Võib võtta kannatanu kuivadest riietest, näiteks pintsaku hõlmadest, kuid parem mitte puudutada keha. Käte isoleerimiseks võib panna kätte dielektrilised kindad või mähkida käte ümber salli, särgi, kummimantli jne. Enda isoleerimiseks võib tegutseda ühe käega. 36. Kuidas vabastada kannatanu elektrivoolu alt üle 1000V pinge korral? Kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle jaoks ette nähtud. 37. Mis asi on elektrimärk ja kuidas see tekib? Elektrimärgid ehk voolumärgid tekivad voolu sisenemis ja väljumiskohtades väga hea kontakti korral elektrivooluga. Elektrimärgid kujutavad endast ümmargusi või elliptilisi halli või helekollase värvusega täppe, mis on teravate piirjoontega, mõõtmed <5mm, harva kuni 1cm. 38. Elektriseadmete ohutusklassid Elektriseadmed liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral
Veresooned ja närvid Veresooned ja närvid on head elektrijuhid. See võimaldab nimetatud struktuurides suurt elektrivoolu. Elektrist tingitud veresoone siseseina kahjustused viivad mõnikord trombide tekkeni. Veresoonte elektriliselt kahjustatud alas on kõrgenenud permeaablus koos olulise vedelikukaotusega koes. Müoglobiin – lihastes leiduv valkaine Crush-neer – vallandatud müoglobiinist põhjustatud neerukahjustus Permeaabelus – läbilaskvus 602 Pilt 44.1. Elektrimärk peopesas (laibal) Välgutabamus Välguõnnetused on kiirabi tegevusvaldkonnas erakordselt haruldased. USA-s sureb igal aastal umbes 150–300 inimest välgutabamuse tagajärjel. Suremuseks hinnatakse 30–50%. Välgulöögi korral on pinge mitu miljonit volti ja saavutatakse voolutugevused üle 100 000 ampri. Kuid seejuures voolab elekter vaid 1–3 millisekundit. Tavaliselt ei piisa sellest ajast nahatakistuse ületamiseks. Seetõttu saab elekter voolata vaid üle naha ja mitte läbi keha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
