Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sõnavabadus meedias nüüdisaegses ja nõukogude Eestis (0)

1 Hindamata
Punktid
Sõnavabadus meedias nüüdisaegses ja nõukogude Eestis #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KarinaTr Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Meedia kui ühiskonnapeegeldus

,,Lühhike Õppetus". Esimene ajaleht ilmus 1806.aastal ning selleks oli ,,Tartu Maa Rahwa Näddali-Leht", rahvusliku ajakirjanduse katkematuks alguseks loetakse 1857.aastat kui ilmus ,,Perno Postimees", seda toimetas J.V.Jannsen, peale seda ilmus juba kogu eesti rahvale mõeldud ,,Eesti Postimees". Eesti Raadio ja Televisioon tekkisid hoopis hiljem ning kõige hilisem meediakanal on Eesti Internet, mille sünniks loetakse 1992.aastat. Tänapäeva Eesti meedias valitseb sõnavabadus ning ka meedia jaguneb neljaks: trükiajakirjandus, raadio, televisioon ja internet. Trükiajakirjanduse alla kuuluvad ajalehed ning ajakirjad ning ajalehed jagunevad omakorda kaheks, tabloid-ja kvaliteetajalehed. Kui näiteks Inglismaal on piir nende kahe vahel selgesti määratletud, siis Eestis mitte, sest siin on väiksem lugejaskond ning vahel peavad ka kvaliteetlehed kirjutama artikleid, mis auditooriumit lugema kutsuksid. Nii Eesti kui ka välismaa ajakirjanduses, raadios ning

Meedia
thumbnail
2
docx

Meedia- see on vabadus ja vastutus

Meedia – see on vabadus ja vastutus Tänapäeval on meedia meie jaoks midagi sellist mida on võimatu mitte tähele panna. See puudutab meid kõiki. Meedia on tänapäeval niivõrd suure osakaaluga, et võib öelda : see isegi mõjutab masse. Kuid seejuures peab see kindlasti pidama kinni teatud piirides. Ühelt poolt on meedia vabadus, kuid teisalt ka vastutus. Võib öelda, et Eestis on meedia suhteliselt vaba. Ajakirjanikele pole seatud erilisi piire mis piiraks nende vabadust. Enamasti võivad nad kirjutada kõigest. Võivad pidada blogisid, kirjutada arvustusi, arvamuslugusid ning avaldada enda arvamusi kuna Eestis on kehtiv sõnavabadus. Üks meedia eesmärke ongi kutsuda inimestes esile vaidlusi, arutlusi, diskussioone ning ajakirjanike teravad arvamused ongi need kõige paremad alused nendeks. Tihtipeale ongi juhtunud, et ajakirjanikud liialdavad ning kritiseerivad üpris teravalt. Kuid nagu kõigil asjadel nii on ka meedia vabadusel piir. Kahjuks t

Meedia
thumbnail
2
doc

Vabadus teeb keele lõdvaks

Vabadus teeb keele lõdvaks Mihkel Mutt on nimetanud meediat "oma ajastu südametunnistustuseks". Ajakirjanduse kaudu on meil võimalik aru saada, mida ühes või teises ühiskonnas väärtustatakse ja kuidas tervik toimib. Kõige lihtsam on vaadelda käimasolevaid protsesse, eriti keelelisi ja kultuurilisi, just meedia vahendusel. Kõik, mida ksutab meedia jõuab inimesteni ja muutub normaalsuseks. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Tõenäoliselt ei kujuta paljud ette, kuidas oleks võimalik elada nii, et oma arvamust pole võimalik mitte mingil moel väljendada. Samas on olnud aegu ja praegugi veel eksisteerib teatud piirkondi, kus sõnavabadust ei ole või on osaliselt piiratud ja kohati lausa inimeste endi huvides. Muutes arvamuse avaldamise väheke keerulisemaks, hakkavd inimesed selle peale mõtlema. Hakatakse kaalutlema enne,

Meedia
thumbnail
2
doc

Arvamuslugu: e-kooli ülikond, mis sellega õige lahti on?

Arvamuslugu E-kooli uus ülikond, mis sellega õige lahti on? ``See uuendatud e-kool on ikka täielik feil. Meil ei lähe see töölegi, st meie koolis ei saa seda praegu kasutada,``tõreleb Pärnu Koidulagümnaasiumis õppiv 10. klassi tütarlaps.Paljud teisedki lisavad omaltpoolt midagi negatiivset.Kuid välistatud pole ka uue e-kooli plusspool.Ka mina pole uue e-kooliga rahul.Eriti sakkis see kahel esimesel kooli nädalal. Tõrkuv ja õpetajate tööaega kulutav uus e-kooli süsteem on koolid välja vihastanud ning nad keelduvad vigase toote kasutamise eest augusti ja septembri arveid tasumast,vahenda uudiseid Postimees. Ma olen kindel, et uue e-kooliga veel harjub, kuid puuduvad vana e-kooli põhilised väärtused: aruanded. Klassijuhatajal pole ülevaadet õpilaste päeva jooksul saadud märkustest: kui varem nägin neid kõiki korraga, siis nüüd peavad nad terve klassi ükshaaval läbi klõpsima ning klõpsimata ei

Meedia
thumbnail
4
doc

Meedia

· Tavaline inimene ( täiskasvanud) · Ekspert ( asjatundjad, nt õpetajad) · Avaliku elu tegelane piiratud ulatuses ( nt vallavolikogude esimehed) · Avaliku elu tegelane 5. Nimeta neli suhtlemistasandit · Intrapersonaalne (sisemine monoloog iseendaga) · Individuaalne (näost näkku suhtlemine) · Telekommunikatsioon (läbi tehniliste vahendite) · Massikommunikatsioon 6. Mida tähendab sõnavabadus? Mis võib sõnavabadust piirata? Vaba arvamuste turg ehk õigus oma mõtteid avaldada. Sõnavabadust võib piirata valitsev võim. Näiteks Nõukoguse Liidus oli sõnavabadus keelatud ja rangelt valitseva võimu kontrolli all. 7. Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on inimese väärikus, ausus, õigus, vägivalla vältimine, tolerantsus ning sõltumatu info edastamine, see ei ole absoluutne. 8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid

Meedia
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees

Merendus
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

küllalt tugev, et selgelt määratleda ja kaitsta oma liikmete huvisid. Teataval määral kontrollitakse alalepääsu, on olemas eetikareeglid. Seda ajajärku Eestis ei ole olnud ­ ajakirjandus ei ole olnud iseseisev sotsiaalne institutsioon, kuna murrang Eesti ajakirjanduse arengus tuli seoses 1940. aasta okupatsiooniga. Nõukogudeaegset ajakirjandust ei saa vaadelda kui professionaliseeruvat ajajärku, sest selleks puudus elementaarne tingimus ­ sõnavabadus e demokraatia. Periodiseeringud on alati üldistavad, kuigi nõuavad konkreetset sisu. Kommunikatsioonivabadus ja demokraatia Loengumaterjali koostas Anu Pallas. Ajakirjandus sai trükikunsti leiutamise ja maaletoomise järel kergemini juurduda ennekõike nendel maadel, kus keskvõim oli nõrgem, näiteks Madalmaades ja Saksamaal. Laiapõhjalisem poliitiline kommunikatsioon oleneb sõnavabaduse ja avalikkuse olemasolust riigis

Sotsiaalteadused
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põ

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun