-
Riikliku
peretoetuse ja tööõigusliku probleemi analüüs
Ainetöö õppeaines „Õiguse
üldalused ja tööõigus“
2011
SISUKORD
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SiimKe
Õppematerjali autor
õiguste ja kohustuste kandjateks isikud, kellele määratakse peretoetused ning kellele antakse isikunimi või kes soovib seda muuuta. Õiguse objektideks on isikunimed ning erinevad sotsiaalsed hüved mida riik pakub. Juriidiliseks faktiks on asjaolu kui isikunime saaja või muutja saab nime, kusjuures kõik seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Samuti kui peretoetuste taotlejale määratakse või ei määrata soovitud peretoetus. Isikunime andmine ja muutmine on eraõigus ning kuulub tsiviilõiguse osasse. Peretoetuste saamine kuulub eraõiguse alla, kuid on seotus ka avaliku õigusega, kuna ühe osana kuulub õigussuhtesse ka riik, kes otsustab toetuse saamise ja maksmise. Mõlemal juhul on tegu regulatiivse õigusnormiga, kuna need kirjeldavad kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Käesolev töö põhineb Eesti Vabariigis välja antud seadustele, mis sätestavad
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
lastetöö keelamine; haigestumiste ärahoidmisele ja vähendamisele ning kodanike pikaajalise aktiivse elu tagamisele suunatud teadusliku uurimistöö arendamine. Kliinikute, polikliinikute, haiglate, sanatooriumide ja teiste raviasutuste võrgustik; Kõik teenused olid patsiendile tasuta (s.h hambaravi); Arstide ülekoormatus ja tervishoiu alarahastamine; Eluasemepoliitika Eesti NSV kodanikel on õigus eluasemele. Selle õiguse tagavad riikliku ja ühiskondliku elamufondi arendamine ja kaitse, kooperatiiv- ja individuaalelamuehitusele kaasaaitamine, heakorrastatud elamute ehitamise programmi täitmist mööda antava elamispinna õiglane jaotamine ühiskondliku kontrolli all, samuti madal korteriüür ja väike tasu kommunaalteenuste eest. Eesti NSV kodanikud peavad säästvalt suhtuma neile antud eluruumidesse. Pikad ootejärjekorrad; Sotsiaalne ebaõiglus eluasemete jaotamisel ,,teened" jaotamise aluseks;
2. Riiklikud peretoetused 2.1. Maksusoodustused Lastega perede toetamiseks on riigi poolt võimalik kasutada mitmeid erinevaid meetodeid. Üheks peamiseks niisuguseks meetodiks on erinevad peretoetused, mida reeglina finantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest. Teisalt on aga ka riigi poolt kehtestatud tulumaksusoodustused, mis laienevad üksnes lastega perekondadele. Eesti tulumaksuseaduse kohaselt on samuti ettenähtud tulumaksusoodustus lastega perekondadele. Peredes, kus kasvab kaks või enam last on võimalus maha arvata tulumaksuvaba summa iga peres kasvava lapse kohta. 2.2. Riiklikud peretoetused Riiklike peretoetuste maksmist ja määramist reguleeritakse alates 2017. aastast peamiselt perehüvitiste seadusega (RT I, 08.07.2016, 1...koos hilisemate muudatustega). Peretoetuste liigid on: 1) sünnitoetus 4) üksikvanema lapse toetus 2)
Riiklik toimetulekutoetus – toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiir 2017. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning perekonna igale alaealisele liikmele on 130 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 104 eurot kuus. Vajaduspõhine peretoetus – riiklik toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2016. aastal perekonna esimesele liikmele on 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14aastasele perekonnaliikmele 118,20eurot kuus
Sisukord Sisukord ............................................................................................................................1 Sissejuhatus ...................................................................................................................... 2 Perepoliitika eesmärgid .................................................................................................... 3 Perepoliitika põhimõtted ...................................................................................................4 Laste- ja perepoliitika kontseptsioon ................................................................................6 Peretoetused Eestis ........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 13 1 Sissejuhatus
täitmisest. 3. TÖÖANDJA LUBAB PUHATA ÜHE NÄDALA KORRAGA Jaanuaris koostas tööandja puhkuste ajakava. Töötaja edastas tööandjale oma puhkuste soovi terveks aastaks. Tööandja arvestas töötaja soove ning määras põhipuhkuse ühe osa juulikuusse ning teise osa novembrisse. Saabub suvi ning töötaja valmistub puhkust välja võtma. Tööandja teatab, et kahjuks saab ta kahe nädala asemel puhata ainult ühe nädala. Millised on õigusaktid mis kehtestavad vastava tööõigusliku probleemi õiguslikku regulatsooni? Töölepingu seaduse (TLS) järgi on igal inimesel õigus puhata 28 kalendripäeva aastas, kui pole kokkulepitud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti[§ 68]. Sama paragrahvi lõige 1 ja lõige 3 ütlevad, et põhipuhkus antakse töötatud aja eest ning iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Lõige 5 ütleb et, põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul
nõuetekohase avalduse ja vajalikud dokumendid või esitab nõutavad dokumendid isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu. Otsuse isiku töötuna või tööotsijana arvelevõtmise või arvelevõtmisest keeldumise kohta teeb töötukassa mitte hiljem kui teisel tööpäeval alates avalduse esitamise päevast. Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta: 1) on noorem kui 16 aastat; 2) on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka või talle on sama seaduse § 9 alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension; 3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses; 4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid