Mustus Pinnale Ohtlikkus Keemiline koostis Vees kinnitavus lahustuvus Hallitus kinnitunud vahel keemiline lahustub ohtlik Tolm ei ole kinni ei ole ei ole lahustub ohtlik Toidujäätmed vahel on vahel on keemiline lahustub Bakterid kinnitunud ohtlikud keemiline lahustub Liiv ei ole kinni ei ole keemiline lahustub ohtlik Karvad ei ole kinni ei ole ei ole lahustub ohtlik Rasv kinnitunud ei ole keemiline lahustub ohtlik Katlakivi kinnitunud ei ole keemiline ei lahustu ohtlik Rooste kinnitunud ei ol...
PEDOSFÄÄR Pedosfäär ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus võib küündida mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Pedosfääris toimuvad muutused on mitmeid kordi kiiremad kui litosfääris ja ses mõttes on ta inimtegevuse ajaskaalas dünaamilisem kui litosfäär. MULD ON MAAKOORE PINDMINE KOBE KIHT, MIS ON TEsKKINUD ELUSA JA ELUTA LOODUSE (KIVIMITE) PIKAAJALISEL VASTASTIKUSEL TOIMEL. KLIIMA LÄHTEKIVIM PINNAMOOD MULLATEKET MÕJUTAVAD MULLA ELUSTIK VANUS INIMTEGEVUS VEEREZIIM 30 cm paksuse mullakihi tekkimine võta...
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonna instituut Merili Sulg LOODUS KUI ISEENDA REOSTAJA Referaat Juhendaja Merle Öpik Tartu 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................3 2. Bioloogiline saastatus...............................................................................................4 2.1 Sahara tolmu saaste...........................................................................................4 2.2 Sinivetikate saaste............................................................................................4 3. Keemiline saastatus..................................................................................................4 3.1 Vulkaanilin...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH0582 Anne Snurova 124446 RDKR62 Galoter tehnoloogia Referat Õppejõud: Kaire Viil Kohtla-Järve 2015 Eesti oma pruun kuld põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks Eesti on ainuke riik maailmas, kes on tootnud põlevkivist elektrit, soojust, gaasi ja õli juba ligemale sajandi, mistõttu on põlevkivi omadused meie energiatööstusele läbinisti teada. Põlevkivi keemiline koostis Põlevkivi on kerogeeni sisaldav kihiline musta või pruuni värvi settekivim, mis koosneb orgaanilisest, karbonaatsest ja silikaatsest osast. Põlevkivi orgaanilise osa moodustab kerogeen, mis annabki sellele maavarale energiaallikana olulise väärtuse. Keemilises mõttes on kerogeen orgaaniliste ainete segu sisaldades nii lineaarseid ku...
Mõju : Mõju: Mõju: mad keskm väga Ohutegur al ine suur Lahendus Ruumis võiks hoida kehale head ühtlast 1) Seadmete teravad või temperatuuri ja teravad osad katta liikuvad osad pehmendustega või teha need silmale hästi Füüsikaline 2) Temperatuur nähtavaks Võimalus ruumi õhutamiseks ja ventilatsiooni 1) Printeri tolm olemasolu ning kasutada vaid vajadusel Keemiline 2)Puhastusvahendid võimalikult lahjasid keemilisi vahendeid. ...
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. ...
1.Geoloogiline ajajaotus – perioodid, millest on Eesti setted. 2. Eesti muldade lähtekivimid, nende kivimiline ja mineraloogiline koostis. 3. Mulla mineraalosa, selle tähtsus, mulla mehhaaniline koostis ehk lõimis. Mis on peenes, kores, liiv, tolm, savi, füüsikaline liiv, füüsikaline savi; Katšinski süsteemis liiv, saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi, raske liivsavi, savi – nende füüsikalise savi sisaldus, lühendid; korese jaotamine suuruse ja kuju järgi, lühendid. Mulla lõimise mõju teistele mulla omadustele (mil määral, kuidas, miks?) 4. Mulla orgaaniline aine (nii elus, kui surnud), selle tähtsus, jaotamine. Mulla orgaanilise aine allikad, paiknemine mullas, keemiline koostis. Mulla orgaanilise aine lagunemine ja muundumine. 5. Mullaelustik ja selle osa orgaanilise aine muundumisel – erinevad elustikurühmad ja nende roll mullas. 6. Huumusainete teke, koostis, omadused ja esinemisvormid mullas.
