Kas Eesti on riik? Kas Eesti on demokraatlik riik? (0)

Kas Eesti on riik? Kas Eesti on demokraatlik riik?
Maailmas palju erinevaid riike, on tunnustatud ja mittetunnustatud riike. Eesti kuulub nende riikide hulka, kellel on teiste riikide poolt tunnustus olemas. Kuid mis teeb siis Eestist riigi, millised riigile olulised tunnused on Eestil?
Kolme elemendi õpetuse põhjal on riik riik siis kui tal on oma rahvas, territoorium ja valitsus. Eestis on umbes 1,34 miljonit elanikku, need on inimesed, kes elavad Eesti territooriumil ja neid nimetatakse eestlasteks. Järelikult on meil ju oma rahvas – inimesed, kes kõnelevad meie emakeelt , teavad ja on seotud meie riigi ajalooga, peavad lugu eestlaste rahvuslusest. Eesti pindala on 45 227 ruutkilomeetrit. Sellega on piiritletud meie territoorium, mis on oluline riigi tunnus. Samuti on Eestis toimiv avalik suverääne võim, Eesti on iseseisev riik, kus võim on rahva käes. Eestlaste võimuses on valida meie valitsus. Kuna Eestil on olemas riigile väga olulised tunnused, julgen väita, et Eesti on riik. Kuid kas Eesti on ka demokraatlik riik?
Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kuid mis siis teeb ühest riigist demokraatliku riigi, millised demokraatiale omased tunnused on Eestil? Demokraatia oluliseimaks tunnuseks peetakse rahva võimukasutuse kontrollimist. Eestlastel on õigus valida ja hääletada riigikokku oma eestkostjad. Seda saab teha iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 18 eluaastat vana. Ehk peetakse seda niivõrd oluliseks tunnuseks sellepärast, et kogu rahvale nii tähtsa otsustamise võimaluse andmine näitab, et olulistes asjades võetakse kõiki kuulda. Kui inimene saab valitsuse valimisse anda oma hääle, tunneb ta tõesti, et valitseb võrdsus ehk demokraatia. Teine tähtis tunnus on see, et demokraatlikus riigis on kõik inimesed seaduse ees võrdsed ja inimeste õigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Näiteks ei tohi demokraatlikus riigis määrata inimesele, kes on seaduse vastu eksinud , surmanuhtlust. Eestis ja ka teistes demokraatlikes riikides ei ole surmanuhtlust kehtestatud ja see näitab seda, et on tähtis võrdsus. Üheltki inimeselt ei tohi teine inimene seaduslikult elu võtta, olenemata toimepandud kuritööst on kõigil õigus elada.
Oluline on ka sõnavabadus, demokraatlikus riigis peab inimesel olema õigus avaldada oma arvamust ilma, et keegi talle nn sõnu suhu topiks. Meie meedias võib tihiti märgata, kuidas nt mõne poliitiku antud intervius muudetakse öeldu sõnu ja lastakse trükki. Kuid see ei tähenda, et Eesti ei oleks demokraatlik riik. Pärast sellist eksimust ajakirjaniku poolt ei keela keegi intervjueeritaval avalikult sõna võtta ja kirjutatut kas kinnitada või ümber lükata. Kellelgi ei ole õigust teisele inimesele sõnu suhu panna. See on tähtis ka valimistel, sest sõnavabadus tagab selle, et iga inimene saab tõesti valida valitsusse just need esindajad, keda tema pooldab.
Kuid kas vaid nende õiguste puhul võib öelda, et Eesti on demokraatlik riik, või on olulisi tunnuseid veel? Arvan, et olulised on ka muud hüved , mida eestlastele võimaldatakse. Näiteks on meil kõigil õigus tasuta esmasele arstiabile, kuni mingi astmeni on kõigil võimalik omandada tasuta koolihairdus. Need on väga olulised demokraati tunnused, mida Eesti riik ka täidab. Sest näiteks kui mõni inimene ei saa tööd, kuna tal pole omandatud keskharidust, ei saa ta väita, et see on riigi süü. Igal inimsel on õigus ja võimalus käia gümnaasiumis ja see edukalt lõpetada. Kuigi ka sellel on omad konksud, sest päris tasuta ei ole võimalik ka gümnaasiumis õppida, tuleb maksta paljude õppevahendite eest. Kuid elades demokraatlikus riigis, on meil võimalus taotleda oma lastele toetust, et nad saaksid siiski õppida. Mina saan näiteks toetust oma koduvallalt, mulle makstakse iganädalast koolitoidu raha ja samuti makstakse kinni koju sõidu bussipiletid . Sellist toetust on aga võimalik taotleda igal meie valla elanikul, mina ei ole mingi erand.
Lisaks neile demokraati tunnustele on neid Eesti riigis veelgi. Ja sellepärast arvan, et Eesti ei ole mitte ainult riik, vaid ka demokraatlik riik. Kindlasti on ka meie riigis demokraatial puudusi, mida saaks täiendada, ehk näiteks saaks tõesti võimaldada täiesti tasuta gümnaasiumi haridust igale inimesele. Kuid arvan, et kõige tähtsamad demokraatia tunnused on meie riigil olemas ja Eesti on arenev demokraatlik riik.