Keemilised ohutegurid Mõisted · Keemilised ohutegurid on on ettevõttes käideldavad määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (Kemikaaliseadus § 5 lõige 1) · Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara · Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus Statistika · 22% töötajatest hingab vähemalt veerandi oma tööajast sisse erinevaid ohtlikke kemikaale · Kantserogeenidega puutub kokku 32 miljonit töötajat · 2/3 EL-s enim kasutatavast 30 000 kemikaalist ei ole täielikult toksikoloogiliselt uuritud · 96% keemiatööstuse ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega seega on ettevõtte...
AS Eesti Statoil TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Koostas: Hanna Tulus Õpperühm: K11 ÜLDANDMED 1. Riskianalüüsi teostamise koht: AS Eesti Statoil Väljavahi teenindusjaam 2. Riskianalüüsi teostamise aeg: 20.10.2011 3. Riskianalüüsi teostaja: AS Eesti Statoil teenindusjaama juhataja RISKIANALÜÜSI METOODIKA Riskianalüüs on teostatud kõikide töötajate, võttes arvesse ka töökohtade ja töövahendite kasutamisega ning töökorraldusega seotud terviseriske. Aluseks on võetud Tööterviskoiu ja tööohtuse seaduse nõuded ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuuri riskihindamisjuhend. Töötajate kaasamiseks vesteldi nendega riskianalüüsi teostamise käigus. Riski suuruse hindamiseks kasutatiriskimaatriksit (Tabel 2.) Võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tekkimise tõenäosust ja tagajärgede raskusastet, on riskitasemete I....V alusel hinnatud terviuseriski järgmiselt: Riskitase I...II: Madal risk (1) kui risk o...
organismi vastuvõtlikkust kahjulikele ainetele. Peamiselt toimub keemiliste ühendite sattumine organismi naha ning silmade kaudu, söömisega suu kaudu ja sisse hingates. Keemiliste ohutegurite vältimine algab eelkõige iseendast. Seetõttu tuleb kinni pidada hügieenist ning kasutada isikukaitsevahendeid. 11 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.ti.ee/index.php?page=797& http://www.scribd.com/doc/3096345/Keemilised-ohutegurid 12
TALLINNA TEENINDUSKOOL Sille Jürimaa 031PK KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses Tallinn2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................3 OSOON....................................................4 ABSEST...................................................5 KEMIKAALI OHUTUSKAART......................6 SOOVITUSED RISKI VÄHENDAMISEKS........7- 8 KEEMILISED ÜHENDID..............................9 MÕNINGAD OHUTUSMÄRGID....................10 KOKKUVÕTE..........................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................12 2 Sille Jürimaa Keemili...
TÖÖKESKKONNA KEEMILISED OHUTEGURID Kemikaal- aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. (aine- üks keemiline element,valmistis-kahe või enama aine segu) Keemilised ohutegurid võivad esineda Gaasina Auruna Vedelikuna Aerosoolina Suitsuna Tolmuna Tahkena Kõige sagedamini sisenevad kemikaalid kehasse hingamisteede, naha ja seedekulgla kaudu, ning sealt edasi liiguvad mööda organismi laiali. (suitsetamine ka passiivne suitsetamine) Organismi sattunud keemiline aine imendub verre ja sealt edasi kudedesse ja maksa. Mõningatel juhtudel võib aine keemiline struktuur organismis muutuda ja mõni aine on organismis püsiv näiteks plii. Kemikaalid võivad olla Ärritavad Söövitavad jne Osad kemikaalid mõjuvad näiteks südamele, neerudele, maksale...ajavad oksele Kemikaalid jaotatakse keskkonnaohtlikud terviseohtlikud
TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Part 011MT KEEMILISED OHUTEGURID JA KUIDAS KAITSTA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ÕIGUSAKTID...............................................................................................................4 1.1 SEONDUVAD SEADUSED.............................................................................4 2. KEMIKAALIDE OHT TÖÖTAJATELE......................................................................5 3. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMIN...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõpe HOk11 Triin Ott TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE KAARDISTAMINE (Koduhooldus) Referaat Õppejõud: M.Moks Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜSI ÜLDISELOOMUSTUS...........................3 2. OHUTEGURID KODUHOOLDUSTÖÖTAJATE TÖÖS.......................................3 2.1. Bioloogilised ohutegurid...................................................................................4 2.2. Füsioloogilised ohutegurid............................................................................
Tabel 1. Terviseriskide hiidamiseks kasutatud üldiie riskimaatriks Tagajärjed Tõenäosus Tööga seotud Tööst põhjustatud haigestumiie oi haigestumiie ebareaalie Kerge trauma Väga ebatõeiäoliie Väheie risk Vastuvõetav risk L (0 %…30 %) I II Võimalik Vastuvõetav risk Keskmiie risk K (30 %…70 %) II III Tõeiäoliie Keskmiie risk Suur risk P (70 %…100 %) III IV Vähene risk (I tase) – erilisi abiiõusid ei vajata. Vastuvõetav risk (II tase) – vastuvõetav risk ei iõua üldjuhul lisaabiiõ...
1 variant 1.Tootervishoid: Töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist 2.Ohutegurid: Füüsikalised ohutegurid: • müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli • õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal õhurõhk • Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Keemilised ohutegurid: • keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. • ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist keskkonda või vara • ohtlikud kemikaalid klassifitseeritakse vastavalt ohtlikkuse iseloomule ja käitlemi...
Töötajatele mõjuvad ohutegurid Füüsikalised ohutegurid · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. · Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, ...
Töökeskkonna mõju töösuhetele. Üle poole oma ärkvelolekuajast viibime me tööl ehk siis töökeskkonnas. Seega tuleb väga oluliseks pidada töökeskkonna tingimusi, töö mõju inimese organismile ja tööga seonduvaid ohte. Tänapäeval, mil majanduse ja teaduse areng on meil väga kiire, puutume me siiski igapäevaselt kokku aastatuhandeid kestnud probleemiga – töökeskkond. Alles paarkümmend aastat tagasi arvati, et tervist võib kahjustada vaid töötamine kaevanduses või vabrikus, kuid praegu me teame, et isegi istumine päevast-päeva korraliku töölaua taga arvuti ees mõjub tervisele kahjulikult. Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: • füüsikalised • keemilised • bioloogilised • füsioloogilised • psühholoogilised Füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohutegurid on peamiselt seotud mingi tootmisprotsessiga, mille töökäigus neid kasutatakse või nad võivad tekkida tööprotsessi käigus. Füüsikalised ohutegurid on müra, vibratsioon, ioniseeriv...
Töökeskkond Abimaterjalid: http://viko.vkhk.ee Aivar Kalnapenkis 04/23/17 1 Töökeskkond Ümbrus, milles inimene töötab Füüsikalised ohutegurid Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilis-psühholoogilised ohutegurid 04/23/17 2 Füüsikalised ohutegurid: Temperatuur Valgustatus Müra Vibratsioon Kiirgused Õhuga seotud Elektrivool Magnetväljad Üle-ja alarõhk Purunemised Kukkumised Masinad ja mehhanismid Kokkupuuted pindadega 04/23/17 3 Keemilised ohutegurid: Lämbumisoht Tule- ja plahvatusoht Toksilisus Lokaalne toime 04/23/17 4 Bioloogilised ohutegurid: Bakterid Viirused Seened Endoparasiidid 04/23/17 5 Füsioloogilised ohutegurid: Staatiline ülekoormus sundasend Dünaamiline ü...
Töökeskkonna ohutegurid Küllike Varik Töökeskkonna ohutegurid OHUTEGUR on vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised; Keemilised; Bioloogilised; Füsioloogilised; Psühholoogilised; Füüsikalised ohutegurid Müra Vibratsioon. Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv) Õhk (liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, õhurõhk) Valgustus. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Füüsikalised ohutegurid Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, kukkuvad esemed) Elektrilöögioht Tehniline tolm Ultravioletne kiirgus, Infrapunane kiirgus Mikrokliima Õhutemperatuur: optimaalne vahemik 20 - 24°C sõltub Füüsilisest aktiivsusest Töö ja töökoha iseloomust Riietusest ja aastaajast Õhu relatiivne niiskus norm 40 – 60% (lubatud 30 – 70%) Õhuliikumine kiirus Õhus tolmu konsentratsioon Masina ohutuse tagamisel vasta järgmistele k...
Optometristi töökeskkonna ohutegurid Op-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Optometrist Tervishoiuala spetsialist Põhiülesanded: inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont. Töökeskkond Töökeskkonna võimalikud ohutegurid: Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Füüsikalised: Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised: Suhtlemine (töökaaslastega, klientidega) Vastutus (silmako...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Joanna-Liisa Baumann Rühm PK-14-PE Füsioloogilised ohutegurid Juhendaja: Heikki Eskosson Tallinn 2014 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid SISUKORD 1) Sissejuhatus ............................................................................................ .... 3 2) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 4 3) Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid ..................................... 4) .... 5 4) Füsioloogilised ohutegurid ......................................................................... 6 5) Istuvas asendis ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Eriala kahjulik mõju tervisele ja tervistkahjustava mõju vähendamise võimalused Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Igal erialal on ohud, pole sellist eriala, mis on täielikult turvaline. Suurel määral saab loetleda tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa välja tuua, et töö on täielikult ohutu. Igal tööandjal on kohustus tagada tervsilik ja ohutu töökoht. Ohutu töökoht on tööandjale kasulik, kuna tööõnnetuse tõttu kaotab äri väärtuslikku aega ja samuti on kulukas uue töölise väljakoolitamine. Tööõnnetuste ennetamine on võimalik tänu koolitustele ja väljaõpetele, mida peab korraldama tööandja töötajale. Referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohte ja nende ohtude mõju vähendamise võimalusi. Ohutegurid Töökeskkonna ohut...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud Kaie Kranich MA Mõdriku 2016 SISUKORD 1ÜLDANDMED............................................................................................................4 2RISKIANALÜÜSI METOODIKA..............................................................................4 3TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS....................................................6 3.1Töökoha kirjeldus..................................................................................................6 3.2Töötaja tööülesannete lühikirjeldus.......................................................................6 4TÖÖKOHA RISKITEGURID..............................................................
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Energeetika ja automaatika erialaosakond Lennart Tamm Riskianalüüs Referaat Tööohutus Juhendaja: H. Kruusimaa Tallinn 2015 Riskianalüüsi mõiste *Töökeskkonna riskianalüüs on töökeskkonna ohutegurite, nende parameetrite ja mõju hindamine töötaja tervisele. Riskianalüüsi eesmärk: *Ennetada ja vältida tööõnnetusi, kutsehaiguseid ning muid võimalikke ettevõtte tegevusega seotud ohtusid inimeste heaolule ning turvalisusele. Töökeskkonna ohutegurite Liigitus(5): 1) Füüsikalised 2) Keemilised 3) Bioloogilised 4) Füsioloogilised 5) Psühholoogilised Riskianalüüsi vajalikkus *Riskianalüüs peab olema teostatud enne töötajate tervisekontrolli saatmist, sest see dokument on aluseks: töötervishoiuarsti eksperthinnangul,kaitsevahendite ja ohumärkide valikul,töökeskkonna mõõdistamisel...
B.2.1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Arvestada tuleb laste vanuse, huvide, võimete ja vajadustega . Samuti sooliste erinevustega ning lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Arvestata tuleb ka laste arenguliste ja hariduslike erivajatustega ja osata neid märgata Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? Multikultuurilises kasvatuses tuleb arvestada lapse kodukultuurist tulenevate erinevustega. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 1.füüsiliselt ja psüühiliselt turvalise keskkonna tagamine lapsele; 2.vanema poolt koostatud lapse päevakava järgimine lapse ealisi vajadusi arvestades; 3.lapse arengu toetamine päevategevuste kaudu (mäng, liikumine jms.); kasvu toetamine 4.lapse isikliku hügieeni jälgimine, juhendamine selle täitmisel ja vajadusel abistamine; 5.lapse toitumise jälgimine, vajadusel toiduvalmistamine ja lapse abistamine sö...
