Riikliku peretoetuse ja tööõigusliku probleemi analüüs (0)

-
Riikliku peretoetuse ja tööõigusliku probleemi analüüs
Ainetöö õppeaines „Õiguse üldalused ja tööõigus“
2011
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. RIIKLIK PERETOETUS 4
2. TÖÖÕIGUSEGA SEOTUD HÜPOTEETILISE PROBLEEMI LAHENDAMINE 7
KOKKUVÕTE 9
VIIDATUD ALLIKAD 10

SISSEJUHATUS

Tänapäeval on kindlasti vägagi aktuaalne erinevate toetuste väärtused ja saamise kord, kuna sellises majandusolukorras igakülgne abi kulub leibkonnale ära. Ainetöö esimene osa just kajastabki riiklike peretoetuste regulatsiooni, mis kindlasti teadvustab peredele määratavaid toetusi. Ainetöö teises osas analüüsitakse üht tööõigusliku probleemi, mis on seotud ühe saematerjali tööstuse töötajaga kes süstemaatiliselt rikub sisekorraeeskirja. Ainetöö peamine eesmärk on analüüsida erinevaid seadusi, millest me ei pruugi teadlikud olla, kuid mis meie igapäevast elu mõjutavad.

1. RIIKLIK PERETOETUS

1.1 Riikliku peretoetuse eesmärk
Riikliku peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Erinevate hüvitiste eesmärk on tasuda jäämata saanud tulu. Tänapäeval majanduslikult raskes olukorras on suhteliselt keeruline hakkama saada. Riigi poolt välja käidavate toetustega lihtsustab see märkimisväärselt pere ülalpidamist. Toetuste liikidest, taotlemisest ja toetustele õigust omavatele isikutest, mis on võetud riikliku peretoetus seadusest (RPS) järgnev uurimus põhinebki .
1.2 Toetususele õigust omavad isikud
§2 lõikes 1 on sätestatud isikud, kellel on õigus saada erinevaid perelisi toetusi. Selgesõnaliselt on välja toodud , et Eesti alalisel kodanikul on vastav õigus taotleda endile peretoetus, kui kriteeriumid sellejaoks täiedetud. Sama paragraafi teises lõikes määratakse ka toetuste õigus Eestis elavatele välismaalastele, kelle on tähtajaline elamisluba või kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud alusel. § 2 lõikes 2 on ära märgitud, et välismaal õppimise tõttu perest eemalviibivatel lastel ja ka Eestis elavatel perekonnliikmetel lasub täieõiguslik toetuse saamise kord. § 2 lõikes 3 toob välja isikud, kellele toetust ei maksta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud perekonnaliikme kohta, kes saab mõne teise riigi vastavat toetust.
1.3 Toetuste liigid
Igakuiselt makstavad peretoetused on:
1) lapsetoetus;
2) lapsehooldustasu;
3) üksikvanema lapse toetus;
4) ajateenija lapse toetus;
5) eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus;
6) seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus.
[RT I 2005, 9, 34 - jõust. 09.02.2005]
(RPS: §3 lõige 1)
Lapsetoetusele on igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni (RPS §5 lõik 1). Riikliku pereseaduse kohaselt on lapsel õigus toetusele, kui ta õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutsekoolis, kuni 19-aastaseks saamiseni. Saades 19-aastaseks, õppides, laekub toetus kuni õppeaasta lõpuni. Lapsetoetuse määr seisneb laste arvult, teise lapse kohta kahekordistub ja kolmanda ja enam laste suhtes kuue kordistub toetuse määr. Paljudel peredel sõltub just sellest toetustest pere üleval pidamine, eriti võib välja tuua palju lapseliste perede tähtsuse käsitletud paragraafis. Lapsehooldus tasu on mõeldud vanematele, kellel tuleb kasvatad ühte või enamat kolme kuni 8 aastast last. Üksiksvanematoetust võib taotleda lapsele kellel puudub üks vanematest või lapsevanem on tagaotsitavaks kuulutatud. §8 lõikes 1 sätestatud seaduses on kirjas, et  ajateenija lapse toetusele on õigus Eesti kaitsejõududes ajateenistuses oleva isiku lapsel, kes vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Toetuse tähtsusel on suur osakaal, kuna ajateenistuses oleva vanema sissetulek põhimõtteliselt puudub. Eestkostel või perekonnas hoolamisel oleva lapse toetud on mõeldud perekondadele, kes on enda hoole alla võtnud lapse kes tegelikult bioloogilise vanemad pole, selle toetuse määr on toetustest kõrgem, ehk kahekümnekordne lapsetoetus. Perekond kus on seitse või enam last vastab §91,  toetus määr on kehtestatud §4 lõikes 3. Need toetused aitavad Eesti perekondadel osaliselt laste kasvatamise kulud katta , kuid kindlasti võiks need määrad suuremad olla.
1.4 Riikliku peretoetuse analüüsi kokkuvõte
Eesti riikliku toetuse seaduses on välja toodud nii mitmeid erinevaid toetusi erinevatel juhtumitel , mis kindlasti leiavad ka kasutust . Seda ei saa kindlaks teha, kas keegi kuritarvitab neid seadusi omakasu püüdes, kuid isikud kellel tõesti vajadus toetuse järele, peaksid need ka saama. Majanduslikult raskel järjel ning suurelapselistel peredel võivad just need toetused aidata rasked ajad kergemalt üle elada.

2. TÖÖÕIGUSEGA SEOTUD HÜPOTEETILISE PROBLEEMI LAHENDAMINE

2.1 Probleemi kirjeldus
Tööõigusega seotud probleemi lahendamiseks on vajalik probleemi kirjeldamine. Põlva lähedal tegutseb saematerjali tootev ettevõte. Seal töötab 8 töölist. Kõik töölised on rakendatud spetsiaalse automatiseeritud masina taha ning neile laskub kohustus olla objektiivne ja kohusetundlik oma töö suhtes. Seal samas firmas töötas ka Ahti. Tema tööstaaž oli muljetavaldav, kuid tal esines ka nõrkus alkoholi tarbimise kohalt. Ahti tuli tööle juba mitmendat nädalat kas joobes või pohmellis peaga, oli ka juhtumeid kui ahti tarbis alkoholi töökohustusi täites. Joobes olekus ei suutnud tööline ajalistest kokkulepetest kinni pidada ega ka töökohustusi täita. Tööandjal oli tõsine mure, kuna temast tingituna jäi konveier seisma, ning ta üritas leida lahendusi. Tööandja üritas leida vastuseid küsimusele:
Mis teha töötajaga kes süstemaatiliselt sisekorra eeskirja rikub?
2.2 Lahendus ja Kokkuvõte
Tööandja püüdis Ahtit veenda alkoholist loobuma. Kattis kulud, et töötaja võõrutusravil käiks ning oli toeks probleemist ülesaamisel, kuid teine ei tahtnud, ei soovinud ega üritanudki viinaveast lahti saada. Tööandjal ei jäänud muud üle kui töölepingu seadusest leida paragraafid, mis Ahtile mõistusese juurde tooks, et sellise käitumisega võib ta enda töökoha kaotada. Tööandja kutsus töötaja enda jutule, ning võttis välja töölepingu kus on kirjas töötaja kohustused ning selgitas, et tööleping on koostatud töölepingu seaduse alusel. Ülemus tõi välja töölepingu seadusest välja §152 lõigud 2 ja 3, kus on selgelt öeldud , et töötaja on kohustatud tegema tööd kokkulepitud ajal, kohas ja mahus , mida Ahti oli pidevalt eiranud. Samamoodi leidis tööandja töölepingu seadusest §881 lõigu 4, mis viitab sellele, et tööandjal võimalus töötaja tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja viibib tööl joobes seisundis tööandja korduvatest hoitatustest hoolimata. Ahti ei osanud sellist pöördepunkti oodata, et tema pahe võib vallandamiseni viia. Peale seda jutuajamist sai töötaja inspiratsiooni endit käsile võtta ning jätkata võõrutusravi ning viina vimm endast välja ravida. Õppetund, mis ülemus sellisest juhtumist sai, oli et alati tuleb töötajale selgitada tema kohustusi ning teavitada töötajat tema poolsest töölepingu rikkumisest ning leida optimaalne lahendus ettevõtet kahjustamata.

KOKKUVÕTE

Ainetöö käsitles kahte õigusega seotud probleemi: riiklike peretoetus saamise korda ja üht realistlikku tööõigusega seotud probleemi ning selle lahendust . Esimeses osas toodi välja peretoetuste määrad ning selle liigitud, teises osas aga analüüsiti probleemi töötaja ja tööandja vahel, millele sai lahendus käik läbi seaduse saadud. Usun, et kodanikel võiks rohkem huvi olla neid reguleerivate seaduste suhtes, et elus paremini hakkama saada.

VIIDATUD ALLIKAD

Riikliku peretoetuse seadus. 2011.- eRT.[ https://www.riigiteataja.ee/akt/13317881?leiaKehtiv ]
Töölepingu seadus. 2011.-eRT.[ https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829?leiaKehtiv ]