Tööohutuse, arvestus (0)

1. Nimetage patsiendi ohutuse mõjukomponendid.  Patsiendi ohutuse kultuur (PS culture)  Patsiendi ohutuse tegevused (PS ativities)   Kogemused  vigade  registreerimisel  ( errorrepoting  experieces)   2. Mis on patsiendi  ohutuse eesmärk?  Patsiendi ohutuse eesmärk on ennetada kahjude  ja  vigade tekitamist patsiendile.  3. Nimetage  patsiendi   ohutuse   edumehhanismid.   (1) vigade  ennetus    (2) õppimine vigadest   (3) ohutuskultuur, mis kaasab tervishoiutöötajaid,  organisatsiooni  ja  patsiente   4. Milles seisnes patsiendi ohutuse traditsiooniline  vaade?  Pärineb 90ndatest. Kaks komponenti:  Töötajate  ebakompetentsus   ja  karistamine.  Karistamise  tulemuseks   on   motiveeritud    töötaja,  kes   üritab   karistuse  järel olla ettevaatlikum  kui   varem,   teha    tööd    paremini  ja  seega   mitte   eksida.  Tulemuseks on  vigade   salgamine   ja  seega  puudulik õppimise komponent.   5. Nimetage  patsiendi  ohutuse  kultuuri  mõõtmisinstrumentide  põhikomponendid.  Hospital Survey on Patient Safety  Culture (PSOPSC) on kõige populaarsem.  Aitab 
paremini  mõista  patsiendi  ohutuse  olukorda  organisatsioonis.  Küsimustiku 
hindamise valdkonnad:    juhtimisalane tugi,   organisatsiooni tegevused,   vigade 
tagasiside,   kommunikatsioon,    meeskonnatöö   osakonnas   ja  organisatsioonis,   vigade   vastutus.    6. Nimetage organisatsiooni patsiendi ohutuse põhilisi tegevusi ?  Makrotasand: 1) Tervishoiu süsteem ja selle taust. 2) Poliitika  ja  seadusandlus.  3)Organisatsioonid  ja  institutsioonid   4) Meetodi, tehnika ja  instrumendid.  Mesotasand: Infrastruktuur ja ressursid.  Mikrotasand:  Haigla,  indiviid.    
  1) Tööohutuse põhimõisted: töö, töötervishoid, tööohutus, töökoht,  töötamiskoht,   ühiskaitsevahendid,  isikukaitsevahendid, töötervishoiuteenus.  Töö  on  vaimset, füüsilist või sotsiaalset pingutust nõudev  tegevus, mida tehakse mingi  tulemuse  nimel.   Töötervishoid on töötaja tervishoid, mis seisneb töökorraldus- ja meditsiiniabinõude  rakendamises töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö kohandamises töötaja võimetele ning
töötaja füüsilise,  vaimse   ja  sotsiaalse   heaolu   edendamises   Tööohutus on töökorralduslike abinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna  seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal  teha  tööd oma tervist ohtu  seadmata  Töökoht on ettevõte,  kus töötaja töötab;  töötervishoiu ja  tööohutuse seaduses mõistetakse 
ka  kogu   ettevõtte   tööruume   ja  töötamiskohti   kus   töötaja    üldse  tööpäeva/töönädala jooksul viibib.   Töötamiskoht: on kitsam mõiste - piirkond, kus töötaja oma  tööd teeb.  


Kaitsevahendid  jaotatakse   Isikukaitsevahendid – kuulmiskaitsevahendid,   hingamiselundite  kaitsevahendid,  kaitseprillid,   kaitsepõlled,   tööriietus,   tööjalanõud, kiivrid jt.  Ühiskaitsevahendid – ventilatsioonisüsteemid, helineelavad  laed  ruumides jt.  Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi  või ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine  eesmärgiga    aidata  kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga  seotud    haigestumisi  ning säilitada ja edendada töötaja tervist  ja töövõimet.     2) Tööohutuse korraldus Eesti riigi tasandil. Tööinspektsiooni  ülesanded.    Põhiõigusaktid.  Töötajate  ja  tööandjate   õigused  ja kohustused.   Riigi tasandil kehtib kolmepoolsuse põhimõte:  Riik kehtestab õigusaktid, mis juriidiliselt  reguleerivad  tööandja-töövõtja-riigisuhteid,  kontrollib   kehtestatud   õigusaktide    täitmist,   tagab  TTH-alase koolituse, stimuleerib võimaluste piires tööandjaid jne.   Tööandja  loob töötajatele võimalikult head  töötingimused   ja   kannab  hoolt    töötajate   tervise  eest, kasutab kvalifitseeritud teenuseid.   Töötaja  on võimalikest ohtudest, täidab tööohutuseeskirju jne.  Tööinspektsioon Piirkondlikud  tööinspektsioonid (tööinspektor);  tööohutusalane  järelevalve,  nõustamine  asutustes,  ettevõtetes,  firmades  -   Töötervishoiu ja tööohutuse  seadus     3) Tööohutuse korraldus ettevõttes,  töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik,  töökeskkonnanõukogu.   Ettevõtte tasandil kehtib  kahepoolsuse põhimõte:   ettevõtte juht oma esindajatega  töökeskkonnaspetsialist (määratakse tööandja poolt).  töötajate  poolt   valitud   esindus    töökeskkonnavolinikud   ( valitakse   töötajate poolt üks töökeskkonnavolinik  10   töötaja   esindaja).    TÖÖKESKKONNANÕUKOGU lahendab tööohutusalaseid probleeme ettevõttes (kui  töötajate arv on 50 ja üle selle). Nõukogus on võrdne  arv tööandja esindajaid (määratakse  tööandja poolt)  ja töötajate esindajaid (valitakse töötajate poolt).    4) Töökeskkonna ohutegurite klassifikatsioon.     Töökeskkonna   tingimustes   toimivad:   füüsikalised,  keemilised,   füsioloogilised (füüsilised), bioloogilised,  psühhosotsiaalsed ohutegurid,  mis ei tohiks 
mõjutada töötaja tervist.    5) Füüsikalised  ohutegurid.   •  Müra.   Müra   ja  heli.   Müra   iseloomustus    müratasemete järgi,  müratasemed,  piirväärtused.   Kuulmiskahjustused.    Müra   mõõtmine.   Müra   kahjuliku toime ennetamise  üldpõhimõtted.   Andke   soovitusi kahjuliku toime ennetamise kohta. • Vibratsioon. Üldvibratsioon.  
Kohtvibratsioon. Vibratsiooni kahjuliku toime ennetamise üldpõhimõtted.  • Ioniseeriv  ja  
mitteioniseeriv   kiirgus.   Optiline   kiirgus   ja  selle  liigid.    Nähtav  valgus:   loomulik  valgus,  kunstlik  valgustus, nägemisülesandele  mittevastav valgustus (ebasobiv valgustus). • Tööruumide sisekliima: õhutemperatuur, 
relatiivne niiskus, õhu liikumise kiirus.  Soojusmugavus.  Soovituslikud  normväärtused.   


Heli on  õhus   või   muus    keskkonnas esinev rõhu (deformatsiooni) muutumine  keskkonnas, mis kulgeb  lainelise   liikumisena   ja   mida  on   võimalik    kuulda.   Müra  on    ebameeldiv,   soovimatu   heli,   mis   koosneb   paljudest   erineva  kõrguse ja tugevusega toonidest ja teatud kriitilise tugevuse piiri ületades avaldab organismile
kahjulikku toimet.  Müra  iseloomustus müratasemete järgi, müratasemed, piirväärtused.  ● vähene risk 40 dB (A)  ●  mõõdukas risk (ohustav) 60dB(A) 
●  talutav risk (lubatav)  70−80dB(A)  ●  oluliselt suur risk (lubatav  koos   kontrollimisega)   82−85 dB(A) ● vältimatu risk  (lubamatu) 85dB(A).    Müra toime kuulmiselundile:   akustiline trauma (nt plahvatus üle 140 dB(A), kõrvad lähevad lukku, 70% kohisemine –  “kõrvad  löövad   pilli”,   1 /3  juhtudest   kuulmekile   katki,   sisekõrva    rakkude   kahjustus;  ajutine  kuulmisläve tõus ( temporary thershold  shift  ) on  müra lühiajaline järelmõju, mis pärast  ekspositsiooni   kaob;   püsiv  kuulmisläve    tõus  ( permanent   thershold  shift   ) ,  kujuneb   välja   4-10   aastaga,    on  kahepoolne ja püsiva iseloomuga)  Kui  müra  toime lõpeb,  ei  teki    kuulmise  edasist langust. Tööandja  peab   andma   isikukaitsevahendid,    kui   müra   ületab  80 dB(A)  ja  kui  kokkupuude on üle  85 dB(A)  peab    tööandja   rangelt   nõudma   IKV   kasutamist:   Näide  müra riskitaseme hindamise   kohta   on    järgmine:  vähene risk   40 dB (A) mõõdukas risk  (ohustav)  60 dB(A)  talutav  risk   (lubatav)  70−80 dB(A)   oluliselt  suur   risk   ( lubatav koos  kontrollimisega)   82−85 dB(A)  vältimatu   risk  (lubamatu)  85 dB(A).  Mõõtmised võib läbi viia  akrediteeritud  labor .  Müra  mõõtmisel   ei  ole  oluline   mitte   ainult  müratase (detsibellid) vaid   ka   müra   sagedus.   Mida   rohkem   infot   mürtaseme   ja  müra sageduse kohta on, seda paremini on võimalik töötajat müra 
eest  kaitsta,   sest   on   võimalik  soetada  sobivad  kuulmiskaitsevahendid   arvestades konkreetset töötamise kohta ja selle eripärasid. Korraldades   müra   mõõtmisi   tuleb   kaaluda   müra   mõõtmist   mitte   ainult   neil  töötamiskohtadel, kus   kasutatakse   müra   tekitavaid   seadmeid,    vaid  ka   eemal  asuvatel  töötamiskohtadel, kus müra  võib   ületada   piirnormi.   Müra kahjuliku toime ennetamise üldpõhimõtted.   ● Valida võimalikult madala müratasemega töövahendidja töömeetodid.  ● Müraallika kõrvaldamine.  ● Vähendada  müraga   kokkupuudet,reguleerida   ● töökorraldust - vaheldada müra keskkonnas töötamist  müra  vabas keskkonnas  ülesannete  täitmisega.   ● Töögraafikus ettenäha puhkepause viibimisega müravabas keskkonnas.  ● Isiku-ja  ühiskaitsevahendite  kasutamine:helineelavate  lagede   ja  vaheseinte  kasutamine, allika  isoleerimine, ümbritsemine või  vibratsiooni 


summutamine,  ümbriste,  tõkete   kasutamine,   seadmete    väljavahetamine.   ● Müraga  kokkupuutuvatele  töötajatele korraldada tervisekontroll töötervishoiuarsti  juures  varakult  töötaja mürast  tingitud   kuulmiskahjustuse   kindlakstegemiseks.    Andke soovitusi kahjuliku toime ennetamise kohta. Kasutada tööl kõrvaklappe, 
kõrvatroppe, teha pause.    VIBRATSIOON  On tahke keha võnkumine   Jaotus:  Üldvibratsioon   –  mehaaniline võnkumine, mis   kandub  üle   töötaja   kehale   Kohtvibratsioon – mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele.  SOOVITUSED:  
 Kasutage   ainult   madala   vibratsioonitasemega   seadmeid.   See    soovitus   on   kõige   olulisem.  Vibratsiooniandmed  leiate   tavaliselt    tootja    tehnilisest  spetsifikatsioonist.   Lühendage   seadme   kasutusaega.  Seadmete hooldamine. Järgige tootja soovitusi.  Töövahendite väljavahetamine.
