Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia. Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus. Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult. Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid meediaväljaandeid, kuid lisaks uudismeediale on ka osalusmeedia ja sotsiaalmeedia, mis on samuti väga laia kõlapinnaga. Kõikides nendes meediaallikates on väga palju erinevaid arvamusi ja uudiseid. Pea iga inimene saab oma sotsiaalmeedia kontole postitada, mida tahes ning seda ei kontrolli enne avaldamist keegi. Praegusel hetkel, kui sotsiaalvõrgustikud on nii vabad, ei saa me tegelikult k...
Kelle sõna on õige, kelle sõna on vale? Meedia on tänapäeva maailmas väga tavaline. Ei kujutaks ju keegi ette hommikut, kus uudised ühtäkki vaikiksid, ajalehed jääksid saabumata ning internetki oleks ühenduseta. Infosulg oleks täielik. Loomulikult järgneks sellele kohe suur pahameelelaine kuidas julgetakse ära võtta midagi, millele meil on õigus. Kuid kas meediavabadus on ikka inimõigus? Eesti vabariigi põhiseadus kätkeb endas lõiku, mis kinnitab, et sõnavabadus on iga inimese õigus, mida piirab vaid teiste paragrahvidega seonduv. Nii ei tohi teisi laimata ega avaldada väärinformatsiooni, samuti ei tohi avalda riigisaladusi või riigi julgeolekut ohustavaid materjale. Meediavabadus võiks ideeliselt olla sama lai mõiste nagu sõnavabadus, see võiks olla isegi inimõigus. Soome õigusteadlane Sakari Huovinen on aga seisukohal, et kui sõnavabadus loob põhja arutelule, siis meedia peab seda ka tõlgendama ja piire tajuma. Seega, mida võib rä...
Miks kaasneb sõnavabadusega vastutus? Meil on Eestis sõnavabadus ja see on minu arvates väga hea. Sõnavabadus laseb meil väljendada oma mõtteid, tundeid ja tegusid ilma, et peaksima karta karistada saamist. Mina ei kujutaks ette elu, kui ma ei saaks rääkida kõigest, mis mul mõttetes. Või kui mõne sõna ütlemine oleks rangelt keelatud. Eestis ei ole alati sellist sõnavabadust olnud, seega peaksime olema õnnelikud, et meie elu on praegu nii hea, sest sõnavabadus on ikka võrratu asi. Kuid seda peab mõistma, et sõnavabadus ei tähenda seda, et sa võid kõike rääkida, mis pähe tuleb. Oma sõnadega ei tohi laimata, alandada, alavääristada ega sõimata teisi inimesi. Me ei tohi inimestele oma sõnadega haiget teha. Samuti ei ole lubatud valede levitamine. Meedias on sõnavabadus piiratud. Ei tohi kasutada roppusi väljendeid ja vandumis. Samuti ei tohi meedia valesid ja laimu levitada. See ongi sõn...
Kuidas ohjeldada netikommentaatoreid? Kuidas oleks võimalik ohjeldada netikommentaatoreid? See töö oleks päris raske. Pole võimalik kõiki kommentaatoreid korraga korrale kutsuda. Kõige lihtsam võimalus oleks üleüldiselt netikommentaarid ära keelustada. Arvatavasti seda ei tehta. On veel olemas teisigi võimalusi. Üks võimalustest oleks suurem kontroll kommenraatide üle. Kahjuks on see enamasti kõikidel neti saitidel võimatu. Kuna kõigil pole võimalust moderaatorite palkamise jaoks, kes näiteks kasvõi ebameeldivaid kommentaare kustutavad. Kahjuks on paljud uudiste saidid need, kes panevad uudistele pealkirjad sellised, mis juba ise kutsuvad kommenteerima, ilma järele mõtlematta. Kahjuks ei loeta siis ka uudist. Tiit Hennoste ütles, et seda tehakse selleks, et kommentaarid toovad klikke, klikid näitavad väljaande suurt loetavust, see toob reklaami ja reklaam raha. Ja raha on just see mida online saidid soovivad.1 K...
Sõnavabadus ja vastutus Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid, levitada nende kohta informatsiooni ja laiemas mõttes ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust. Inimesel on vabadus oma mõtteid avalikult väljendada ning oma ideid ja arvamusi levitada ka sõnadega, trükis või mingil muul moel. Internet on hõlbus vahend levitamaks oma mõtteid. Kui isiku väljendusvabadust hakatakse piirama, on tegemist tsensuuriga. Samas ongi sõnavabadus piiratud, see nõuab vastutust ja kohustusi, et mitte rikkuda kellegi teise õigusi või huve. Nõukogude võimu ajal, mis oli totalitaarne, ei avanenud mitte kellelgi võimalust öelda, mis tema asjast arvab. Kirjandus oli range tsensuuri valve all. Näiteks autorit, kelle luule sisu oli riigivastane, ootas karistus. Ajakirjanduses ilmunud info oli riigile sobival viisil moonutatud. Riigi sõna ei saanud usaldada. Tänapäeval on uudiseid niipalju ja neid on võimatu...
Meedia positiivne ja negatiivne mõju Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi. See on vallutanud suure osa maailmast ning võib väita, et meedia käes on võim ja teave. Meedia kajastab sündmusi erinevalt ning igaüks peab ise valima katkematust infost vajaliku. Me puutume iga päev kokku ajakirjandusega, millel on suur võim inimese üle. Millised on nüüdisaegse maailma meedia positiivsed ja negatiivsed küljed? Meedia areng on soodustanud sõnavabadust. Tänapäeva teabevahendajad on palju aidanud kaasa võimalustele edastada lihtsalt ning mugavalt erinevate inimeste arvamusi ja seisukohti. Meedias võib vabalt avalikustada pilte, informatsiooni, jagada teistega mõtteid ning avaldada oma hinnanguid kõige suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju ...
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida meediategelikkusest eraldi? Miski ei saaks toimida ilma, et tegevusala midagi sisse ei tooks. Seega, et meelitada ligi lugejaid, vaatajaid, kuulajaid tuleb väljastada seda, mis rahvale peale läheb. Ellujäämise refleks. Ajalugu on nä...
1) Selgita, mida tähendab autori mõte "oleme kõik oma aja lapsed"? Autori mõte "oleme kõik oma aja lapsed" tähendab seda, et inimesed on erineval ajal sündinud ja on sündides ikka lapsed. Meie aega iseloomustab informatsiooni üleküllus, arvamuste pinnapealsus ning sõnavabadus. Kõik need aspektid mõjutavad meie igapäevaelu. Kui palju igaüks nendele tähelepanu pöörab on iga inimese enda teha. 2) Kuidas kirjeldab autor praegust aega ja kas nõustud tema arvamusega? Põhjenda. Autor iseloomustab praegust infoajastut mitmete tunnustega. Esimene neist on informatsiooni üleküllus, sest erinevat teavet tervest maailmast saabub iga päev ning inimesed puutuvad sellega kokku nii tänaval, tööl kui ka meedia kaudu. Sellest omakorda on tingitud uudiste, arvamuste ja kirjelduste pinnapealsus, mis tekitab inimestes segadust ning probleeme. Üks peamisi infoajastu tunnuseid on ka piiramatu sõnavabadus, mida on autori arvates inimestel liiga palju....
sõnavabadus meedias nüüdisaegses eestis ja nõukogude-aegses eestis
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. Nüüdisaja infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim meie ühiskonnas kajastavate probleemide ja uudiste üle. On ju ligipääs inimestel interneti, televiisori ja ajalehtedele, raadiotele, mille kaudu on võimalik suunata teiste inimeste mõtteid ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnas on iseloomulik sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus toob konkurentsi erinevate meediaallikate vahel, ning see võib kaasa tuua seda et hakatakse edastama vale infot või infot, mis võib olla tugevalt moonutatud enda kasu püüdlikuse poole. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi olekski konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide ja trikkide abil. Väga heaks näiteks võib tuua artikli, mille pealkiri on selline, mida lugeja ei suudaks, ei saaks lihtsalt kahe silma vahele jätta. Samuti meelitatakse lugejaid ka moon...
Liberaalsest demokraatiast illiberaalsesse demokratuuti Liberalism on läänekultuuris leviv poliitiline filosoofia, mis pooldab isikuvabadusi. Liberalistlik ideoloogia pooldab erimeelsusi, kuna üks nende põhimõtedest on mõtteavabadus. Ent tundub nagu tänapäeval ei oskaks me erimeelsuste vahel leida enam mõistlikke kompromisse. Vähemalt selliseid, mille puhul võimalikult paljude süda rahul oleks. Miks on see nii? Miks tunnevad teisitimõtlejad ennast ühiskonnas rõhutu ja väljatõugatuna? Tunnevad, et nende vabadusi piiratakse? Tekib küsimus, et kas poliitiline vaade, mis pooldab vabadust, võib seda ka piirama hakata? Peaaegu, et iga valitsusvorm on tekkinud vastureaktsioonina eelmisele. Nii tekkis ka liberalism ühiskonnas, kus inimeste elu ning selle kvaliteet oli määratletud juba sündides. Klassikaline liberalism levis 18 ja 19 sajandil, ning selle peamine eesmärk oli tagada inimese vaba tegutsemine riigi sekkumiseta. Klassikalises liber...
Kas Venemaa on demokraatlik riik? Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Selline idee on tänapäeval populaarne. Paljud poliitilised reziimid nimetavad endid demokraatlikeks või siis arvatakse, et esialgu ebademokraatlik valitsemine on vaid üheks staadiumiks teel absoluutse demokraatia poole. Demokraatia mõiste on muutunud niivõrd laialivalguvaks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii paljut, et tähenda tegelikult midagi. Venamaa pole just kõige parem näide demokraatiast. Üks peamisi põhjusi, miks Venemaal on sügavad ühiskondlikud reformid nii rasked, on see, et Venemaal ei o...
Meedia olulised mõisted 1. Meedium- infoedastus 2. Auditoorium- kuulajaskond 3. Fiktsioon- kujutletav olukord 4. Meedia kasutab fiktsioone tegelikkuse kasutamiseks 5. Sõnavabadus- õigus oma arvamusele 6. Tsensuur- kontroll meedias avaldatu üle 7. Avaliku elu tegelased- need kelle käekäiku on üldsusel õigus jälgida 8. Konfidentsiaalsus- millest rääkida , mida mitte 9. Osapooled- mingis sündmuses osalevad isikud 10. Uudisväärtus- uudise tähtsus
Meedia mõju Lk 9-13 1. Loe läbi 1. Ja 2. näide. Korraldage väitlus teemal „Kas meedias võib kajastada koolivägivalda? ”. Miks sai massimõrvar teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu? Meedias kajastatav koolivägivald on oluline ühiskonna informeerimise seisukohalt, kui pöörataks rohkem tähelepanu sellele, mis võib viia või viib nimetatud probleemini. Meedias kajastatud koolivägivallaga seotud sündmused aga võivad sisaldada palju valeinformatsiooni ning ehmatavaid kaadreid, mis omakorda võivad tekitada just nooremates lastes segaseid tundeid, eelkõige hirmu. Massimõrvar sai teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu, sest oskas ära kasutada meie suhtluskultuurile omaseid tsiviliseeritud käitumismalle. Temast kirjutati rahvusvahelises meedias ja ta nautis seda täiel rinnal , tema kuritöö eesmärgiks oligi saada kõikjale ulatuva meedia täh...
Vabadus teeb keele lõdvaks Mihkel Mutt on nimetanud meediat "oma ajastu südametunnistustuseks". Ajakirjanduse kaudu on meil võimalik aru saada, mida ühes või teises ühiskonnas väärtustatakse ja kuidas tervik toimib. Kõige lihtsam on vaadelda käimasolevaid protsesse, eriti keelelisi ja kultuurilisi, just meedia vahendusel. Kõik, mida ksutab meedia jõuab inimesteni ja muutub normaalsuseks. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Tõenäoliselt ei kujuta paljud ette, kuidas oleks võimalik elada nii, et oma arvamust pole võimalik mitte mingil moel väljendada. Samas on olnud aegu ja praegugi veel eksisteerib teatud piirkondi, kus sõnavabadust ei ole või on osaliselt piiratud ja kohati lausa inimeste endi huvides. Muutes arvamuse avaldamise väheke keerulisemaks, hakkavd inimesed selle peale mõtlema. Hakatakse kaalutlema enne, kas mõte on üldse väär väljütlemist või mitte ja kui otsustatakse esimese kasuks, et see oleks ka korrektn...
ME KT1 1. Punase tule teemad · Kaitsetud inimesed (lapsed, haiged, vähese haridusega · Konflikti sisaldav lugu (kuritegu) · Inimeste eraelu (lapse hooldusvaidlus, haigused, surm, enesetapp) · Positiivne, ühe firma/kauba/teenuse lugu (varjatud reklaam) · Sildi kleepimine (rassi, rahvuse, usu rõhutamine) 2. Mis iseloomustab info liikumist totalitaarses ja demokraatlikus ühiskonnas? Totalitaarne - võimalik/vajalik, põhiliselt info sõjaväele, valitsuse reguleeritav. Demokraatlik - võimalik, avatud ühiskond, iseloomulik on võimalus küsida ja saada vastuseid, arvamusi on palju 3. Kommunikatsioonirevolutsioonid (+aeg) · Ratas (3000 ekr sumerid) · Kiri (3000 ekr sumerid) · Trükikunst (1454 Gutenberg) · Raadio (1901 Marconi) · Kino (1895 vennad Lumiere'id) · Televisioon (1926 John Logie) · Uus meedia ( alates 60.ndatest) satelliitkommunikatsioon arvu...
Meedia kui ühiskonnapeegeldus Greete Hiiemäe 11 humanitaar Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ong...
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim ühiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste üle. On ju kõigil inimestel ligipääs televiisorile, internetile või raadiotele ning erinevatel meediakanalitel on väga lihtne inimeste mõtteid suunata ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnale iseloomulikuks on sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus loob konkurentsi erinevate meediakanalite vahel ning võib juhtuda, et hakatakse edastama vale või moonutatud infot, et püüda endale poolehoidjaid. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi on konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide abil. Näiteks on artiklitel juba selline pealkiri, mida inimesed ei saa kohe kahesilma vahele jätta. Samuti meelitatakse lugejaid moonutatud info abil. Teadagi läheb tänapäeval inimestele peale igasugused kõmulood ...
Meedia – see on vabadus ja vastutus Tänapäeval on meedia meie jaoks midagi sellist mida on võimatu mitte tähele panna. See puudutab meid kõiki. Meedia on tänapäeval niivõrd suure osakaaluga, et võib öelda : see isegi mõjutab masse. Kuid seejuures peab see kindlasti pidama kinni teatud piirides. Ühelt poolt on meedia vabadus, kuid teisalt ka vastutus. Võib öelda, et Eestis on meedia suhteliselt vaba. Ajakirjanikele pole seatud erilisi piire mis piiraks nende vabadust. Enamasti võivad nad kirjutada kõigest. Võivad pidada blogisid, kirjutada arvustusi, arvamuslugusid ning avaldada enda arvamusi kuna Eestis on kehtiv sõnavabadus. Üks meedia eesmärke ongi kutsuda inimestes esile vaidlusi, arutlusi, diskussioone ning ajakirjanike teravad arvamused ongi need kõige paremad alused nendeks. Tihtipeale ongi juhtunud, et ajakirjanikud liialdavad ning kritiseerivad üpris teravalt. Kuid nagu kõigil asjadel nii on ka meedia ...
Kas Eesti on riik? Kas Eesti on demokraatlik riik? Maailmas palju erinevaid riike, on tunnustatud ja mittetunnustatud riike. Eesti kuulub nende riikide hulka, kellel on teiste riikide poolt tunnustus olemas. Kuid mis teeb siis Eestist riigi, millised riigile olulised tunnused on Eestil? Kolme elemendi õpetuse põhjal on riik riik siis kui tal on oma rahvas, territoorium ja valitsus. Eestis on umbes 1,34 miljonit elanikku, need on inimesed, kes elavad Eesti territooriumil ja neid nimetatakse eestlasteks. Järelikult on meil ju oma rahvas inimesed, kes kõnelevad meie emakeelt, teavad ja on seotud meie riigi ajalooga, peavad lugu eestlaste rahvuslusest. Eesti pindala on 45 227 ruutkilomeetrit. Sellega on piiritletud meie territoorium, mis on oluline riigi tunnus. Samuti on Eestis toimiv avalik suverääne võim, Eesti on iseseisev riik, kus võim on rahva käes. Eestlaste võimuses on valida meie valitsus. Kuna Eestil on o...
Meedia juhitavus meie elule Paljudes demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Tuues näite Eestist, siis kahtlemata mõjutab lehest loetu või uudistest kuuldud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole igapäevaselt kursis ja on meediast kaugenenud, saab persoon kaudselt mõjutatud, sest riigi kõrgemad isikud lähtuvad poliitika kujundamisel suuresti teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Eesti vabariigis on põhiseadusega sätestatud, et inimesel on täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ja arvamusi. Kuid tuleb tõdeda, et Eestis on olnud meedivabadusel kord suurem ja teine kord väiksem tähtsus. Ajal, mil Eesti majandus oli tõusjoones, tõusis ka meedia tähendus inimestes. Inimestes vallandus kollase meedia tähelepanu. Populaarseteks said mit...
Info üleküllus 21. sajandil ehk infoajastul on meedial kanda suur roll. Praeguseks on meedial tekkinud palju väljundeid: internet, televisioon, raadio ning paberkandjal perioodilisedväljaanded. Kõik need väljundid on aga omakorda jagunenud lugematuteks arvudeks ettevõtjateks, kes kõik üritavad müüa oma toodet sarnastele sihtgruppidele. Samaagselt teistega üritatakse olla löövamad, pakkuda paremat meelelahutust ning tekitada suuremat huvi oma väljaande vastu. Sellega seos saame me rääkida infoüleküllusest, millest on kujunemas suur probleem. Mitte kunagi inimajaloo jooksul pole infot olnud rohkem ja see pole olnud lihtsamini kättesaadav kui ta on seda praegu. Eeskätt just tänu tehnoloogia arengule ja interneti laialdasele kasutamisele. Ajaveebi võib igaüks meist oma kodulehekülje ülesriputada ja pakkuda teisel pool ekraani istuvale publikule ükskõik, millist informatsiooni, ükskõik, mille kohta. S...
Mis mind eesti ajakirjanduses häirib? Olen lapsest saati lugenud ajalehti ning nende aastatega on minu jaoks välja kujunenud mitmed häirivad tõsiasjad eesti ajakirjanduses. Minu lugemisvaldkonda kuulvuad sellised ajalehed nagu : Postimees, Äripäev, Eesti Päevaleht ja ka Eesti Ekspress. Argipäeviti võivad nende lehtede olulised teemad küll kattuda, kuid teemasid võidakse siiski tõlgendada väga erinevalt. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Viimaste andmete kohaselt kuulub Eesti riik sõnavabaduse poolest maailmas esikümnesse. Informatsiooni, mida lugejatele pakutakse on väga palju, kuid alati ei ole see lugejaskonnale huvipakkuv ning vahel võib tekkida küsimus, et mis on selle loo üleüldine eesmärk? Mulle tundub, et ajakirjanikud ja ajakirjandus ise püüab tormijooksus võita enda poole lugejaskonda, mille tõttu kaasneb infotühjus faktides ja mitte midagi ütlevad fotod. Kas t...
Arvamuslugu E-kooli uus ülikond, mis sellega õige lahti on? ``See uuendatud e-kool on ikka täielik feil. Meil ei lähe see töölegi, st meie koolis ei saa seda praegu kasutada,``tõreleb Pärnu Koidulagümnaasiumis õppiv 10. klassi tütarlaps.Paljud teisedki lisavad omaltpoolt midagi negatiivset.Kuid välistatud pole ka uue e-kooli plusspool.Ka mina pole uue e-kooliga rahul.Eriti sakkis see kahel esimesel kooli nädalal. Tõrkuv ja õpetajate tööaega kulutav uus e-kooli süsteem on koolid välja vihastanud ning nad keelduvad vigase toote kasutamise eest augusti ja septembri arveid tasumast,vahenda uudiseid Postimees. Ma olen kindel, et uue e-kooliga veel harjub, kuid puuduvad vana e-kooli põhilised väärtused: aruanded. Klassijuhatajal pole ülevaadet õpilaste päeva jooksul saadud märkustest: kui varem nägin neid kõiki korraga, siis nüüd peavad nad terve klassi ükshaaval läbi klõpsima nin...
MINU EESTI Kuigi Eesti on väike riik, ning siin elab vähe inimesi, on see maa mulle ikka armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus oma koduriigi vastu. Koduriik, mis on iseseisev ja sõltumatu demokraatiaga. Eesti riigil on ilus loodus, kõrgema riigivõimu kandjaks rahvas ning see on koht, kuhu kõik inimesed, kes kord siin käinud, tagasi tulevad. Eestis elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Aeg- ajalt võib kohata protestijaid tänavatel ning meedias. Neil on arvamus, mida tahavad avaldada just linnatänavatel või kajastada seda erinevates meediakanalites. Neile on oluline, et nad saaksid oma tahtmise just protestimise käigus. Siinkohal saab tuua näite koolist, kus keelati kasutada, koolipäevade jooksul, mobiiltelefone. Ka nendel õpilastel, seal koolis, oli oma arvamus, mille avaldas ...
EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas Kasutatav õppekirjandus Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. Kasutatav lisamaterjal Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; ...
Poliitika puudutab meie igapäevaelu ning mõjutab meie elu igast aspektist. Selle üle arutletakse ja vaieldakse palju, kuid tagaplaanile on jäetud politiiline kultuur. Poliitiline kultuur on poliitika vaimsed ja käitumuslikud aspektid. Selle moodustavad politiilise otsustamisega seotud normid, väärtused, usukumused, teadmised, protseduurd, traditsioonid ja rituaalid. Lisaks sellele arvestatakse sinna hulka poliitilise tegevusega seostatud mõisted ja poliitiline käitumine (Lauristin, Tallo, Vihalemm, 1997). Selles essees analüüsin, milliseks on kujunenud poliitiline kultuur Eestis, mis seda mõjutanud on ning millised on eestlaste alusväärtused. Eesti on demokraatlik riik, mida juhivad erinevaid ideoloogiaid esindavad parteid. Parteid valib võimule rahvas. Samas ei ole valimisaktiivsus alati püsiv olnud, vaid sõltub tugevalt rahva rahulolust ning soovis poliitilises elus kaasa lüüa. Pärast taasiseseisvumist 1990. aastate alguses oli valim...
Teesid I 1) Kirjelda, mis on Sinu jaoks poliitika ning mis seda iseloomustab. Kasuta selleks õpikus toodud erinevaid lähenemisi poliitikale ja selle mõistmisele, too näiteid. Minu jaoks tähendas poliitika põhimõtteliselt ainult riigi juhtimist enne esimest loengut 7. novembril. See teadmine põhines ühiskonnaõpetuse tundides omandatud teadmistel. Praegu tähendab poliitika minu jaoks juba palju enamat. Poliitikat on minu arvates, nagu Aristoteles ütles, ennekõike sotsiaalne tegevus, mis on alati dialoog. Dialoog sellepärast, et poliitika eksisteerib ainult tänu inimeste eriarvamustele ja need saavad tekkida kui on vähemalt kaks inimest. Aristoteles tõi siinkohal näiteks Robinson Crusoe ja Reede. Poliitika on tegevus millega luuakse, säilitatakse ja täiendatakse üldisi ühiskondlike reegleid mille järgi elatakse. Politik tähendab Kreeka keeles riigi või linnajuhtimise kunsti...
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner (Asunike Koondis), K.Pät...
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot k...
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uu...
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; ...
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Ve...
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1...
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14...
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahv...
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks ...
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võ...
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõu...
annaabi.ee 