Ohutegurid Füüsikalised ohutegurid Libe põrand - Kohe põrand ära kuivatada , ootamatult , kuivatada niiske lapiga . Müra - Kasutada kõrvatroppe või kõrvaklappe. Temperatuur-Hoida ventilatsioon sees ja aknad kindlasti kinni , seljaoks ongi ventilatsioon Keemilised ohutegurid Puhastusvahendid - Puhastusvahendid peavad olema omakohapeal , kus on selleks ettenähtud koht , ei tohi jätta teda kuskile laua peale vedelema , eriti veel pliidi peale Mürgid - Kindlasti ei tohi katsuda palja käega, köögis on mõned mürgised vahendid , aga need peavad olema omal kohal Bioloogilised Ohutegurid Närilised -Köök peab olema koguaeg puhas , köik toidupakendid , asjad peavad kinni olema , närilised kannavad viiruseid kaasas Mikroobid - Toit peab olema üle 75 kraadi juures , kui see on alla , on võimalik mikroobidel kiiresti paljunema hakkata, kui on üle 75kraadi , ei saa mikroobid paljuneda Füsioloogilised Ohutegurid Raske füüsiline t...
Haridus-ja teadusministeerium VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Giidieriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja:Aivar Kalnapenkis Väimela 2008 Deklaratsioon Olen koostanud diplomitöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor K. Kapp ............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja A.Kalnapenkis ............................................................ ...
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid jm bioloogiliselt aktiivsed ained. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigu...
Iseseisev töö Füüsikalised ohutegurid: *kuumus masinatel, mis teeb õhkkonna väga kuumaks ja võib end ära kõrvetada *temperatuur on väga kõrge, eriti suvel *õhkkond on aurune või lämbe *raske hingata *kliimaseadmeid ei olnud *seadmed ei näinud just kõige ohtumad välja, seega võib töötaja end kergelt vigastada *töötajatel ei ole kõrvakaitsmeid aga müra on väga vali Bioloogilised ohutegurid: *viirused levivad kiiresti, kuna inimesi on väga palju *levivad bakterid *haigused levivad kiiresti Keemilised ohutegurid: *kuna seadmeid ilmselt ei puhastata, siis on nende peal palju tolmu *mürgised lõhnad *ei olnud näha, et keegi seal koristaks, seega mustus on igalpool Füsioloogilised ohutegurid: *kõrge kuumus, mis ajab higistama *pidev sundasend *töötajad ei saa puhata *töötajad teevad ületunde *töötajad magavad ebamugavas asendis seal samas, kus töötavad *liiga pikad tööpäevad *pikka aega seismine või istumine ...
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Töökeskkonna kirjeldus ja riskianalüüs Pärnu 2015 Sisukord : 1. Sissejuhatus 2. Töökeskkonna kirjeldus 3. Kasutatavate töövahendite loetelu ja kirjeldus 4. Riskianalüüs 5. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Töökeskonna riskianalüüsi eesmärgiks on tuvastada potentsiaalsed ohud (füüsikalised, füsioloogilised, bioloogilised, keemilised, psüholoogilised), hinnata ohte ja leida neile parimad, võimalikud lahendused, et töötada oleks hea ja ohutu. Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 3 alusel peab tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise mille käigus: - selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid; - mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid; - hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudetega töötajatele; - hinnatakse töökohta...
Optometristi töökeskkonna ohutegurid- optometrist, kui klienditeenindaja Lota Aadla Tallinna Tervishoiu Kõrgkool OP1 Optometristi töö ülesanded Prillide, kontaktläätsede jt optiliste abivahendite sobitamine, pisiremont. Optikavahendite (kauba) vastuvõtmine, müügiks ettevalmistamine, arveldused Kliendi nõustamine. Üldised ohutegurid Füsioloogilised; Füüsikalised; Bioloogilised; Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused; bakterid; haigused; Bioloogiliste ohutegurite puhul on põhilisemad ennetusmeetme...
Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi: · parasiitide,...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Elen Kokla Oma õppekoha riskianalüüs Analüüs Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 Hindan enda õppe töökoha riskitegureid samuti määran riskitasemed. Lähtun ohutegurite jaotuse (füsioloogilised, psühholoogilised, keemilised, bioloogilised, füüsikalised) riskihindamise mudelist. Õpin avaras kontori moodi toas. Tuba asub omamajas esimesel korrusel ning toa vastas on autotee. Toas on piisavalt valgust. Õhkkond on hubane. Kõrgkoolis õppijana pean pidevalt tegelema ülesannete täitmisega ning see ee...
TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖINSPEKTSIOON Teostab riikliku järelvalvet : Tööohutus Töösuhete Töötervisehoiu valdkonnas. kõige eesmärgiks on ohutute tööolude tagamine, teabe saamine sellest kuidas ettevõtted täidavad antud õigusakte. TÖÖTAJAD Töökeskkonnaspetsialist (ettevõtte poolt valitud vastutav isik) Töökeskkonnavolinik (töötajate poolt valitud vastutav isik) Töökeskkonnanõukogu ( moodustatakse ettevõttes kui üle 50-ne töötaja) KORRALDUS ETTEVÕTTES Tööinspektsiooni tuleb teavitada kui alustatakse uut tegevust, tööõnnetustest ja esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohutusteguritega. Siis tuleks ettevõttele sooritada riskianalüüs. Võimalike ohutuste vältimiseks. Esmaabi - igas ettevõttes peab olema vähemalt 1 koolitatud esmaabi andja ning olemas vajalikud esmaabi vahendid. OHUTEGURID Füüsikalised peamised ohutegurid: Müra, vibratsioon, õhu temperatuur-niiskus, madal või kõrge õhurõhk. Psüühilised ohut...
KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND? Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui saame seda nimetada tervislikuks töökeskkonnaks. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaoluTöökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained, bioloogil...
Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised ohutegurid -masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed -müra -vibratsioon -elektromagnetväli -sisekliima -valgustus -mehhaaniline tolm Keemilised ohutegurid -kemikaalid -materjalid -keemilised allergeenid -asbest Bioloogilised ohutegurid -bakterid -viirused -seened -parasiidid -bioloogiline tolm -allergeenid Füsioloogilised ohutegurid -sundasendid ja sundliigutused -füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstanda...
Erialane riskianalüüs Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja kasutusele võtta täiendavad abinõud. Töökeskkonna ohutegurid: Füüsikalised- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus (röntgenkiirgus), mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolett-, laser- ja infrapunane kiirgus), elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete teravad või liikuvad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, tule- ja plahvatus-oht. Keemilised- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud (nt asbesti-, metallitolm, tahm), orgaanilise päritoluga tolmud (nt puidu-, jahu-, puuvillatolm), biotsiidid, vähiravimid, anestees...
Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale 1. Füüsikalised ohutegurid: Müra- kõik asjad tekitavad müra, eriti kui nad kõik koos peaksid töötama. Näiteks arvuti, külmkapp, inimeste rääkimine, printer jne. Tööruum võiks puhkeruumist kaugemal olla ja võimalusel võiks töötaja pauside aeg värske õhu kätte minna. Õhu liikumise kiirus- tööl ei tohiks olla ei palav ega ka külm. Hea oleks, kui oleks võimalus kliimaseadme kasutamisele, kuid kui ei ole, siis on hea, kui tööl on näiteks puhur või saab akna lahti teha. Suvel on tihtipeale väga palav tööl ja siis saab õhu liikumist reguleerida vaid tuuletõmbusega, kui neid eelnevaid just kasutusel ei ole. 2. Keemilised ohutegurid: (Printeri) tolm- koristada oma töökohta regulaarselt. Viibida printerist kaugemal. Ohtlikud kemikaalid- töökoha puhastamisel olla ettevaatlik, et kemikaalid silma või haavale ei satuks. 3. Bioloogilised ohuteg...
Referaat Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad: 1. Füüsikalised tegurid 2. Keemilised tegurid 3. Bioloogised tegurid 4. Füsioloogilised tegurid 5. Psühholoogilised tegurid Need tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised tegurid temperatuur (N: esmaspäeva hommikul on ruumid külmad, sest nädalavahetusel on küte välja lülitatud.) Valgustus- (N: Lasteaia rühma toas on veneaegne valgustus. See mõjub laste silmadele halvasti.) Müra, see mida enimkõrv on võimeline eristama helisid sagedusvahemikus 20 -22000 Hz. Kuulmishäired juba 100 dB juures. Vibratsioon on tahke keha mehhaaniline võnkumine. See jaguneb omakorda üldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks. Üldvibratsioon on mehhaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele ja põhustab veresoonte ja närvide kahju...
F1 Töötervishoiu kordamisküsimused: 1) MÕISTED Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt ...
Töötajate tervisekontrolli kord Jaan Olt Tööandja ülesanded töötaja tervisekontrolli suunamisel Tööandja selgitab välja: töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad põhjustada töötajale tööga seotud haigestumist ning nende ohutegurite mõju ja kestus töötajale tööpäeva või töönädala jooksul; andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub töötaja viimase tervisekontrolli otsuses märgitud järgmise tervisekontrolli aja. Tööandja konsulteerib töötaja tervisekontrolli suunamisel töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga, võimalusel töötervishoiuarsti või töötervishoiuõega. Tööandja koostab tervisekontrolli suunatavate töötajate nimekirja vastavalt toodud vormile. Tööandja esitab tervisekontrolli tegijale järgmised dokumendid : töötajate nimekirja töökeskkonna riskiana...
Töökeskkonna ohutus puidutöökojas Füüsikalised ohutegurid 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Asbest- Oht asbestiga kokku puutuda on kõigil ehitus-, hooldus- ja koristustöötajail. Praegu on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud, kuid asbesti leidub endiselt, mistõttu võidakse sellega jätkuvalt kokku puutuda. Asbestikiud kujutavad sissehingamisel ...
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Kutse õppetool Hok 11 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Alla Ramazanova Juhendaja: Milvi Moks Tallinn 2013 KASUTATUD KIRJANDUS: Töökeskkonna käsiraamat. ( 2009). Tallinn: Sotsiaalministeerium. www.ti.ee/ott/info 11. Töökeskkonnas esineb alati ohutegureid, mis võivad tekitada tervisekahjustusi. Tööandja ülesanne on hinnata terviseriske ning rakendada abinõusid ümbritseva keskkonna ohuteguritega kokkupuute vähendamiseks nii, et need ei kahjustaks töötaja tervist. Töökeskkonnas võivad inimesele mõjuda mitmed ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed. Mina töötan haiglas hooldustöötajana ja arvan, et meil on väga palju ohutegureid , mis kahjustavad minu tervist. ...
Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool Töökoha Riskianalüüs Õppeaines ,,Riski- ja ohutusõpetus materjalide töötlemisel" Koostaja: Alice Andressoo Matriklinumber: 142406 Õpperühm: KAOB31 Juhendaja: Karin Reinhold Sisukord 1.Töökoha ülevaade.........................................................................................................................3 2.Ohuteguritest tuleneva riski hindamise metoodika.......................................................................4 3.Ohutegurite identifitseerimise meetod..........................................................................................6 3.1Füüsikalised ohutegurid:.........................................................................................
Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Arvutitöökoht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötajate ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt 0 ...
Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Arvutitöökoht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötajate ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt 0 ...
TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID Koostaja Juhendaja Tartu 2015 Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs: Elektri ohutus- Kasutades elektriseadmeid, peab veenduma, et pikendusjuhtmed on terved. Kui avastad mingi rikke ei tohiks neid seadmeid kasutada. Häiriv müra-Arvutist või teistest elektroonilistest masinatest tingitud müra, mis on töötajale häiriv tuleks viia madalale tasemele, mis ei häiriks edaspidist tööd. Töö kuvariga- Pidev töö kuvariga väsitab ning tuleks teha rohkem pause, et saaks silmi puhata. Tööruumi sisekliima- Erinevad ained, mis sisalduvad õhus peavad vastama normidele. Halb valgustus- Valgustus peaks olema tööruumides selline, mis ei tekita silmadele lisapingutust ja erinevad sundasendid, mis võib olla tingitud valgusest ( kuna siis peame rohkem olema ninaga vastu lauda ja see võib tekitada seljale pinget) Õhu ringlus- Tööruumides...
Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Büroojuht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötaja ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt töötamiseks, klaviatuurilaud 0 Toed kätele, jalgadele ...
Jrk Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Arendusjuht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasapinna kõrgus Vastab töötaja ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt 0 Toed kät...
Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Kassa Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötaja ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Tööpinda piisavalt, piisavalt ruumi k...
TÖÖKESKONNA RISKIANALÜÜS Kodutöö Riskianalüüs Riskianalüüsi teostatakse kõikide kutsealade ja/või töökohtade lõikes, et välja selgitada töökeskkonna ohutegurid ja nende mõju tervisele. Riski suurus on hinnatud skaalas 0 4. 0- olematu risk Ei tekita võimalusi tervisekahjustusteks 1 aktsepteeritav risk Erilisi abinõusid pole vaja rakendada. Tingimus ei ole optimaalne, või on mõõtmata, võimalikud tervisehäired individuaalsest eripärast tingituna jms. Soovitav otsida alternatiiv lahendusi, mis ei põhjusta lisa kulutusi. Olukorda tuleb jälgida riskide kontrollimiseks. 2 teatud risk, tuleb kõrvaldada Ohutegur on arvestatav ja võib põhjustada tervisekahjustusi. Tuleb kasutusele võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks, vähendamiseks, soovitatav kasutada isikukaitsevahendeid. Töötajad kuuluvad perioodilisele tervisekontrollile. 3 tõsine risk, peab kõrvaldama Tegevust töökohal ei tohi alustada enne kui ri...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä17 KÕ RISKIANALÜÜS Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017 SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada kodukontoris (õppija) töökeskkonna riskitegurid ning võimalikud ohutegurid. Riskianalüüsiga hinnatakse ka kuvariga töötamise riskitegureid, kuna õppija peab koolitöid teostama arvutis ja selleks võib kuluda isegi 8 tundi päevas. Kuvariga töötamise riskitegurite hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Õppija töökoht asub paneelmaja 2-toalises korteris. Korteri elutoas on sisse seatud õppija töölaud (vt pilt 1), milleks on sahtlitega kirjutuslaud. Kirjutuslaud asetseb kindlalt põrandal ja vastu seina. Põrandapind on tasane ja sirge. Töölaual asetseb sülearvuti ja arvutihiir. Töölaud asetseb ruumis selliselt, et aken jääb toa t...
Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhu...
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala Evelin Tamm HOT-13 TÖÖKESKOND Kodutöö Juhendaja: Eve Ilisson Valga 2014 1. Kuidas võib saada töötaja kahjustada puutudes kokku töökeskkonnas ohtudega? Raskuste tõstmine Koormavad tööasendid ja -liigutused Tööriistade, masinate ja tootmisliinide kasutamine Kukkumine ja komistamine Muud ohud Ühekülgne ja koormav või ühekülgne ja korduv töö Pidev müra Nahka kahjustavad ained Suur töökoormus ja ajapuudusVahetustega töö või töö väljaspool harilikku Konfliktid, kiusamine ja ahistamine Pidev kõrge või madal õhutemperatuur Kemikaalid Läbipõlemine Vibratsioon UV-kiirgus Vaimne terror Füüsikalised ohutegurid Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid ...
FIRMA OÜ TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Objekt: FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas: RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012 SISUKORD . SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht........................................................................................
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võiva...
annaabi.ee 