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus päevaõpe Puidu kestvus II kursuse metsamajanduse referaat Juhendaja: eraisik Koostaja: eraisik Luua 2012 Puidu termotöötlemine Uueks kaitseviisiks on termotöötlemine. Termotöötlemine (t = 195...230°C), mille puhul kasutatakse ainult kuumust ja auru, lisamata mingeid kemikaale, modifitseerib naturaalpuidu omadusi püsivalt. Suureneb ilmastiku- ja mädanikukindlus, soojaisolatsiooniomadused on paremad, suurendab kulumiskindlust. Puidu värvus tumeneb. Deformatsioonid (keerdumine, kahanemine jne) on minimaalsed ja tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrr...
2)Energia ökosüsteemides:Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse:1) kineetilist energiat väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv: valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia; 2) potentsiaalset energiat kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Avatud ja suletud ringe Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vahem vordsed tegemist on nn. suletud aineringega (1). Agrookosusteemides viiakse toitaineid tihti rohkem ara kui tagastatakse tegemist on nn. Avatud aineringega (2). Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksü...
AS INGLE OHUTUSKAART Vastavalt EL direktiivile 91/155. Kooskôlas SOM määrusega nr. 37 26.05.2000 Koostamise aeg: 19.05.2004 Lk. 1 (4 ) Toote nimetus: NAATRIUMATSETAAT 1. Identifitseerimine: Kemikaali nimetus Naatriumatsetaat Firma identifikatsioon AS INGLE Aadress ja tel.nr. Ingliste 79004, Rapla maakond, EESTI, tel. (372 48) 42214 Hädaabi tel.nr. 112 2. Koostis: Keemiline nimetus Naatriumatsetaat Sünonüüm Äädikhappe naatriumsool Keemiline olemus ...
Suurimad kehad kosmoses kosmos Kosmos (kreeka keeles ) on kreeka keelest pärinev sõna, mis tähendab maailma, täpsemalt korrastatud maailma. Kosmose kui harmoonilise maailma vastand on kaos, korra puudumine. Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja arengut. taevaKehad Keha ehk materiaalne keha on piiritletud ainehulk, mida iseloomustavad geomeetrilised mõõtmed ja mass. Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha, näiteks: Planeet, kääbusplaneet, päikesesüsteemi väikekeha, täht, täheparv, udukogu, galaktika Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid...
Ohutegur Mõju: Mõju: Mõju: Lahendus madal keskmin väga suur e Müra X Sulgeda aknad, ukse Õhksoojuspump või paig Temperatuur X mõni muu sooja/ külma Füüsikaline seade Õhu liikumise kiirus X Sulgeda aknad, ukse (tuuletõmbus) Tolmud X Avada aknad, uksed (printeri tolm) Pesta korralikult puuv ...
muld-maapinna murenenud osa millel on viljakuse võime mulla tähtsus-viljakus(huumus),elupaik,taimed kinnituvad, hoiab niiskust e reguleerib kliimat,filter(põhjavee puhastaja), tootmisvahend(põllumajandus) koostis: elus osa-orgaaniline, vihmaussid,vbakterid,kakandid,lestad, saja(tuhande)jalgsed,seened jms eluta osa-anorgaaniline, a)vedel-mullavesi(lahtine,seotud,keemiliselt seotud) b)gaasiline-mullaõhk c)tahke e. mineraalne(mure materjal,kruus,liiv,savi,tolm) Koostise mahuline koostis: mineraalne osa(40%),Mulleõhk(kuiv muld 45%),Vee osakaal sõtub õhu osakaalust(15%) Mullateke: Kivimite purunemine (murenemine) on mullatekke alguseks. 1)füüsikaline murenemine-rabenemine tekib temp kõikumisel, väga intensiivne 2)keemiline murenemine-porsumine, vees lahustumine ja agessivsete lahuste teke, mis muudavad kivimite keemilist koostist (karst-kivimite lahust põhjavees, nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumi...
MUSTUS Mis on mustus? Mustuse keemiline koostis, seisund Mustuse teke Kuidas satub mustus ruumidesse? Kergelt määrduvad pinnad Mustuse liigitus, päritolu Mustuse eemaldamise vajadus Mustuse leviku piiramise võimalused Mustuse eemaldamine Mustus - koristusmeetoditega eemaldatava meeltega tajutav ebapuhtus. Mustus on pinnal esinev aine või ainete segu, mis: -vähendab või takistab pinna kasutamist; -kahjustab pinda; -on ebaesteetiline; -on tervistkahjustav; -mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. Mustus on alati koristamise ja puhastamise alus ja koristustöid suunav tegur. Mustus häirib silma ja lühendab pinnakattematerjalide kasutusiga. Mustuse hulk määrab koristusvajaduse ja -tiheduse. Sobiva puhastusmeetodi valik lihtsustub, kui tead mustuse liike ja seda kuidas mustus on kinnitunus. Näiteks ruumiõhku saab värskendada tuulutamisega ja ventilatsiooni abil. Kergem on eemaldada kuiva mustust. Mida kauem ja sügavamale on mustus s...
Kellelt saab? Kuidas levib? Kuidas Kus väljendub? Kaua elujõuline? Desinfit. väljendub? linnugripp Vesi, liha, Ägedalt kulgev Seedetrakt või Isiklik muna, hingamisteed hügjeeen, otsene desinfit- kokkupuude seerimine kaitse- rõivad Sib...
Litosfäär Alajaotus Ulatus Tihedus Kivimid Temp. Olek Maakoor Mandriline 5-80km 2.7 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Ookeaniline 5-10km 3 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Vahevöö Ülemine -350km 5.5 Räni 1300 C Poolvedel Alumine 350- 5.5 Räni 1200- Vedel 2900km 2500 C Tuum Välimine 2900- 10 Raud, 3000 C Vedel 5140km Nikkel Sisemine 5140- 13.3 Rau...
Ettevõtte nimi ja Kuupäev Kaardi nr: aadress 22.01.2013 1 RISKIHIN Riski hindas(id): (inimeste nimed) DAMISE ANKEET Töökoht: Töötaja nimi: (selle töökoha töötaja nimi) (töökoha nimetus) TELEFONIM ÜÜJA KASUTUSEL OLEVAD ENNETUS RISKIHINNANG Nr OHUTEGUR RISKI VÄHENDAMISEKS KAVANDATUD TEGEVUSED JA/VÕI KAITSEMEETM ED 1.FUUSIKALINE MÜRA ET INIMESED I ET INIMESED ÜKSTEIST ÜKSTEIS E...
KÜSIMUSTIK Austatud eksaminand! EKSAMITÖÖ KOOD Kui olete oma töö lõpetanud, siis palume Teid vastata järgmistele küsimustele. 1. Kas eksamitöö tundus Teile KEEMIA RIIGIEKSAM (Märkige ristikesega vastavas kastikeses.) raske, pigem raske, VARIANT B keskmise raskusega, ...
Saastumine Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmid...
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Berüllium Referaat Elza Lutt 11.a Tartu 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................3 2. Berülliumi leidumine looduses.........................................................3 3. Berülliumi saamine, tootmine...........................................................4 4. Berülliumi keemilised omadused......................................................4 5. Berülliumi füüsikalised omadused...................................................5 6. Berülliumi ja tema ühendite kasutamine...........................................5 7. Berülliumi toime inimorganismile....................................................6 8. Kokkuvõte...............................
KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n....
Geo kordamine 1. Süsteemi mõiste , liigid süsteem omavahel seotud objektide kogum. Jaguneb allsüsteemideks: avatud süsteem (süsteem, kus toimub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel), suletud süsteem (süsteem, kus puudub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesi...
Töökeskonna ohtuse alused Riski analüüsi viis sammu : 1.otsige ohtusi- ohuks on kõik , mis võivad tekitada ükskõik millist kahju 1) Ohtude otsimisel küsitleda ka töötajaid 2) Üle kontrollida tootja poolne märgistus 2.Selgitada välja kes on ohustatud ja kuidas .. Lisaks tavatöötajatele veel : 1) Uued 2) Rasked 3) Inimesed kes konkurentses töökohas ei viibi terve päev 4) Avalikkus ( ehitusel möödujad) 3.Hinnatakse riski suurust ja seejärel otsustatakse: 1) Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise vältimiseks on piisavad 2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1)...
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnad...
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
JÄÄTMEKÄITLUS · Igaühe arusaam asjast (mida teised räägivad, mida kajastab meedia) · Üldised kogemused ja parim praktika · Rahvusvahelised lepped · EU direktiivid Eesti seadused ja arengukavad, ministeeriumid KOV, kohalikud eeskirjad · Jäätmefirmad (kogujad, käitlejad) · ETTEVÕTTED- jäätmetekitajad · ERAISIKUD- jäätmetekitajad Eesmärk: säästa loodus säästa loodusressursse kaitsta tervist Jäätekäitlus on majandusharu (eesmärk: saada kasumit, vältida raiskamist) Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks). Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool. · Elanike arvu suurenemise tõttu materjalide ja energia tarbimine kasvab (eelmise aasta seisuga juba 7 mld elanikku) · Loodusvarasid üha raskem kätte saada. TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I(1992)...
Kiviõli 1 Keskkool Kätlin Palm 7b Päikeseenergia ja taastuvenergia Kiviõli 2006 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on Päike? · Päikeseenergia · Päikeseenergia skeem · Taastuvenergia · Taastuvaenergia pilt · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Päike Päike on Kosmose ruumi täht. Päike on nagu põlev pall ta on väga kuum. Päikese ümber keerlevad planeedid. Päike on Maale lähedamal kui gaashiiglased. Kuigi on Päike planeet Maast kaugel. Päikeseenergia Päikeseenergia on taastuvenergia. Päikeseenergiat saab veel kasutada umbes viis miljardit aastat. Energia on pealmiselt lühilaineline kiirgus kosmoses. Päike toodab energiat suurel määral, aga inimesed ei saa seda veel endale päikeseenergiat suurel määral lubada kuna tehnika on kallis. Paljud inimesed kasutavad päikeseenergiat juba ammu. Taastuvenergia Taastuvenergia on energia mi...
Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiks...
TOIDUHÜGIEEN TOIDUMÜRGISTUSTE JA MADALA HÜGIEENITASEME HIND: Toiduaineettevõtete omanikele: · Tööpäevade kadu (tootlikkuse langus) · Võimalik ettevõtete sulgemine · Reputatsiooni alanemine · Võimalikud trahvid ja uurimismaksumused · Võimalikud tsiviilhagid kahju kannatanud isikute poolt · Kaod saastunud toiduainetega · Suur töötajate voolavus Töötajatele: · Võimalik töökohast ilmajäämine · Võimalik lisatasude äravõtmine KÕRGE TOIDUHÜGIEENI EELISED: · Rahulolevad tarbijad · Vastavus seadusesätetele · Toidu säilivusaja pikendamine · Head töötingimused · Töötajate kõrge moraal · Madal tööjõu voolavus HÜGIEENI ÜLDREEGLID- peavad tagama toidu kvaliteedi ja ohutuse inimese tervise kaitse eesmärgil. Need nõuded on kohustuslikud toidu käitlemisel. TOIDUKÄITLEJA- füüsiline või juriidiline isik, kelle ülesandeks on tagada toidualaste õigusnormide nõuete täitm...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond T-3 Joosep Alliksoon Astronoomia Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2008 Astronoomia ajalugu:...........................................................................................................3 Kuu: .....................................................................................................................................3 Päike:........................................................................................................
Merkuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. Merkuuri omadused 1.2. Orbiidi omadused 1.3. Füüsikalised omadused 1.4. Merkuur ja tema Mõõtmed 1.5. Pöörlemine 1.6. Vaadeldavus 1.7. Pinnavormid 2.1. Atmosfäär 2.2. Temperatuur 2.3. Päikese ja planeetide paiste 2.4. Magnetväli 2.5. Keemiline koostis 3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine 3.2. Marien 10 3.3. Messenger 3.4. Kasutatud kirjandus 4.1. Lisad Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü Kaugus maast 82 000 000 km – 217 000 000 000 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 Maa oma) Tiirlemis periood 87,97 Maa ööpäeva Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 7,004 Füüsikalised omadused Diameeter 4879,4 km (38,252...
Keemia ja elukeskkond Referaat Keskkonna ja atmosfääri saastumine Meie elukeskkonna saastumine tundub olevat tsivilisatsiooni arengu paratamatu kaasnähtus. Maakeral elab 5 miljardit inmest, kes kõik tahavad süüa, juua, rõivaid, elamuid, transporivahendeid ja palju mud, mida argielus vaja läheb. Kõige selle tootmiseks vajalikud lähteained ja energia ammutatakse loodusest. Aastas kaevandatakse üle 100 miljardi tonni mitmesuguseid maavarasid, peamiselt kütust ja metallimaake. Aastas toodetakse üle 800 miljoni tonni metalle, üle 500 miljoni tonni mineraalväetisi, üle 60 miljoni tonni sünteetilisi materjale, peamiselt plastmasse. Veel toodetakse Taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid, mis on enamasti mürgised. Kõigi nende ainete tootmisel jõuab suurem osa nendest olmejäätmetest looduskeskkonda tagasi. Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 20 miljardit tonni süsihappegaasi. Süsihappegaas on taimedele hädavajalik lähteai...
Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia” 1. Ülesanded: %, ainehulk, protsendiline ja molaarne kontsentratsioon, red-ox reaktsioonide tasakaalustamine, kareduse arvutamine, mahtanalüüsi ülesanded. Lahustunud aine mass [g] * maine * 100% Protsentkontsentratsioon (C%): C %= 100% Lahuse mass m(lahu = mlahus [g] ; %[g] [g] * ρ=Vlahus ; [cm3 * maine= Vlahus C C = mlahus * ] *ρ* 100 % 100 % m Ainehulk (n): n=% V % ; n= ; mol M[g] [g/ 22,4 [l] mol]* Cm * M * maine= Vlahus Molaarne kontsentratsioon n (CM): CM= ...
Aatomiks - nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa e...
Vesi Elatustaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tarbeveeks sobivat magevett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Põhjavee kvaliteet on hea, kuid tuleb arvestada ammendumist, sest varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimise põhjavette. Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Vee säästmine – kokkuhoid ja korduvkasutamine, abinõud vee reostuse vähendamiseks, veehoidlad. Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega. See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon. Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapn...
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suu...
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab s...
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
1) Maa, Kuu, Päikese liikumised: Maa pöörlemine- öö ja päev (Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandiga 23 kraadi kaldu) Maa tiirlemine aastaaegade vaheldumine Maa telje kalle polaaröö ja polaarpäev, aastaaegade vaheldumine Maa tiirlemisperiood 365 päeva Maa pöörlemisperiood 24 h Kuu faaside vaheldumine 29,5 ööpäeva Tõus ja mõõn: Ookeani pind tõuseb ja langeb 2x ööpäevas, iga 12 h ja 25 min tagant, avamerel kuni 1 m, lahtedes kuni 21 m, sisemeredes peaaegu puuduvad Maa ja teiste, peam. Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kuu poolsel küljel tõmbab Kuu tugevamini vett, kui maa kesktõrjejõud suudaks seda tasakaalustada. Vesi püsib Maal suure raskusjõu tõttu. Teisel pool Kuud on Maal nõrgem kesktõrjejõud, kui Maal tasakaalustamiseks vaja, ehk siis tõukab vee Kuust eemale sama suurel määral kui teisel pool. Päikese mõju on väiksem, sest asub ise kaugemal. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-...
SUHKRUD Sisukord Suhkrud.................................................................................................................................................3 Coarse sugar....................................................................................................................................3 Confectioners e. Powdered sugar....................................................................................................3 Demerara suhkur.............................................................................................................................3 Hele Muscovado suhkur.................................................................................................................3 Hoidisesuhkur.................................................................................................................................4 Kristallsuhkur................................................
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? Kirjelda Na aatomi näitel. · Aatom on osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. · Näide. Naatrium Na: +11|2)8)1) p arv: 11 n arv (ümardatud aatommass aatomnr): 12 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem ja tema seaduspärasused? · Perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. · Seaduspärasused: 1) perioodides nõrgenavad elementide metallilised omadused (tuumalaeng suureneb, raadius väheneb); 2) rühmades tugevnevad metallilised omadused (kihtide arv ja raadius suureneb). 3. Mis on oksüdatsiooniaste? Osata määrata seda etteantud ühendites. · Oksüdatsiooniaste on arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühend...
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali...
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust...
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse: · Mõiste meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. · Olemus teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. · Eesmärk kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. · Ülesanded 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse tegevus, millega üritatakse sood...
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
FK eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Osakeste järgi: Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 Sedimenteeruvad (lihtdispersioonid, kiiresti, on suspensioonid, eraldatavad tavalise emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ...
Keemia riigieksami ülesandeid 2009/2010 ÜLESANNE 1. (4 punkti) Paigutage sulgudes toodud keemilised elemendid või ained õigesse järjekorda. 1) Aatomiraadius kasvab järjekorras (F, P, S) _____________________ 2) Metallilised omadused tugevnevad järjekorras (Ba, Al, Ca) _____________________ 3) Hapete tugevus väheneb järjekorras (HCl, HI, HF) _____________________ NH 2 4) Aluste tugevus väheneb järjekorras (C2H5NH2, NaOH, )_____________________ ÜLESANNE 2. (5 punkti) Milliste allpool loetletud mõistete selgitamiseks sobivad järgmised näitepaarid? (Kirjutage iga näite juurde sobiv mõiste.) a) eteen ja etüün _________________________________________________, b) teemant ja grafiit ____________________...
4.variant Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht[1]. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessioonide kulgu[1]. Allelopaatiliste mõjudega arvestamine võib olla oluline nt segakultuuride kasvatamisel Omnivoorid- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Inimene on omnivoorne liik vaatamata sellele, et mõned inimesed söövad ainult taimset toitu (vegetarianism) ja mõned loomset päritolu toitu (karnivoor). Üldiselt söövad inimesed võrreldes teiste primaatidega rohkem loomse päritoluga toitu. Rahvuspark Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja ma...
1. Mida nimetatakse pedosfääriks? Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüpi muldadest. 2. Mida nimetatakse mullaks? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Füüsikalise murenemise olemus. Füüsikaline murenemine toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud esineva soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 4. Keemilise murenemise olemus. Keemilise murenemise korral muutub kivimite keemiline koostis ja mineraalid lahustuvad vees. 5. Bioloogilise murenemise olemus. Bioloogiline murenemine algab lihtsamate organismide kinnistumiseda murendi pinnale. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed. Biokeemilisele murenemisele lisandub ka füüsikaline murenemine. 6. Lähtekivimi tähtsus mulla kujunemisel. Lähtekivim määrab ära mulla omadused. Nt: toitainete sisaldus, niiskus jne... 7. Mul...
annaabi.ee 
