Suhtlemise komponendid Suhtlemine koosneb: Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon, tajumine, mjutamine Kommunikatsioon-allikas, teabe edastaja sõnumi vastuvõta saadab sõnumi (müra, enda mõtted) Teabe vahetamine tähendab info edastamist ja vastuvõtmist. Teabekanalid sõnumi edastamiseks on: otse(müra õues, hääl lheb ära, keegi segab vahele), interneti kaudu(internet läheb ära,keegi tuleb segama ja küsib hoopis teisel teemal), telefon(saab tühjaks, levi pole, kõneaega pole,keegi räägib samal ajal, müra), kirja teel(kaob ära, satub kellegi teise kätte), meedia(kõrvalolijad,). Sõnumi edastmine on protsess, kus tuleb arvestada ka müra tekkimise võmalust. Probleeme suhtlemises võivad põhjustada 1)oskamatus või soovimatus and oma mõttele sõnaline vorm 2)oskamatus või ...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
Interkultuuriline ärisuhtlemine Kristel Kaljund Interkultuurilise suhtlemise teema olulisus Euroopa ja kogu maailmas kasvab pidevalt. Ühelt poolt võtavad maad ärisuhtluses üksteiselt küllalt palju üle ning infotehnoloogia, ettevõtluse pidev rahvusvahelistumine, õpingud välismaal, eri maade seadusandluse jätkuv lähendamine jms mõjutavad ka suhtlemisstiilide lähenemist üksteisele. Teisalt on firmajuhid üha teadlikumad individuaalse lähenemise olulisusest, soovides tagada suhtlemise ning tegevuse väljundi maksimaalse kvaliteedi ning efektiivsuse. Kultuuri elemendid: x Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest tihtipeale kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama on kultuuri väärtushinnangute põh...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on ...
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda olulist informatsiooni ja samuti kuidas suudame ise informatsioonist aru saada ja seda vastu võtta. Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3. Nimeta suhtlemise komponendid (n-ö osad). Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muu...
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaa...
Suhtlemine Õppejõud: Inga Uueküla Üliõpilased:Svetlana Olsh Agressiivne ehk domineeriv käitumine Agressiivsus vaimne füüsiline (kaudne ja otsene) Agressiivsuse teooriad Instinktidel põhinevad agressiivsuse käsitlused Frustratsioon kui agressiivsuse tekitaja Sotsiaalse õppimise käsitlus Näteks: Väike laps on läbi Laps teeb teiste oma kogemuste käitumist jälgides õppinud, et järeldusi selle kohta, agressiivselt kuidas teatud käitudes situatsioonides oleks õnnestub õigem tegutseda. tal saada kõik, mis ta tahab. Faktorid, mis võivad suurendada agressiivsuse käitumise tõenäosust Uimastavad ained(alkohol,ravimid,narkootikumid) Psühhootiline seisund(häiritud tegelikkuse tunnetus, nä...
VIRGINIA A. HENDERSON VIRGINIA A. HENDERSON Sündis 30. nov 1897 Kansases Lucy Abbot Hendersoni ja Daniel B. Hendersoni tütar Sündis pere kaheksast lapsest viiendana Teda nimetatakse kaasaegse õenduse legendiks Oli mõjukas meditsiiniõde, teadlane, teoreetik ja kirjanik Suri 1996. aastal olles 98 aastane HARIDUS, TÖÖ 1918. aastal astus Virginia Washingtoni sõjaväelisesse õenduskooli 1924. aastal nõustus võtma vastu oma esimese töö õpetajana 1931. aastal sai Henderson Columbia Ülikooli Õpetajate Kolledžist bakalaureusekraadi ning 1934. aastal magistrikraadi Samas koolis oli ta ka aastatel 1934-1948 õpetaja 1953 võttis vastu koha Yale Ülikooli õenduse osakonna poolt rahastatud uuringu teadurina Hiljem keskendus Henderson rahvusvahelisele õpetamisele ja ettekannetele Andis elu jooksul välja mitmeid raamatuid HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA “Funktsioon, mida õde peamiselt täidab, on sõl...
„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntul...
1. Triin Koitla . 9a klass 2. Mis on arvuti tema töö põhimõte? Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud programmidele . 3. Räägitakse arvutite neljast põlvkonnast. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda? Ehituse poolest. 1 lamparvutid; 2 transistorarvutid; 3 integraalarvutid (mikroskeemil komponente tuhandetes); 4 tsentraalsel mikroprotsessoril põhinevad (integral-)arvutid (kiipides kompnente miljonites) 4. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutiprogramm(ide kogum), mis arvutis töötab ja täidab mingit ülesanneti. Näiteks: Mängud, Paint , Word jne Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni. 5. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm (tavaliselt lihtsalt "programm") on arvutile arusaadav käskluste ...
