohta. (2) Töölepingu tingimusteks võivad olla k...
Õiguse vorm- ehk allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riika annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena kasutuse olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikes suhetes osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiiv ehk üldakt on suunatu objektiivsete õiguste kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Liigid: seadus, seadlus, määrus, otsus. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konst...
KORDAMISKÜSIMUSED 1) Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava erinevus õigusnormist- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2) Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa ...
Õigusõpetus VIII Majandusteaduskon.. õigus intituut.. kodulk, kus näeme eksami arvestust Haldus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu alla asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib hallata rndi, üüri, pandi või muu suhte alusel, kusjuures selline valdamine on ajutine. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik: sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte.Haldust loetakse seadulikusk, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne.Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teasel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne on, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või mõnel teasel isikul on suurem õigus asja vallata. See tuleneb vanast roomast ja tagatiseks oli lubadus või hea sõna. Asjaõigusseadus tunnistab 2 pandi liiki: ...
- - - - Riikliku peretoetuse ja tööõigusliku probleemi analüüs Ainetöö õppeaines ,,Õiguse üldalused ja tööõigus" - 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on kindlasti vägagi aktuaalne erinevate toetuste väärtused ja saamise kord, kuna sellises majandusolukorras igakülgne abi kulub leibkonnale ära. Ainetöö esimene osa just kajastabki riiklike peretoetuste regulatsiooni, mis kindlasti teadvustab peredele määratavaid toetusi. Ainetöö teises osas analüüsitakse üht tööõigusliku probleemi, mis on seotud ühe saematerjali tööstuse töötajaga kes süstemaatiliselt rikub sisekorraeeskirja. Ainetöö peamine eesmärk on analüüsida erinevaid seadusi, millest me ei pruugi teadlikud olla, kuid mis meie igapäevast elu ...
Tööõigus §- paragrahv (1)- lõik 1)- punkt Puhkeseadus §1 (1) Seaduse reguleerimise ala Käesolev seadus sättestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistajate puhkuse korralduse alused ja kestvuse. §2 Puhkusemõiste liik (1) Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. (2) Puhkuse liigid: 1) Põhipuhkus 2) Lisapuhkus 3) Vanema puhkus 4) Palgata puhkus §3 Puhkuse andmine tööaasta eest Tööaastaks loetakse tööandja juures tööleasumise päevast ja kestvust järgmise aasta sama päevani. § Puhkust takistavad asjaolud 1) Töötaja ajutine töövõimetus 2) Rasedus- ja sünnitus puhkusel viibimine 3) Riigi või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülessannete täitm...
KORDAMISKÜSIMUSED1 ÕIGUSÕPETUSE ARVESTUS TTO3160 kevadsemester 2005 1. Mis on õigus. Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). 2. Mis on õigussüsteem. Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas...
223296 223. Millised on saneerimisnõustaja ülesanded? V: Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. 224. Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine? V: Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata. Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. 225. Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse? V: Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja ...
Puhkuse mõiste Puhkus tähendab töölepingu peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Puhkuse liigid Puhkuse liigid on: · põhipuhkus, sealhulgas pikendatud puhkus · lisapuhkus Milline periood on puhkuse andmise aluseks? Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu tööpäevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Põhipuhkuse kestuse üldnorm Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva Kas töötajal on õigus puhkusest loobuda? Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Kas lisapuhkus liidetakse põhipuhkusega või antakse sellest eraldi? Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja...
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. töösisekorraeeskirja...
1. Nimeta riigi tunnused? (3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.) 2. Mitu võimu on Eestis? Millised? Kes on nende esindajad? 3. Kes ja mitu inimest juhib riigikogu? 4. Mis on riigikogu põhiülesanne? 5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess? 6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus? 7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtest...
Tallinna Transpordikool NIMI RÜHM Tööseadusandluse alused Referaat Juhendaja: NIMI 2013 1. SISSEJUHATUS Eestis on käesoleval ajal jõus mitmed seaduseid ja lepinguid. Üheks neist on töölepingu seadus, mis seab tööandjale ja töövõtjale erinevaid kohustusi, mida mõlemad osapooles peavad jälgima. Antud lepinguid ja seaduseid mõjutavad erinevad seaduse paragraafid, mis muutuvad pidevalt vastavalt riigi vajadustele. Üheks tähtsaimaks lepinguks peatakse töölepingut, mis seadistab kogu riigi töötamise põhimõtted, alates tööle minekust, palgast ja tähtaegadest, kuni töölt lahkumiseni või töölepingu tühistamiseni. Sellegipoolest eelmainitud seadus annab samuti ka märku riigi probleemidest ning millised võivad olla selliste probleemide tekitamise tagajärjed. Kuigi Eesti riigis käib suur osa inimestest tööl, ei tea paljud lepingutest ja seaduste...
TALLINNA TÖÖLEPING TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks. Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlsustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (TLS §1). Tööõigus tekkis ajalooliselt kaisteõigusena , sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemak pooleks. Tööõigus kujunes välja koos industrialiseerimise, masstootmise tekkimise ja arenguga. Tööõigus hakkas arenema 19...
ÕIGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ ASJAÕIGUS 1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on varalised suhted. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigutusel? 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel jne, igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsend...
annaabi.ee 
