Info üleküllus (1)

Info üleküllus
21. sajandil ehk infoajastul on meedial kanda suur roll. Praeguseks on meedial tekkinud palju väljundeid: internet , televisioon, raadio ning paberkandjal perioodilisedväljaanded. Kõik need väljundid on aga omakorda jagunenud lugematuteks arvudeks ettevõtjateks, kes kõik üritavad müüa oma toodet sarnastele sihtgruppidele. Samaagselt teistega üritatakse olla löövamad, pakkuda paremat meelelahutust ning tekitada suuremat huvi oma väljaande vastu. Sellega seos saame me rääkida infoüleküllusest, millest on kujunemas suur probleem.
Mitte kunagi inimajaloo jooksul pole infot olnud rohkem ja see pole olnud lihtsamini kättesaadav kui ta on seda praegu. Eeskätt just tänu tehnoloogia arengule ja interneti laialdasele kasutamisele. Ajaveebi võib igaüks meist oma kodulehekülje ülesriputada ja pakkuda teisel pool ekraani istuvale publikule ükskõik, millist informatsiooni, ükskõik, mille kohta. Säärane vabadus on hakanud tõsiselt kahjustama informatsiooni kavaliteeti. Iga päev võime lugeda, kas internetist või leheputkade vitriinidelt, kuidas Liis Lass on leidnud uue mehe või kuidas Michael Michigani osariigist on vahetanud sugu. Kuid just sellised pealkirjad on need, mis masse intrigeerivad ja inimesed ei oska ega ka tahagi süveneda sellese, kas nendel väidetel ka tõepõhja all on.
Infoühiskonna tulek on meeletult kasvatanud müra ja kasutu informatsiooni paljundamise ja levitamise võimalusi. Tänapäeval pööratakse tähelepanu üksnes informatsiooni levile, selle üleüldisele kättesaadavusele ja kiirusele. Silmas ei peeta mitte informatsiooni sisu, vaid selle leviulatust ja hõlpsust. Kui võtta ühtekokku kõik telekommunikatsiooni vormid, mida üks tänane inimene saab kasutada, siis domineerib info levitamise kiirus ja võimaluste paljasus. See, milline on infot sisu huvitab levitajaid aina vähem. Sellist infoüleküllust tekitavad küll tootjad kuid selle äri õnnestumisse on siiski süüdi ühiskond ja inimesed ise.
Üha enam saame me rääkida ajakirjanduse standartite muutumisest tänu internetile. Esiteks on meedias tähtsaimaks saanud see, kes on esimene, mitte see kui täpne on pakutav informatsioon kuna internet on eetris koguaeg ning sinna saame me uut materjali ülesriputada igas sekundis lugematus koguses. Teiseks on hakanud interneti blogides ja foorumites laiutav nii nimetatud kontrollimatu sõnavabadus ülekanduma ka professionaalsesse ajakirjandusse. Erapooletute uudiste ja objektiivsete hinnangute asemel on üha enam tunda „kes kellele ära teeb“ või „kes oskab halvemini öelda“ mentaliteeti.
Arthur Block on öelnud, et ekspert on inimene, kes üha rohkem ja rohkem teab üha vähemast ja vähemast, kuni ta teab absoluutselt kõike mitte millestki .Praeguseks oleme jõudnud punkti, kus see mõte on saanud reaalsuseks ega tundugi enam naljakas. Otsides telefonikataloogist vajaminevat numbrit, suunab rubriik abi su leheküljele, kus rubriik abi abi suunab su edasi ning kui sa lõpuks õigele leheküljele oled jõudnud, selgub , et on olemas veel neli lehekülge, milles sisalduv tundub omakorda õigem ning täpsem. Nõnda saame me rääkida ühestküljest informatsiooni üleküllusest kui teisalt selle totaalsest korrastamatusest. Mõtlev inimene peab selleks, et endale sobiv ja kvaliteetne informatsioon kätte saada kulutama tunde erinevate välja annete läbitöötamiseks.