Õpiküsimus Vastus Allikad Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. Kujundid on ÕO5 1. Mis on kujund (image)? kvaasitajulised kogemused. Kujundid on seotud mälu ning L5 ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna ÕO5 2.Mis on mõiste (concept)? või mõne teise sümboliga tähistatud L5 objektide klass või kategooria. Mõisted on sümbolilised mentaalsed ...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsi...
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks v...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
1. .Juhtimse def.: J. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaudu, teiste inimeste tegevuse koordineerimine niisuguste tulemuste saavutamiseks,milleni üksi tegutsedes pole võimalik jõuda. 2. Kommunikatsiooni def. Kommunikatsioon on teabe edastus ja vastuvõtt kindla märgisüsteemi varal, ka suhtlemise inormatsiooniline külg. 3. Abraham Maslow : Uuris,millised võiksid olla inimeste vajadused.Rahuldamata vajadus on motivaatoriks,mis paneb inimese tegutsema ja mille abil saab juht panna töötajad tegutsema ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.Tõi välja 5 vajaduste gruppi,mis paiknevad hierarhiana: a) Füsioloogilised vajadused hõlmavad kõike,mis on ellujäämiseks tarvis(toit,elukoht,j.n.e.)Kui need vajadused on rahuldamata,ei motiveeri inimest mingid muud vajadused. a) Turvavajadus-vajadus tunda end turvaliselt(töökoht,elukoht,vms) b) Suhtlemisvajadus e. Kuulmisvajadus-vajadus olla aktsepteeritud,...
Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. Kujundid on 1. Mis on kujund (image)? seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud 2.Mis on mõiste (concept)? objektide klass või kategooria. Mõisted on seotud mälu, kategoriseerimise, järelduste tegemise, õppimise ja otsustamisega. Kujund on analoogne mentaalne 3. Mille poolest erinevad kujund ja representatsioon. Mõiste on mõiste teineteisest? ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult võ...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundm...
MAINORI KÕRGKOOL ÄRIJUHTIMISE INSTITUUT STRATEEGIA REFERAAT JUHENDAJA TOOMAS SAAL KOOSTAJA AGNES AUNAP ÄJ-1-P-E-TAL/1 TALLINN 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 STRATEEGIA PLANEERIMINE.........................................................................................4 ETTEVÕTTE MISSIOON.....................................................................................................4 STRATEEGILINE VISIOON................................................................................................5 ETTEVÕTTE EESMÄRGID.................................................................................................5 STRATEEGIA KOOSTAMINE..............................................
HANKELOGISTIKA Hankelogistika eesmärk - õige koguse ja sortimendiga ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tootmis- või töötlemispaika õigel ajal väikseimate kogukulude ja suurima kasumiga. Hankelogistika juhtimise strateegia toetub materjalituru analüüsile, määratleb prioriteedid ja koordineerib oma tegevused finantside ning operatsioonide juhtimisega. Hankelogistika juhtimise kvaliteet mõjutab otseselt firma klienditeeninduse taset, konkurentsivõimet, kauba realiseerimist ja kasumit. Hankelogistika kvaliteedist ja efektiivsusest sõltub suurel määral lõpptoote füüsiline kvaliteet ja tarbijale kättetoimetamise ajalis-ruumiline kasulikkus (õigel ajal õiges kohas). Hankelogistika ülesanded: Kauba nõudluse prognoosimine (firma ja varustustehingute määratlemine) Materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine (kaal, suurus, kvaliteedinäitajad, teenused) Võtmeprobleemi „teha ise või ost...
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsio...
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9 4 ENE...
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11. klass Emotsionaalne intelligentsus Referaat Juhendaja õpetaja Maarja Raasik Tõrva 2010 Sisukord Tõrva Gümnaasium...............................................................................................................................1 Emotsionaalne intelligentsus............................................................................................... 1 Referaat................................................................................................................................................. 1 Tõrva 2010............................................................................................................................................ 1 Sisukord..............................................................................................
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid kordamisküsimused Organisatsiooni definitsioon + Juhtimise definitsioon + Organisatsiooni edukuse eeldused + Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel + Juhtimise funktsioonide definitsioonid + Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi + Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad + Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavade ja plaanide liigid + Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Organiseerimise mõiste, olemus + Organisatsiooni arengutsüklid - Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused + Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid + Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused + Rivi- ja staabiorganisat...
Kujund on analoogne mentaalne representatsioon, kus me näeme mingit joont - joonist) teades, mida see tähendab. Kujund ei ole pilt, sest sisaldab endas ka tõlgendust kuigi kujundit saab vaadata nagu pilti. Mõiste on sümbolilased mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või sümboliga tähistatud asjad. Mõiste on kas kirjeldav, määratleb omadusi 1. Palun defineeri kujund. Palun defineeri või suhted erinevate esemete vahel. ÕO5 mõiste. Selgita, mille poolest erinevad ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
Filosoofia Tallinna Tehnikaülikool 04.11.2015 Mis on Armastus? Sissejuhatus Mõne inimese armastus on täielik pühendumine ja lõputu imetlus, teiste jaoks on ajutine tunne, mis kaob ajaga. Mõne inimese jaoks on see muinasjutt ja teiste jaoks see on unistus. Mõned inimesed ütlevad armastus on ühe kordne asi ja teised usuvad, et pärast esimest armastust on ka teine. Mida rohkem sa püüad leida universaalset definitsiooni armastusele - seda rohkem saad kõiki neid definitsioone, kui palju on inimesi maailmas. Mida rohkem arvatakse, et ollakse lähedal tõelisele tähendusele seda rohkem mõistad, et mõiste armastus on unikaalne ja millele on raske definitsiooni...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel: 1) Sotsiaalhüvitiste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest 2) Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK 3) Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi. 4) Kõrged maksud!! 5) Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome Konservatiivne heaolumudel: 1) Orienteeru...
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
Sotsiaalne sidusus mõiste, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult." Sidusa ühiskonna komponendid: 1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud ...
Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I 1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valk- orgaanilised ühendid, mille monomeerifdks on aminohapped. Aminohapete vahel on peptiitside. Aminohappe ehitus- aminorühm, karboksüülrühm. Nukleiinhape- DNA ja RNA. Koosnevad nukleotiididest. Monomeeriks on monosahhariidid ehk suhkrud. Monosahhariidi ehitus- 3-6 süsinikku Süsivesik- orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Lipiid- rasvad. Monomeeriks on glütserool ja rasvhappejääk Glütserooli ehitus- hüdroksüülrühm, süsinikuaatom 2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded. Difusiooni, osmoosi, passiivse ja aktiivse transpordi, endotsütoosi, eksotsütoosi, fagotsütoosi ja pinotsütoosi mõiste Rakumembraan koosneb fosfolipiidide põhimassist ja valkudest. Ümbritseb kõiki rakke. Difusioon- mo...
1. Juhtimispsühholoogia aine, funktsioonid ja eesmärgid 2. Inimese sotsiaalne olemus ja juhtimise koht inimkäitumises 1 3. Juht kui sisegrupi prototüüp 4. Juhi efektiivsust mõjutavad tegurid 2 5. Muutunud juhtimise keskkond ja muutunud funktsioonid 6. Paradigma muutus ja uus juhtimismudel 3 7. Juhi ja liidri rollide funktsioonid ja erinevus 8. Formaalne ja mitteformaalne liider 4 9. Organisatsiooni kultuur ja juhtimine 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad 5 11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse 12. Kaasaegsed juhtimiskoolkonnad 13. Inimesekeskne juhtimine 6 14. Inimkapit...
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – ...
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub su...
Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 Juhtimise aluste märksõnad eksamiks. Juhtimise olemus 1. Juhtimise ülesanne, juhtimise mõiste. a. Juhtimise mõiste Lähtumine objektist Lähtumine juhtimisprotsessist Lähtumine juhtimismeetodist b. Kolm tähtsat asjaolu, mis on vajalikud juhtimise olemuse mõistmiseks Kahe osapoole mõju teisele Ühe osapoole mõju teisele Tulemuste eesmärgivastavuse kontroll c. Juhtide ülesanded Tööde planeerimine ja teostamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine Alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine Kontaktide pidamine, info vahetamine ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Enesehinnang. Hoiakud Referaat õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja õpetaja Viibeke Turba Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud. Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge enesehinnang, kirjutan põhjustest...
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, ...
Kordamine ühiskonnaõpetuse eksamiks Nüüdisühiskond Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Heaoluriik Esping-Andersen: riigi kohustus tagada baasiline heaolu tase oma kodanikele Encyclopdia Britannica: valitsemise viis milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel ja edendamisel. Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid Heaoluriigi kaks põhilist tunnust Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatlik mudel: Sotsiaalhüviste jagamine kõigile, olenemata sissetu...
EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON Kordamisküsimused seminariks EMOTSIOONID 1. Kirjeldage emotsiooni kui ahelprotsessi. Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? · Emotsioone põhjustavad stiimulid ja sündmused. (iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või stiimul) · Sündmuste kodeerimine erisuguse tähendusega kategooriad · Hinnang sh heaolu ja toimetulek · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus erinevad käitumistendetsid. · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitum...
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool kursus Enda nimi JUHIABI/SEKRETÄRI TÖÖJUHIS Juhendmaterjal Juhendaja: Nimi Mõdriku 2014 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid......
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS........
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid Kordamisküsimused 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja ra...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja v...