Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Empaatia ei saa olla valikuline (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

  • Selgita, mida tähendab autori mõte “oleme kõik oma aja lapsed”?
    Autori mõte “oleme kõik oma aja lapsed” tähendab seda, et inimesed on erineval ajal sündinud ja on sündides ikka lapsed. Meie aega iseloomustab informatsiooni üleküllus, arvamuste pinnapealsus ning sõnavabadus. Kõik need aspektid mõjutavad meie igapäevaelu. Kui palju igaüks nendele tähelepanu pöörab on iga inimese enda teha.
  • Kuidas kirjeldab autor praegust aega ja kas nõustud tema arvamusega? Põhjenda.
    Autor iseloomustab praegust infoajastut mitmete tunnustega. Esimene neist on informatsiooni üleküllus, sest erinevat teavet tervest maailmast saabub iga päev ning inimesed puutuvad sellega kokku nii tänaval, tööl kui ka meedia kaudu. Sellest omakorda on tingitud uudiste , arvamuste ja kirjelduste pinnapealsus, mis tekitab inimestes segadust ning probleeme. Üks peamisi infoajastu tunnuseid on ka piiramatu sõnavabadus, mida on autori arvates inimestel liiga palju. Sõnavabaduse all mõtleb autor seda, mis toimub interneti anonüümsetes kommentaariumites. Nõustun autori arvamusega, sest
  • Empaatia ei saa olla valikuline #1 Empaatia ei saa olla valikuline #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 335657 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    45
    doc

    TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

    Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A. Nahkur, M. Sokk, Sõna võlu 7.klassile. Tallinn: Koolibri, 2001, lk 3. 5 1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam. Selle põhjal teeb lugeja otsuse, kas lugeda või mitte. Sageli võib olla paljulubava pealkirja taga täielik tühjus. Pealkirjal on täita mitu ülesannet. Pealkiri võib osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab; informeerida lugejat teksti teemast, põhiideest, probleemist, tegelastest; äratada tähelepanu, uudishimu, huvi. Pikemate tekstide kirjutamisel kasutatakse ala-ja vahepealkirju. Need vajavad tähelepanu nagu teksti pealkirigi, sest nad muudavad lugemise lihtsamaks ning aitavad iga osa tuuma ära tunda ja meelde jätta.

    Eesti keel
    thumbnail
    24
    docx

    Sotsioloogia

    1. Anthony Giddens 2. Auguste Comte 3. Max Weber 4. C. Wright Mills * 11. Anthony Giddensi järgi koosneb sotsioloogiline (sotsiaalne) kujutlus kolmest aspektist. Need on 1. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja kriitiline meel * 2. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja institutsioon 3. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja empaatia 4. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja sallivus 12. Sotsioloogilise vaatekoha hulka ei kuulu 1. Inimesed ei omista oma elule tähendust * 2. Inimesed omistavad oma elule tähendust 3. Ühiskondlik elu moodustab tervikut 4. Inimesed käituvad kindlas kontektsis 13. Millist mõistet kasutas Auguste Comte enne sotsioloogiat? 1. Sotsiaalne bioloogia 2. Sotsiaalne matemaatika 3

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    thumbnail
    28
    doc

    Kultuuriteooria loengu konspekt

    valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde tulnud. Võib olla peaks kul. mõistest loobuma. Kui rääkida kul. kui millesti stabiilsest diskreetsest tervikust, siis on seda võimalik ära kasutada poliitlist eesmärkid saavutamiseks. Meie riik, meie kultuur, kõik mis kokku ei sobi sellega ei ole meie ühiskonnas vajadust. Suur hulk teoreetikuid leiavad, et kui kult. ei sobitada totaliseerivat rolli on definitsioonist siiski abi. Meie oma kul.definitsioonid: · kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid, filmid, mida keegi ei vaata.

    Sissejuhatus kultuuriteooriasse
    thumbnail
    29
    docx

    Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused

    tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad selles suhtes, mis määral mina-konseptsioon on jaotatav alajaotustesse. Ehkki meil on kõigil mingi arusaam endast, ei teadvusta me seda ühtemoodi

    Psühholoogia
    thumbnail
    45
    doc

    Suhtekorralduse eksami materjal

    säilitamine või ebarahuldavas olukorras soodsa muutuse esilekutsumine. Seega on programmi ettevalmistusfaasi ülesanne teisel juhul leida peamised faktorid, miks organisatsiooni ning tema sihtgruppide vaheline suhtlus (või selle mingi osa) ei vasta organisatsiooni ootustele. Kui soovitakse olemasolevat olukorda säilitada, tuleb identifitseerida, mida on seni hästi tehtud ­ st millised faktorid on soodustanud organisatsiooni positiivse imago kujunemist. Üldjuhul ei saa olla tegemist nii täiusliku situatsiooniga, niivõrd positiivse suhtumisega, et enam midagi parandada ei saa. Kuna sihtgruppide suhtumine ning kogu ühiskondlik kontekst, milles organisatsioon tegutseb, pidevalt muutub, on ka seni ülimalt õnnestunud kommunikatsiooni ning hea imago puhul ettevalmistava analüüsi ülesanne selgitada välja potentsiaalsed ohud ning toimuda võivad muutused, mis organisatsiooni ning tema sihtgruppide suhteid kahjustaksid.

    Suhtekorraldus
    thumbnail
    29
    docx

    Sotsioloogia eksamiküsimused

    riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud ­ millist kohvi juua ­ globaliseerumine KLASSIS TEHTUD NÄIDE: KOHVI JOOMINE, PESEMINE · MAJANDUS · RITUAAL · LEGAALNE STIMULANT · ELUSTIIL · SELTSKONDLIK · MAJANDUS · ELUSTIIL · ÄRATAJA · SOTSIAALNE (KUI KÄIA KOOS SAUNAS) · TERVIS Näide tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb

    Sotsioloogia
    thumbnail
    57
    doc

    UUDISTE GEOGRAAFIA

    Eelkõige on oluline lähedus. Kuid ostetakse ka tuntud nime pärast. Samuti on tugevaks mõjuteguriks ebatavalisus, midagi sellist, mida just iga päev ei kuule ja see paneb inimestel silmad särama, kui keegi on midagi erakordset korda saatnud ning enamik tahab sellest osa saada. Uudiste valiku puhul on oluline seegi, et sarnast kirjutist poleks konkureerivas ajalehes. Siis võidakse teha valik ja otsustada teise väljaande kasuks, kardetakse. Uudis võiks olla hariv. Harib see, mis ühiskonnas toimub. Ent olulisim on siiski selle edastamisviis. 7 Meedias domineerivad olulised pseudokriteeriumid on raha ja võim. Ajalehte võivad sattuda vähemolulised uudised omanike survel, reklaamiandjate survel, allikate survel (Aava: 159-160). Tahetakse propageerida oma vaateid. Inimesed, kellel on kõrge positsioon, peavad oluliseks, et neist kirjutatakse prestiizikates allikates

    Eesti keel
    thumbnail
    74
    pdf

    Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

    kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust. Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse tekstiga üsna julgelt ümber käidud ja eesti lastekirjanik on välismaiselt originaalilt võtnud vaid idee, luues selle põhjal täiesti arvestatava teksti. (Tarrend 2005: 32). Viimatinimetatud loomingutüübi näiteks võib tuua Leelo Tungla ja kirjastuse Kirilill

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun