50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
257 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisa S
Õppematerjali autor
Tihti raagitakse sonavabadusest selle headest ning halbadest kulgedest. Vaba sona on samas usna keeruliselt moistetav termin kuna teatud eluvaldkondades ei saa minu arvates paris koike pahe tulevat valja oelda. Sopradevaheline raakimine on enamasti ilma piirideta. Raakides sopradega on tavaliselt loomulik, et sind moistetakse ning keegi ei judge (tra, ma ei oska eesti keelt no) Oma tutvusringkonnas saab lahti lahata pohimotteliselt koike, mis pahe tuleb ning minu arvates sonavabadus on just omade keskel koige rohkem oigustatud. Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed on seotud meeletult tanapaeva infoajastuga. Meedial on tohutu mojuvoim uhiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste ule. Koigil inimestel on olemas ligipaas televiisorile, internetile või raadiole ning erinevatel meediakanalitel on vaga lihtne inimeste motteid suunata uhelee või teisele arv
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. Nüüdisaja infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim meie ühiskonnas kajastavate probleemide ja uudiste üle. On ju ligipääs inimestel interneti, televiisori ja ajalehtedele, raadiotele, mille kaudu on võimalik suunata teiste inimeste mõtteid ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnas on iseloomulik sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus toob konkurentsi erinevate meediaallikate vahel, ning see võib kaasa tuua seda et hakatakse edastama vale infot või infot, mis võib olla tugevalt moonutatud enda kasu püüdlikuse poole. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi olekski konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide ja trikkide abil. Väga heaks näiteks võib tuua artikli, mille pealkiri on selline, mida lugeja ei suudaks, ei saaks lihtsalt kahe silma vahele jätta. Samuti meelitatakse lugejaid ka
Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse
Kahjuks kaotab ajaleht kiiresti huvi olulise sündmuse vastu, kui see on keeruline ja nõuab süvenemist. Ajaleheloojad teavad ka, et kui lugu tundub tavalugeja jaoks segane olevat, mõjutab see läbimüüki negatiivselt, sest puuduvad huvilised. Seepärast on kahju, kui sügav ja asjatundlik teemakäsitus ajalehes ilmumata jääb. 1.4. Ajakirjandus ja poliitika Publitsistikas on levinud mõiste kõvad uudised. See ongi valdkond, mis seob meedia ja poliitika igapäevaelu. Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: uudised valimistest, rahvusvahelistest läbirääkimistest, parteipoliitika jms. Teine suur rühm on majandusuudised oma erinevate harudega (rahandus, tarbijakaitse, börs jms) (Hennoste 2008: 24). Kõvad uudised on inimeste jaoks väga olulised. Valimiste ajal on need ärevad, sest kõik erakonnad püüavad end teistele eelistada, saamaks valitud. Parimal juhul aitavad uudised
kaitsta, meediale kehtib väga palju norme. Iga kord kui avastati et pressinõukogu ei toimi, tekkis skandaal, kutsuti kokku nõukogu, kes ütles et hakkame seadusi muutma, kehtestati rangemad nõuded ja sanktsioonid. Siis hiljem tuli jälle hakata mingeid seadusi vastu võtma, selle jutu peale aeti vana nõukogu laiali ja tehti uus. Probleem: raske saavutada) Eesti: väga palju tururegulatsiooni, riikliku regulatsiooni väga pole. Eesmärgiks avalikust hüvest lähtuv vaba meedia. 2 Nii Eestis, Soomes kui Austrias on isereguleeriv pressinõukogu. Eesti pressinõukogu mudel võeti Soome omalt. Eestis tegutseb kaks pressinõukogu: Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu. Eestis pressinõukogud instrumendina ei toimi ning ei ole mõjukad. Pressinõukogusid ignoreeritakse nii meedia organisatsioonide kui ajakirjanike poolt. Ainus meedia poolt tunnustatud eneseregulatsiooni organ on meedia omanike kontrolli all ja teenib nende huve
vaadata. Nii haritud inimene teebki. Just teatmeteosest, mitte Internetist, sest minu õpetaja on arvanud, et Internet on nagu pinginaabri vihik, mida ei tasu eriti usaldada. 5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid. Kõik need viivad meid kokku teiste inimeste eluga, uudiste või erinevate sündmustega, mis on edasiminekuks vajalikud. Raadio kuulub suulise tekstivaramu hulka, sest me ei näe, vaid kuuleme. Raadiouudis on tänane uudis, seal ei kasutata sõna ,,eile". Raadiouudis on alati mõne tunni või mõne minuti vanune.
Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?" Väliste faktorite osas kriitiline olla on lihtne võrreldes enesele "näkku vaatamisega"
Sugude vahelised erinevused põhinevad meeste ja naiste erineval kasvatusel ja õpetamisel Lapsed õppivad vastavalt esmaste ja teiseste gruppide liikmetele käituma vastavalt kas meeste või naistena Sugudevahelised erinevused on kultuuri produkt, mitte bioloogiast tingitud. Ebavõrdsus sugude vahel eksisteerib seepärast, et meestele ja naistele õpetatakse erinevaid rolle Funktsionalistlikud lähenemised: poisid ja tüdrukud õpivad "seksuaalseid rolle" ehk seda kuidas olla mees ja naine. Positiivsed ja negatiivsed sanktsioonid suunavad õigesti käituma, vastavalt soole. Kui lapsed ei õpi käituma vastavalt soole, siis on tegu deviantsusega, hälbega või ka ebaregulaarse või ebapiisava sotsialiseerimisega. Kriitika: inimeste seksuaalsus ei kujune ainult sotsialiseerumise käigus, seda mõjutavad ka sotsiaalne ümbrus (vanemad, sugulased, õpikud, massimeedia), bioloogia ja inimese enda valikud ning arusaamad soost.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid