Miks
kaasneb sõnavabadusega vastutus?
Meil on Eestis sõnavabadus ja see on
minu arvates väga hea. Sõnavabadus laseb meil väljendada oma
mõtteid, tundeid ja tegusid ilma, et peaksima karta karistada saamist. Mina ei kujutaks ette elu, kui ma ei saaks rääkida
kõigest, mis mul mõttetes. Või kui mõne sõna ütlemine oleks rangelt keelatud. Eestis ei ole alati sellist sõnavabadust olnud,
seega peaksime olema õnnelikud, et meie elu on praegu nii hea, sest
sõnavabadus on ikka võrratu asi.
Kuid seda peab mõistma, et
sõnavabadus ei tähenda seda, et sa võid kõike rääkida, mis pähe
tuleb. Oma sõnadega ei tohi laimata, alandada, alavääristada ega
sõimata teisi inimesi. Me ei tohi inimestele oma sõnadega haiget
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ave Tüür
Õppematerjali autor
konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusmõistmise huvides. Tsensuuri ei ole."1 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konvenstioonis vastab sellele artikkel 10 ,,Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse seda seostada niisuguste formaalsuste, tingimuste, piirangute või karistustega, mis on fikseeritud seaduses ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks."2
Sõnavabadus ja kõlbelised piirid Prantsuse filosoof Voltaire lausus: ,, Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Sõna- ehk väljendusvabadus on eelkõige demokraatliku riigi üks oluliseim vabadus. See tähendab õigust levitada oma ideid, arvamusi ja veendumusi vabalt, ilma karistust kartmata, kuid iga õigusega kaasneb ka kohustus. Mis seab sõnavabadusele piirid? Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama mõtet väljendab ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet samuti ka mõtteid ilma võimude sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest
Võimalus avaldada vabalt oma arvamust on demokraatia üheks tähtsamaks alustalaks. Sõnavabadus, see on õigus eneseväljendusele ja avaliku informatsiooni saamisele. Eesti riigis on need võimalused tänapäeval tagatud kõigile elanikele võrdselt, mis omakorda loovad eelduse tugeva kodanikuühiskonna arenguks. Selle kaudu ongi võimalik rakendada demokraatia põhimõtet, rahva võimu, millest parlamendi valimine rahvahääletuse teel on vaid väikene osa. Sõnavabadus on demokraatlike riikide kodanike privileeg, mitte kaugeltki kõik inimesed ei saa endale seda lubada. Õnneks on meil võimalik elada riigis, kus saame soovi korral osaleda aktiivselt riigi juhtimises. Sõnavabaduse teel valitsemine on võimalik survegruppide, meeleavalduste või isegi streikide kaudu, seega võib öelda, et eneseväljendus tagabki meile toimiva riigi. Sõnavabadus ei ole pelgalt võimalus oma arvamuse avaldamiseks ilma tagajärgedeta,
Kelle sõna on õige, kelle sõna on vale? Meedia on tänapäeva maailmas väga tavaline. Ei kujutaks ju keegi ette hommikut, kus uudised ühtäkki vaikiksid, ajalehed jääksid saabumata ning internetki oleks ühenduseta. Infosulg oleks täielik. Loomulikult järgneks sellele kohe suur pahameelelaine kuidas julgetakse ära võtta midagi, millele meil on õigus. Kuid kas meediavabadus on ikka inimõigus? Eesti vabariigi põhiseadus kätkeb endas lõiku, mis kinnitab, et sõnavabadus on iga inimese õigus, mida piirab vaid teiste paragrahvidega seonduv. Nii ei tohi teisi laimata ega avaldada väärinformatsiooni, samuti ei tohi avalda riigisaladusi või riigi julgeolekut ohustavaid materjale. Meediavabadus võiks ideeliselt olla sama lai mõiste nagu sõnavabadus, see võiks olla isegi inimõigus. Soome õigusteadlane Sakari Huovinen on aga seisukohal, et kui sõnavabadus loob põhja arutelule, siis meedia peab seda ka tõlgendama ja piire tajuma
Kristjan all Sõnavabadus ning tööõigusliku probleemi analüüs Ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus" Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Miks on sõnavabadus oluline?......................................................................................... 4 1.1.Sõnavabaduse piiramiseks on palju mooduseid........................................................ 4 1.2.Sõnavabadus aitab kaasa ka teiste õiguste tagamisele............................................ 5 2.Tööõigusliku probleemi analüüs...................................................................................... 6 Kokkuvõte..........................................
Vabadus eeldab ka vastutust Tänapäeval on inimestel rohkem vabadust kui varem. Meil on olemas näiteks valikuvabadus ja sõnavabadus, kuid vabadusega kaasnevad kohustused ja vastutused meie valikute ees. Kõige rohkem ootavad seda aga noored, et alustada oma elu ja elada niiviisi, nagu tahetakse. Kuna inimeste elu on muutunud kergemaks unustatakse oma tegude eest vastutada ja süüdistatakse enda asemel kedagi teist. Paljud alaealised ootavad aega, mil nad saavad täisealiseks, et alustada oma elu ja olla vabad. Nende jaoks tähendab see seda, et nad saavad teha, mida varem seadus ei lubanud
Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia. Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus. Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult. Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid meediaväljaandeid, kuid lisaks uudismeediale on ka osalusmeedia ja sotsiaalmeedia, mis on samuti väga laia kõlapinnaga. Kõikides nendes meediaallikates on väga palju erinevaid
lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Kellel on inimõigused: * üksikisikutel, seega igal inimesel; * inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid