5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anonymous.x5
Õppematerjali autor
Rabab jalust Tekitab isu Tekitab janu Tekitab sõltuvust Tehnika arenedes sõnumid massidele Tööstuse areng tingis reklaamvajaduse Demokraatia areng ühiskond hakkas osalema poliitikas Majanduse areng tekkis vaba aeg ja vajadus meelelahutuse järele Kommunikatsioon suhtlus Auditoorium kuulajaskond Meedia - massitarbevahendid Meedium teabe vahendajad Sageli kasutatakse meedias kõneledes mõisted ,,ajakirjandus", kuid need pole sünonüümid. Ajakirjandus on tegelikult perioodikaväljaannete, ringhäälingu ja televisiooni üldnimetus Ajakirjandus seostub klassikaliselt eelkõige uudiste loomise protsessiga Massimeedia on see on meediast, mille vastuvõtjateks on suur hulk inimesi nimede ja nägudeta mass. Sõnum on suunatud publikule ühepoolselt ja meediumite kaudu Massimeedia kaudu ei levi ainult tõsine ja online info, vaid suure osa sellest moodustab ka meelelahutus
KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste (ÕPIK, TERA) keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas (TERA) Meedia ülesanded: · Info edastamine · Järelvalve- kes, mida, kus teeb · Ühiskonna osade seostamine · Sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Avalikkuse loomine poliitilised otsused, kujundab avalikku arvamust, vahendab seda · Kriitika ja kontroll · Meelelahutus 3. Kes on meedia taga? (ÕPIK) 4. Kvaliteetajakirjanduse roll(TERA)
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus
KORDAMISKÜSIMUSED MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Meedia mõiste info vahendaja/edastaja. Teabelevivahendid: trükiväljaanded, raadio, internet, TV 2. Meedia ülesanded ja roll ühiskonnas: · info edastamine · järelvalve · ühiskonna osade seostamine · sotsiaalse ja kultuuripärandi ülekanne · sotsiaalsete normide ülalhoidmine · avalikkuse loomine · kriitika ja kontroll · lõiming · kultuur ja haridus · meelelahutus 3. Kes on meedia taga?
Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne
KÄITUMINE MEEDIAS JA SOTSIAALMEEDIAS MILLEST RÄÄGIME? Meediamaastik mis uudist? Mis on uudisväärtus, kuidas käituda meediaga ja milliseid vigu vältida. Kriisikommunikatsioon väike ajude ragistamine. Kuidas meedias pildile pääseda meediakajastuse provotseerimine Sotsiaalmeedia ohud ja võimalused MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK Vana meedia Uus meedia Ajaleht Veebid Raadio Ajaveebid Televisoon Sisuturundus Sotsiaalmeedia on platvorm, mitte meedia KOKKUVÕTTES Meediamaastik on äärmiselt killustunud Meediasse pääsemise lävi on muutunud madalamaks, ent samas on ka suur müra Kiirmeedia on muutnud nii uudisväärtuse olemust kui ka ajakirjanduse senikehtinud alustalasid. UUDISVÄÄRTUS JA KLASSIKALISE INFOLOO
· Meediakanalite spetsiifika 7.3 Päevalehed Aeg: uudisnupuks 10 min, keskmise pikkusega loo ettevalmistamiseks päev Millal läheneda: hommikuti või ennelõunal Sõnumid: üldolulised ja mõjutama suurt osa inimestest Nädalalehed Põhilugude ettevalmistus 24 päeva kuni nädal või kaks Lähtuda ilmumistsüklist. Pakkuda vahetult pärast lehe ilmumist Sõnumid laia ulatusega, uudise värskus ei ole valikukriteerium Regionaalne meedia Ajaraamistik nagu päevalehtedel Hommikuti või ennelõunal Lokaalsed sõnumid esmatähtsad, vähe ruumi Ajakirjad Kuni 2 numbri ilmumistsükkel Lähtuda ilmumistsüklist, trükkimisele kuni nädal Teemade käsitlus üksikasjalikum ja teemakesksem. Uudise värskus pole kriteerium Online-meedia 20-40 minutit. Lisainfo saamisel täiendused Ööpäevaringne edastus. Parem hommikupoolik Head sõnumi võimendajad. Uudiste maht pole piiratud
parlamendiistungid jne. selle põhiprobleemiks on suulise kõne edasiandmine ja olulise info leidmine mahukast ja sidumata materjalist. Kirjalood – uudised, mille aluseks on kellegi teise poolt vormistatud kirjalikud tekstid(teaduslikud uuringud, raportid jne). selle põhiprobleemiks on valmis lugude hindamine sündmuste uudisväärtuse põhjal. Vaatluslood – uudised, mille keskseks infoandjaks on reporter ise, kes on sündmusel kohal ning teeb loo vaatluse põhjal. Olulised on rahvakogunemised: laulupeod, kontsertid jne. Intervjuulood – uudised, mille puhul on allikaks inimene, kellelt küsitakse küsimusi ja esitatakse lugejale intervjuuna. Piltuudised – keskseks on fotod, mitte tekst. Valdkondadelt ja teemadelt võivad need uudised kuuluda erinevatesse rühmadesse. Kõige tavalisem on see,et tegu on poliitiliste uudistega. Lisaks võib nende seas olla ka majandusega seotud uudiseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid