Riskiohutuse eksam (2)

Tallinna Tehnikaülikool - Meditsiin - Riski- ja ohuõpetus

5 VÄGA HEA

õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

Mis paneb inimesi riskima?
Mis on riski haldamine lisa ka skeem?
Mis on riskihindamine ja nimeta selle 5 sammu ehk astet?
Millised inimesed on riskihindamise käigus vaadeldavad kui eriti ohustatud?
Mis on riskianalüüs ja mida peab riskianalüüs sisaldama?
Kuidas valida mürakaitsevahendeid?
Kuidas vabastada kannatanu elektrivoolu alt alla 1000V pinge korral?
Kuidas vabastada kannatanu elektrivoolu alt üle 1000V pinge korral?
Mis asi on elektrimärk ja kuidas see tekib?
Mis on kemikaali piirnorm?
Miks on asbest ohtlik ja tema toime inimorganismile?
Kuidas toimub põlemine?
Mis on karpaalkanali sündroom ja kuidas sellest hoiduda?
Mis on ergonoomika?

Lõik failist

Riski – ja ohutusõpetus
Eksamiks kordamine

Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded
Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.
Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks:
·         töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud , mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid , hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
·         avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta;
·         töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud;
·         töötajad töötervishoiu- ja tööohutuse alaselt juhendatud.
Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.

Töövahend
Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend , tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahend peab olema tehniliselt heas seisukorras, korrapäraselt hooldatud ning töötajale sobiv.

Risk ja riskimine
Risk – võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskidega tuleb elada ja neid tuleb õppida haldama.
Riskimine – vabatahtlik ja teadvustatud ohule alistumine ning riski tagajärgedega arvestamine. Rohkem riskivad inimesed satuvad õnnetustesse sagedamini kui vähem riskivad. Kuna riskimine võib lõppeda halvasti, siis on riskimine kulukas – õnnetusjuhtumid põhjustavad suuri majanduslikke kahjusid.

Mis paneb inimesi riskima?
Riskimisega loodetakse saada:
*Paremaid töötulemusi ja suuremat palka
*Kergendada või kiirendada tööülesannete täitmist
*Omandada uusi teadmisi ja oskusi
* Vabaneda kontrollist
*Katsetada oma võimeid (on põnev)
*Näidata oma pädevust

Mis on riski haldamine (lisa ka skeem)?
Riski haldamine tähendab abinõusid, millega mõjutatakse võimalikke kahjulikke sündmusi ja neutraliseeritakse kahjulikke tagajärgi. Riske, mille ebasoovitavad tagajärjed arvatakse olevat kontrolli all, peetakse õigustatuks. Riski peetakse väikeseks, kui võimalik oht usutakse olevat teiste inimeste või turvaseadme kontrolli all. Näiteks seadme puhul, millel on kaitseseade peetakse ohtu väikeseks, sest avariiolukorras loodetakse sellele.

Mis on riskihindamine ja nimeta selle 5 sammu ehk astet?
Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Meetodeid , kuidas hinnata riske ja neid analüüsida, on arvukalt. Meetodi valik on tööandja enda otsustada. Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada . Riskihindamine tuleb dokumenteerida (riskianalüüsi tulemusi säilitatakse 55 aastat)
1.samm : Ohtude ja ohustatute väljaselgitamine
Otsida töökohal seda, mis võiks tekitada kahju ning selgitada välja töötajad, kes võivad ohtudega kokku puutuda. Oht võib olla mis tahes ese või protsess, mis võib tekitada kahju – nt materjalid, seadmed, töömeetodid või –tavad.
2.samm : Riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi
Hinnata tuleb olemasolevaid riske (nende raskust, esinemise tõenäosust jne) ning tuleb reastada need tähtsuse järgi. Riskide ennetamise ja kõrvaldamisega seotud tegevust tuleb pidada esmatähtsaks. Risk on mis tahes võimalus, et oht tekitab kellelegi kahju.
3.samm : Ennetusmeetmete otsustamine
Tuleb määrata kindlaks sobivad meetmed, kuidas kõrvaldada või piirata riske. (kasuks tuleb tehnikasaavutuste kasutusele võtmine ja uue teabe kasutamine)
4.samm : Meetmete võtmine
Tuleb koostada kava, kus on määratletud võetavad ennetus - ja kaitsemeetmed tähtsuse järjekorras (kõiki probleeme ei saa lahendada kohe), samuti kes teeb mida ja millal, millal tegevus lõpetatakse ning mis vahendid on meetmete rakendamiseks eraldatud.
5.samm : Järelvalve ja ülevaatamine
Ajakohasuse tagamiseks tuleb riskihindamise tulemusi korrapäraselt kontrollida. Kindlasti peab riskihindamist kordama pärast olulisi muutusi organisatsioonis või pärast õnnetuse või vahejuhtumi uurimist .

Millised inimesed on riskihindamise käigus vaadeldavad kui eriti ohustatud?
Puuetega töötajad, võõrtöötajad, noored ja vanad töötajad, rasedad ja rinnaga toitvad naised, väljaõppeta või vähekogenud töötajad, hooldustöötajad, nõrgenenud immuunsusega töötajad, terviseprobleemidega – nt bronhiidis töötajad, töötajad kes kasutavad ravimeid, mis võivad suurendada nende vastuvõtlikkust ohuteguritele.

Mis on riskianalüüs ja mida peab riskianalüüs sisaldama?
Riskianalüüs on lihtne analüüsiprotsess, mis põhineb hinnangul ja mille jaoks ei ole vaja erioskusi ega keerulisi meetodeid. Dokumendis sisaldub:
*Riskihindajate nimed ja ametikohad
*Tuvastatud ohud ja riskid
*Riskidega kokkupuutuvad töötajaterühmad riskide kaupa
*Vajalikud kaitsemeetmed
*Meetmete kasutuselevõtu andmed
*Kus asub töökoht ja/või kus tööd tehakse
*Kes seal töötavad: erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele töötajatele, kes on tööohtude suhtes tavalisest tundlikumad, näiteks rasedad, noored töötajad ja puuetega inimesed. Unustada ei tohi ka osalise tööajaga töötajaid, alltöövõtjaid, külastajaid ega töötajaid, kes töötavad töökohast eemal (sh autojuhid, kliente külastavad töötajad jt)
*Milliseid töövahendeid, -matejale ja –meetodeid kasutatakse
*Mida tehakse (nt kuidas ja kui kaua midagi tehakse)
*Millised ohutegurid on juba tuvastatud ja millest need tulenevad
*Millised on olemasolevate ohutegurite võimalikud tagajärjed
*Milliseid kaitsemeetmeid kasutatakse
*Milliseid õnnetusi, kutsehaigusi ja teisi tervisehäireid on esinenud
*Millised on töökohaga seotud õiguslikud või muud nõuded

Riskitasemete määramise tabel (standardi BS 8800 alusel) ja kommentaarid juures, kuidas seda tabelit mõista ?

Oht ja ohutus
Oht – olukord, mis on seotud ebasoodsa mõjuga ja võib tekitada vigastusi inimesele, samuti kahjustusi keskkonnale või seadmetele, nõrgendab süsteemi ettekavatsetud funktsioonide täitmist.
Ohutus – seadme või süsteemi omadus funktsioneerida nii, et selle tegevus ei põhjusta kasjutajale vigastust ega tervisekahjustust.

Töökeskkonnaspetsialist
Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuteenuse osutajaga. Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.

Töökeskkonnanõukogu
Töökeskkonnanõukogu tuleb moodustada ettevõtetes, kus on 50 või enam töötajat. Töökeskkonnanõukogu on ettevõttesisene institutsioon , milles on võrdselt nii tööandja kui töötajate esindajad ning selles lahendatakse töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.
Töökeskkonnanõukogu:
1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.
Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest.

Ohutegur ja ohutegurite klassid
Ohutegur on tootmistegur, mis võib tekitada töötajale trauma või mõne muu ootamatu järsu tervisekahjustuse. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse:
*füüsikalised
*keemilised
*bioloogilised
*füsioloogilised
*psühholoogilised

Nimetage füüsikalisi ohutegureid
Müra, lokaalne ja üldvibratsioon, mikrokliima (õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, kõrge või madal rõhk), elektromagnetlained ( ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus), töötamine välistingimustes, valgustus, mehhaaniline tolm, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.

Müra kahjulik toime inimorganismile
Müra keskkonnas on raske keskenduda ning tihedate puhkepausideta väsib inimene kiiresti ja töös tehakse sagedamini vigu. Liigne müra tööpaigas häirib suhtlemist töötajate vahel, põhjustab stressi ja mõjutab töötulemusi. Nürikuulmus kui kutsehaigus on Eestis esinemissageduselt kolmas. Müra kaudne toime avaldab mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu organismile. Kestev müra kurnab närvirakke, mistõttu aeglustuvad inimese psüühilised protsessid (nt mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanu), suureneb tööõnnetuste tekkimise risk. Töötaja muutub tujutuks ja kiiresti ärrituvaks, tekivad peavalud, halveneb mälu, töövõime ja tööviljakus alanevad. Müra toimel tekivad organismis väikeste veresoonte spasmid, mis viivad organite verevarustuse häireteni, selle tagajärjel ilmnevad südametegevuse, maolimaskesta häired (mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid ), suureneb tooniline lihaspinge. Müra põhjustab ainevahetuse häireid ning pidevas müras töötamine soodustab veresoonte ateroskleroosi ja kõrgvererõhutõve teket.

Kuidas valida mürakaitsevahendeid?
Mürakaitsevahendid peavad olema mugavad. Kui töötajale üht tüüpi kaitsevahendid ei sobi, tuleb talle võimaldada teistsugune. Tuleb välja selgitada, kas töötaja üldse saab töötada kõrvaklappidege, võib-olla need hoopis takistavad või halvendavad töötamist. Sellisel juhul peaks töötaja kasutama kõrvatroppe.

Kohtvibratsiooni kahjulik toime inimorganismile
Kohtvibratsioon toimib töövahendi (nt puur , mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Kohtvibratsiooni tagajärjel tekib kätes väikeste veresoonte spasmid, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aeg-ajalt valgeks. Kui asetada käed külma vette ning sõrmed lähevad valgeks, saab rääkida „valge sõrme“ sündroomist (eriti tõsised juhtumid on sinised ja mustad sõrmed). Kohtvibratsioon põhjustab „suremistunnet“ ja „sipelgate jooksmist“ kätes, eriti öösel, valusid ülajäsemetes, käed kardavad külma, sõrmeotsad lähevad külmas valgeks, labakäed on niisked ja jahedad. Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Kujunevad luude ja liigeste deformatsioonid.

Üldvibratsiooni kahjulik toime inimorganismile
Üldvibratsiooni tagajärjel tekivad järgmised kaebused: pearinglus , peavalu, kuulmise - ja nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni häired, väljasirutatud käte värisemine. Inimene muutub kergesti ärrituvaks, tekivad unehäired ja kiire väsimus. Tõukeline vibratsioon kutsub esile ainevahetuse ja siseelundite häired: mao ja limaskesta põletiku ( gastriit ), soolemotoorika häired ja haavandtõbe. Vibratsioonikeskkonnas sundasendis töötamine põhjustab lülisamba kahjustusi. Vibratsioonikeskkonnas töötanud meestel on täheldatud suguvõimetust.

Loetle mikrokliima näitajad
õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, soojuskiirgus, kõrge või madal rõhk

Kõrge õhutemperatuuri mõju inimorganismile (kirjelda ka kuumarabanduse sümptomeid)
Kuuma keskkonna toimel kaotab organism palju vett, mistõttu liigse kuumusega võib töötaja saada kuumarabanduse või kuumakrambid. Kuumaga vererõhk langeb, naha- ja nahaalused veresooned laienevad . Suureneb südamekoormus, aju ning neerude verevarustus väheneb. Kuumarabandus esineb juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 40˚C-ni. Seejuures esinevad peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne , oksendamine ja ka teadvuse kaotus. Võib lõppeda surmaga südame ja hingamiskeskuse halvatuse tõttu. Päikesepiste on kuumarabanduse erijuhtum ( peaaju kuumeneb 40...42˚C-ni) Hüpertermia – keha ülekuumenemine, 6˚C võrra on see juba eluohtlik.

Madala õhutemperatuuri mõju inimorganismile (kirjelda ka külmakahjustuse sümptomeid)
Külmas keskkonnas (talvel õues, külmakambris) töötamisel toimub nahaveresoonte ahenemine , et säilitada kehas ja elutähtsates organites normaalne temperatuur. Külma tõttu suureneb ka vee kadu neerude kaudu. Külmas töötamine toob kaasa lihastoonuse tõusu – lihased muutuvad kangeks. Külmavärinate abil organism toodab soojust rohkem, kui tavaliselt. Külma toimet soodustab ka halb toitumine, madal kehakaal, suitsetamine , alkoholi tarbimine. Külmetusohtu suurendab suur õhuniiskus, tuul (tuuletõmbus) ja vähene riietus. Hüpotermia – keha alajahtumine , keha talub ilma kahjustusteta 10˚C võrra lühiajalist alajahtumist.

Optimaalne õhuniiskus töökeskkonnas
Ohtlik on tervisele esmajoones kõrge, üle 70% õhuniiskus. See tugevdab nii liialt kõrge kui madala õhutemperatuuri ebasoodsat mõju. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet – nina ja silma limaskesta ärritust. Siiski on oht üldiselt väiksem, kui kõrge õhuniiskuse puhul. Optimaalne õhuniiskus on enamasti 40-60%.

Optimaalne õhu liikumiskiirus töökeskkonnas
Optimaalne õhu liikumise kiirus on 0,03-0,1 m/s, liialt madala õhu liikumise kiiruse puhul koguneb inimese lähedusse väljahingatud õhk ja häiruvad naha ainevahetusprotsessid. Soodustab temperatuuri taju, aurumist, tagab õhuvahetuse, põhjustab tõmbetuult, mis jahutab keha ebaühtlaselt.

Valgustustiheduse soovitatavad suurused ebatäpse, tavalise töö ja väga täpse töö jaoks
10-200 lx ebatäpne töö
200-800 lx normaalsed toimingud
800-3000 lx väga täpne töö

Valgustiheduse soovitatavad suurused kontoritöös
Enamasti on sobivaim valgustatus ekraanil 200 lx, klaviatuuril 300 lx ja vaadeldavatel paberitel 400-500 lx. Samas ei tohi unustada, et iga töötaja vajab individuaalset valgustust vastavalt eluviisile, silmadele ja tehtava töö iseärasustele. Töötaja vanuse suurenemisega kaasnevad ka nõuded paremale valgustatusele.

Defineeri mõiste – ioniseeriv kiirgus, too näiteid
Ioniseeriva kiirguse hulka loetakse kiirgust, millel on võime tekitada koes ioone (nt γ – kiirgus, röntgenkiirgus, neutronkiirgus). Ioniseeriv kiirgus on energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100nanomeetrit või lühem.
Inimesel on kokkupuutevõimalus viit sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist – α-, β- ja γ-kiirgus pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest, neljanda – röntgenkiirguse – teke on seotud stabiilsete aatomite elektronkattes toimuvate protsessidega ning viies – neutronkiirgus – tekib peamiselt tuumareaktsioonides tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni käigus.

Defineeri mõiste – mitteioniseeriv kiirgus, too näiteid
Mitteioniseeriva kiirguse hulka loetakse kiirgust, mis ei tekita koes ioone (nt ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud kiirgused, staatilised elektri- ja magnetväljad). Mitteioniseeriva kiirguse sagedus ja selle kvandi energia on väiksemad, kui ioniseerival kiirgusel ning sellepärast ei saa see tekitada muutusi molekulide ja aatomite struktuuris.

α – kiirgus, millest koosneb, mõju inimesele ja kuidas seda kiirgust varjestada
α – kiirgus koosneb α – osakestest. α – osake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatoimituuma 2He4.
Alfakiirgus koosneb rasketest ja suure positiivse laenguga alfaosakestest, tekib alfalagunemisel. Alfaosakesed on väga suure ioniseeriva toimega. Et alfaosakese mass ja elektrilaeng on suhteliselt suured ning kiirus suhteliselt väike võrreldes teiste ioniseerivate kiirguste osakestega, siis on tõenäosus suur, et läbi aine liikuv alfaosake põrkub koheselt mõne aatomi vastu ja ioniseerib selle. Tavaliselt on alfaosakesel piisavalt energiat, et tekitada oma liikumisteel terve kaskaad vabu elektrone.
Kuna alfakiirgus ioniseerib „kohe ja kõike“ alates kiirgumise hetkest, siis on alfakiirguse varjestamine lihtne. Tavaliselt piisab selleks õhukesest paberilehest, isegi inimnaha surnud rakud pidurdavad selle. Alfakiirgust kiirgav objekt ei ole inimesele ohtlik, neeldub täielikult juba 1-2cm jooksul (kuid alfaosakeste liikumiskiirus on umbes 15 000 km/h). Alfakiirgus on ohtlik ainult kiirgava ainega vahetu kokkupuute korral (nt allaneelamisel või sissehingamisel). Raske detekteerida.

β – kiirgus, millest koosneb, mõju inimesele ja kuidas seda kiirgust varjestada
β – kiirgus koosneb kiiretest β – osakestest (elektronidest või positronidest).
Sarnaselt alfakiirgusele põhjustab beetakiirgus samuti ionisatsiooni. Tulenevalt beetaosakeste väiksemale massile, suuremale kiirusele ja väiksemale laengule, suudavad beetaosakesed tungida sügavamale ioniseeritava aine sisse. Suure energiaga beetaosakesed tekitavad oma teel samuti terve kaskaadi vabu elektrone, mis võivad samuti olla ioniseeriva toimega. Beetakiirgus on alfakiirgusest ohtlikum (sada korda suurem läbimisvõime), kuid võrreldes gammakiirgusega siiski väheohtlik. Beetakiirguse varjestamiseks piisab õhukesest metall -lehest või paarikümnesentimeetrisest õhukihist kiirgava objekti ja inimese vahel. Ohtlik väliselt silmadele ja nahale (suure energiaga beeta-osakesed). Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma. Siiski on beetakiirgusega kaasnev gammakiirgus inimesele palju ohtlikum. Mõõtmisvõimalused sõltuvad osakeste energiast.

γ – kiirgus, millest koosneb, mõju inimesele ja kuidas seda kiirgust varjestada
γ – kiirgus on eriti lühilaineline elektromagnetiline kiirgus, mis koosneb footonitest (ilma massi või laenguta energiaosakestest)
Enamasti (kuid mitte alati) kaasneb alfa- või beetaosakeste vooga lühilaineline elektromagnetkiirgus ehk gammakiirgus. Elektromagnetkiirgus (erinevalt alfa- või beetakiirgusest) ei ioniseeri kõiki aatomeid oma teel. Seega suudab elektromagnetkiirgus tungida oluliselt sügavamale aine sisse (sellele aitab kaasa ka footonite neeldumiste-kiirgumiste jada, ehk teisene kiirgus). Mida suurema energiaga on elektromagnetkiirgus, seda paksemat ja suurema tihedusega ainest varjestust on vaja, täielik peatamine on praktiliselt võimatu (kiirguse vähendamiseks kasutatakse tihti paksu pliikihti või betooni). Inimesele on gammakiirgus väga ohtlik, põhjustades kiirgustõbe ja surma.

Kirjeldage ägeda kiiritustõve kulgu
I ehk algusjärk (mõni tund kuni paar nädalat). Sümptomid: kesknärvisüsteemi erutus , peavalu, iiveldus , oksendamine, valgete vereliblede rohkus või vähesus.
II ehk peitejärk (mõni tund kuni 3 nädalat). Enesetunne paraneb.
III järg (3nädalat) – üldine mürgitus, verejooksud, kesknärvisüsteemi häired. Kui haige ei sure, siis algab pikka aega kestev paranemine.
IV järk – pikka aega kestev paranemine.

Kirjeldage kroonilist kiiritustõve
Tekib väikeste korduvate kiirgusdooside toimel ja avaldub sigimatusena, geenide kahjustusena ja organismi üldhaigestumisena. Sisemise kiirituse puhul toimub kuhjumine teatud organites (nt jood kilpnäärmes, strontsium luustikus jne). Sel juhul tekib lokaalne, suhteliselt kõrgema intensiivsusega kiirituskolle, mis on seda ohtlikum, mida pikem on nukliidi poolestusaeg.

Elektrivoolu termiline , elektrolüütiline ja bioloogiline toime
Soojuslik ehk termiline toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades.
Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises (elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavad)
Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustades nt närvisüsteemis muutusi (halvatust)

Elektrivoolu kahjustuse astmed
I aste – lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta
II aste – sama koos teadvuse kaotusega
III aste – teadvuse kaotus ha hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon
IV aste – kliiniline surm
Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Kllinilise ja bioloogilise surma vahe on 7-8minutit. Sel üleminekuperioodil on võimalik kannatanud päästa, kui teha kunstlikku hingamist ja südamemassaaži.

Kuidas vabastada kannatanu elektrivoolu alt alla 1000V pinge korral?
Kasutada kuivi riideid , puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemeid kasutada ei tohi. Võib võtta kannatanu kuivadest riietest , näiteks pintsaku hõlmadest, kuid parem mitte puudutada keha. Käte isoleerimiseks võib panna kätte dielektrilised kindad või mähkida käte ümber salli, särgi, kummimantli jne. Enda isoleerimiseks võib tegutseda ühe käega.

Kuidas vabastada kannatanu elektrivoolu alt üle 1000V pinge korral?
Kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle jaoks ette nähtud.

Mis asi on elektrimärk ja kuidas see tekib?
Elektrimärgid ehk voolumärgid tekivad voolu sisenemis - ja väljumiskohtades väga hea kontakti korral elektrivooluga. Elektrimärgid kujutavad endast ümmargusi või elliptilisi halli või helekollase värvusega täppe, mis on teravate piirjoontega, mõõtmed

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

280 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katlinrohtlaid Õppematerjali autor

Kirjeldage ergonoomiliselt õiget arvutitöökohta
Mis on ergonoomika?
Mis on karpaalkanali sündroom ja kuidas sellest hoiduda?
Nimetage füsioloogilisi ohutegureid
Sisetulekahju areng
Kuidas toimub põlemine? Nimetage põlengu kulgemise tingimused
Kuidas vähendada töötaja tööstressi
Nimetage vaimse ülekoormuse ebasoodsaid tagajärgi
Nimetage psühholoogilised ohutegurid
Clostridium Botulinum – nakatumine, sümptomid ja vältimine
Staphylococcus aureus (stafülokokk)- nakatumine, sümptomid ja vältimine

Bioloogilised ohurühmad (kirjeldage igat rühma täpsemalt)
Bioloogilise ohuteguriga nakatumise viisid/teed
Nimetage bioloogilised ohutegurid
Mis on REACH?
Kemikaalide ohusümbolid
Lahustite mõju inimorganismile
Miks on asbest ohtlik ja tema toime inimorganismile?
Keemilise tolmu ohtlikkus ja toime inimorganismile
Mis on LD 50 ?
Mis on kemikaali piirnorm?
Nimetage keemilised ohutegurid
Elektriõnnetuse kannatanule esmaabi osutamine
Elektriseadmete ohutusklassid
Mis asi on elektrimärk ja kuidas see tekib?
Kuidas vabastada kannatanu elektrivoolu alt üle 1000V pinge korral?
Kuidas vabastada kannatanu elektrivoolu alt alla 1000V pinge korral?
Elektrivoolu kahjustuse astmed
Elektrivoolu termiline, elektrolüütiline ja bioloogiline toime
Kirjeldage kroonilist kiiritustõve
Kirjeldage ägeda kiiritustõve kulgu
γ – kiirgus, millest koosneb, mõju inimesele ja kuidas seda kiirgust varjestada
β – kiirgus, millest koosneb, mõju inimesele ja kuidas seda kiirgust varjestada

α – kiirgus, millest koosneb, mõju inimesele ja kuidas seda kiirgust varjestada
Defineeri mõiste – mitteioniseeriv kiirgus, too näiteid
Defineeri mõiste – ioniseeriv kiirgus, too näiteid
Valgustiheduse soovitatavad suurused kontoritöös

Valgustustiheduse soovitatavad suurused ebatäpse, tavalise töö ja väga täpse töö jaoks
Optimaalne õhu liikumiskiirus töökeskkonnas
Optimaalne õhuniiskus töökeskkonnas
Madala õhutemperatuuri mõju inimorganismile (kirjelda ka külmakahjustuse sümptomeid)
Kõrge õhutemperatuuri mõju inimorganismile (kirjelda ka kuumarabanduse sümptomeid)

Loetle mikrokliima näitajad
Üldvibratsiooni kahjulik toime inimorganismile
Kohtvibratsiooni kahjulik toime inimorganismile
Kuidas valida mürakaitsevahendeid?
Müra kahjulik toime inimorganismile
Nimetage füüsikalisi ohutegureid
Ohutegur ja ohutegurite klassid
Töökeskkonnanõukogu
Töökeskkonnaspetsialist
Oht ja ohutus
Riskitasemete määramise tabel (standardi BS 8800 alusel) ja kommentaarid juures, kuidas seda tabelit mõista ?

Mis on riskianalüüs ja mida peab riskianalüüs sisaldama?
Millised inimesed on riskihindamise käigus vaadeldavad kui eriti ohustatud?
Mis on riskihindamine ja nimeta selle 5 sammu ehk astet?
Mis on riski haldamine (lisa ka skeem)?
Mis paneb inimesi riskima?
Risk ja riskimine
Töövahend

Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded

töökoht töövahend risk riskimine riski haldamine riskihindamine riskitaseme määramise tabel oht ohutus töökeskkonnaspetsialist töökeskkonnanõukogu ohutegur ohutegurite klassid füüsikalised ohutegurid müra kahjulik toime mürakaitsevahendid kohtvibratsioon üldvibratsioon mikrokliima näitajad kõrge õhutemperatuur madal õhutemperatuur optimaalne õhuniiskus optimaalne õhu liikumiskiirus valgustihedus ioniseeriv kiirgus ? ? kiirgus ? ? kiirgus ? ? kiirgus äge kiiritustõbi krooniline kiiritustõbi elektrivoolu termiline toime elektrivoolu elektrolüütiline toime elektrivoolu bioloogiline toime elektrivoolu kahjustuse astmed elektrimärk elektriseadmete ohutusklassid keemilised ohutegurid kemikaali piirnorm ld 50 keemiline tolm asbest lahustite mõju kemikaalide ohusümbolid reach bioloogilised ohutegurid bioloogilised ohurühmad staphylococcus aureus (stafülokokk) clostridium botulinum psühholoogilised ohutegurid vaimse ülekoormuse tagajärjed tööstressi vähendamine põlemine põlengu kulgemine sisetulekahju areng füsioloogilised ohutegurid karpkaalkanali sündroom ergonoomika ergonoomiline arvutitöökoht

Sarnased õppematerjalid

docx

TÖÖOHUTUS

TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused:  difteeria  salmenolloos  toksoplasmoos  siberi katk  tuberkuloos  hepatiit  herpes  marutõbi  rõuged  mürigstused  allergia Kokkupuutumise võimalused:  toateenindajad  puugihammustus  kalatööstus – punataud  meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne)  lammutustööde tegijad – hallitusseened  tavalised inimesed – leegionääri haigus  põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on:  oht inimese tervisele  nakkusohu tõenäosus elanikkonnale  tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahe

Ergonoomika

docx

ergonoomika-kokkuvõtte eksamiks

 töö- ja pereelu ühitamist,  töötajate sotsiaalset kaitset ja õigusi,  sissetulekut,  sotsiaalset dialoogi tööandjate ja töövõtjate vahel,  töötajate oskuste ja teadmiste arendamist 10. Oht – võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohuks loetakse kõike, mis võib kahju tekitada (nt. kemikaalide kasutamine, elekter jne.) Risk – võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras, ouurem või väiksem võimalus, ety keegi saab ohu tõttu kannatada. 11. Riskianalüüs – meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib kehtivate normide alusel töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Vajalik, et selgitada välja:  Kui suure ohuga on tegemist

Töökeskkond ja ergonoomika

docx

Ergonoomika kokkuvõte

· töö- ja pereelu ühitamist, · töötajate sotsiaalset kaitset ja õigusi, · sissetulekut, · sotsiaalset dialoogi tööandjate ja töövõtjate vahel, · töötajate oskuste ja teadmiste arendamist 10. Oht võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohuks loetakse kõike, mis võib kahju tekitada (nt. kemikaalide kasutamine, elekter jne.) Risk võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus olukorras, ouurem või väiksem võimalus, ety keegi saab ohu tõttu kannatada. 11. Riskianalüüs meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib kehtivate normide alusel töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid töökohal ohustada. Vajalik, et selgitada välja: · Kui suure ohuga on tegemist

Ergonoomika

docx

Tööohutuse, arvestus

Heli on õhus või muus keskkonnas esinev rõhu (deformatsiooni) muutumine keskkonnas, mis kulgeb lainelise liikumisena ja mida on võimalik kuulda. Müra on ebameeldiv, soovimatu heli, mis koosneb paljudest erineva kõrguse ja tugevusega toonidest ja teatud kriitilise tugevuse piiri ületades avaldab organismile kahjulikku toimet. Müra iseloomustus müratasemete järgi, müratasemed, piirväärtused. ● vähene risk 40 dB (A) ● mõõdukas risk (ohustav) 60dB(A) ● talutav risk (lubatav) 70−80 dB(A) ● oluliselt suur risk (lubatav koos kontrollimisega) 82−85 dB(A) ● vältimatu risk (lubamatu) 85dB(A). Müra toime kuulmiselundile: akustiline trauma (nt plahvatus üle 140 dB(A), kõrvad lähevad lukku, 70% kohisemine – “kõrvad löövad pilli”, 1 /3 juhtudest kuulmekile katki, sisekõrva

Ohuõpetus

docx

Tookeskkonnaohutuse alused

Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad hallitusseened tavalised inimesed leegionääri haigus põllumajandus kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate enn

Pangandus

docx

Elu ja töökeskkond eksam vastused

füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt

Elu ja töökekskkond

docx

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015

põlvkondade vahelisi konflikte. Elukvaliteet määrab inimese suutelisus kohadada oma ootusi reaalse olukorraga, arvesse võtta mida antud olukord pakub. Elukvaliteet: olemine – füüsiline aktiivsus, kuulumine – suhted lähedastega etc, väärtustamine – isiklike eesmärkide saavutamise tegevused 12. Milliseid eluvaldkondi tuleks arvesse võtta elukvaliteedi hindamisel Perekond, sõbrad, töö, ümbruskond, ühiskond, tervis, haridus, vaimsus 13. Mis on risk ja riskikriteeriumid, too näiteid Risk on sündmuse, tõenäosuse ja tagajärje kombinatsioon. Riskikriteerumid on võrdlustingimused , mille järgi kaalutletakse riski olulisust. 14. Nimeta riskijuhtimise lähteprintsiibid Teaduslikkuse printsiip – riskide hindamine ja juhtimine peab lähtuma tänapäeva tehn.ja teadustulemuste rakendamise praktikast. Kokkuhoiu printsiip – vähemate kulutuste võimalused

Töökeskkond ja ergonoomika

docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K

Tööohutus ja tervishoid

Rohkem sarnaseid