Arutlev kirjand - minu eesti (7)

Minu Eesti Kuigi Eesti on väike riik, ning siin elab vähe inimesi, on see maa mulle ikka armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus oma koduriigi vastu. Me elame siin maal, oleme siin sündinud ja ilmselt ka sureme siin. Selleks, aga et me elu siin natukenegi mugavam oleks peaksime me otsima võimalusi, et enda elukvaliteeti parandada. See, mida iga inimene oma riigilt ootab on väga erinev. Mõned meist vajavad rohkem abi, kui teised, aga samas on ka olemas inimesi, kes seda abi ära kuritarvitavad. Meil Eestis on väga palju

Minu Eesti

teadmisi ja silmaringi laiendada. Neil on tulevikus lootust ka paremini tööd leida. Tänasel päeval võib sisserändajateks nimetada pagulasi, kes põgenevad oma kodumaalt. On neid inimesi, kes ei taha pagulasi oma kodumaale ja on neid inimesi, kellel on ükskõik. Need kodanikud, kes ei taha pagulasi oma kodumaale, neil on ka omi põhjuseid. Üks põhjus on, et nad kardavad enda elu pärast, sest nad arvavad, et kõik põgenikud on halvad. Minu meelest on ka häid põgenikke, kes tulevad siia ja otsivad omale töö, et enda pere eest hoolt kanda ja neile söögi lauale tuua. Teine põhjus on, aga see, et nende peale kulub palju raha ja Eesti kodanikud peavad elama miinimum palga eest. Pagulastele antakse kuus 400 eurot ja makstakse kinni ka keeleõpped ja tõlketeenused, umbes 1800 euro ulatuses. Nende kodanike poolt, kellele ei meeldi pagulased on tehtud suhtluportaali facebook pagulastest gruppe, kuhu postitatakse pagulastest pilte

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11 3. Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13 Kokkuvõte...................................................

Alusõppe uurimistöö

vahetada elukohta. Regiooniti erineb tööpuudus üle kolme korra, maakonniti koguni üle 5 korra. Keskmine töötuse määr varieerub 5,1 %-st Kesk-Eestis 16,2 %-ni Kirde- Eestis. Kirde-Eesti on ainuke regioon, kus töötuse määr ulatub üle keskmise. Endistes kõrge tööpuudusega Lõuna-Eesti maakondades on viimastel aastatel aset leidnud tööpuuduse langus, mis on seotud mitte niivõrd hõive suurenemisega, kui töötute liikumisega mitteaktiivsusesse. Eesti tööturul võib välja tuua mitmed riskirühmad, kellel tööturule integreerumine on ühel või teisel põhjusel raskendatud. Nendeks on noored, pikaajaliselt töötud, puudega inimesed, mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt, vangist vabanenud ja üle 55 aastased tööotsijad. Kahjuks puuduvad täiesti usaldusväärsed andmed vakantside kohta, kuna suur osa vabadest töökohtadest ja tööotsijatest jääb tööturuametis registreerimata, seda

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

.......................................................9 1.3.2. Töö ostmine ................................................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ...............................................................................

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

..................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ­ ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

esiplaanil olid individuaalsed vaesuse põhjused  1960-70 aastatel kui ameerikas viidi ellu Great Society programme(Kennedy), tuli päevakorrale “blocked opportunities” teooria – vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud). Ühiskonnal roll elujärge parandada. Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks. -- Sotsiaalprobleemid:  Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju.  Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist.  Vägivald ja kuritegevus  Pereprobleemid  Noored ja vanad  Rassi- ja rahvusprobleemid  Sooline ebavõrdsus  Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon.  Majanduslik toimetulek  Töö ja töötus

Eesti kui sotsiaalne riik

tulumaks, Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist (Vikipeedia). Ka peaks riik olema allutatud õigusele ning kodanik ja riik peaksid olema õiguse ees võrdsed. Õigusloome peaks olema demokraatlik, see tähendab toimuma parlamendi kaudu. Seadused 2 peavad olema ülimuslikud ning õigusnorme tuleb täita täpselt ning kõrvalekaldumatult ning tagatud peab olema kindel õiguskord. Vastust küsimusele, kas Eesti on sotsiaalne riik või mitte võikski otsida lahates eeltoodud kriteeriume ja seda, kui palju üks või teine neist Eestis on rakendatud. Kuna kõigi nende põhjalik analüüsimine on väga mahukas töö, mis väljuks käesoleva essee raamest, võtan vaatluse alla õigusliku keskkonna ja katsun anda ettekujutuse sellest, kas Eesti seadused on positiivsed seadused, mis tõstavad kodanike võimet iseendaga hakkama saada. Õigusliku