Töötajate koolitus.  Amortiseeruvad alused  töövahenditele.  Töödeldavate detailide  
kinnitamine.  Isikukaitsevahendite  kasutamine (vibratsioonivastased kindad, paksutallaga  
kingad,  vibratsioonivööd).  Töötamine  vibratsioonitingimustes on keelatud:  noorukitel alla 20.a. rasedatel, vaimse tervise häiretega ning, kesk- ja sisekõrvakahjustusega  isikutel.  Mitteioniseeriva kiirguse alla kuuluvad näiteks infrapunakiirgus, raadio- ja mikrolained,  ultraviolettkiirgus. Lühilaineline ultraviolettkiirgus võib olla ka ioniseeriv, kuid kergesti 
varjestatav näiteks   riietuse,   aga   ka   naha   poolt.    Ioniseeriv kiirgus ehk radioaktiivsus ehk radioaktiivne lagunemine iseloomustab aatomitest  välja  paiskuvaid   osakesi   või   energiat.    Sellist substantsi  nimetatakse radioaktiivseks materjaliks.  Optiline  kiirgus   elektromagnetkiirgus,  mille   lainepikkus   on   vahemikus   100   nm   kuni   1  mm.  Optilise  kiirguse   spekter   jaguneb    ultraviolettkiirguseks,  nähtavaks  valguseks  ja infrapunakiirguseks.  Allikad:  päevavalgus,  hõõglambid,  halogeenlambid,  luminofoorlambid  ( lahenduslambid),  LED lambid,  laserid.  Optilise kiirguse nähtava kiirguse (nähtava valguse) lainepikkuse alamrajaks loeb  Rahvusvaheline Valgustuskomisjon  oma 1924.   ja  1951.   aastal   kehtestatud    standardeis   380 nm,  ülemrajaks   780   nm.   Maksimaalselt  tundlik   on   silm   päevastes  nägemisoludes  kiirguse lainepikkusel   555  nm,   öö-  ja   hämaruses   nägemisel   on   aga   lainepikkusel  510 nm ja  alates  620  nm  ( punases  valguses)  on  silmatundlikkuse  peaaegu   0 .  Tööruumi  sisekliima  näitajad on  õhutemperatuur,  suhteline  õhuniiskus,  õhu liikumise kiirus, soojuskiirguse  intensiivsus    Soojuslik mugavus  õhutemperatuur ruumis peab olema lähedane  füsioloogiliselt   optimaalsele ja looma hubase tunde ning tagama tervise ja teovõime.  Soojuslik mugavus 
sõltub ka õhu liikumiskiirusest, suhtelisest õhuniiskusest, inimese  aktiivsusest, riietuse 
soojuspidavusest.  Õhuniiskus  vähemalt  30  %   6) Keemilised  ohutegurid. Kemikaalide klassifikatsioon ohtlikkuse alusel. Ohtlikud  kemikaalid,  piktogrammid,   ohulaused,   hoiatuslaused.   Ohtlike    kemikaalide   märgistus,  pakendamine, ohutuskaart. Kemikaalide kahjuliku  toime 


ennetamise üldpõhimõtted.  Jagatakse keemiliste ja füüsikaliste omaduste alusel, 
terviseohtlikkuse ja keskkonnaohtlikkuse  alusel.    Ohtlik  kemikaal on aine või segu, mis   oma omaduste tõttu võib kahjustada  töötaja tervist, keskkonda  või   vara.   Piktogramm tähistab mingit füüsilist objekti.     Ohulause on fraas, mis kirjeldab aine või seguga seotud ohu laadi ja vajadusel ka ohumäära 
Hoiatuslaused kirjeldavad meetodeid,  mida   soovitatakse    ohtliku  aine   või  segu    kasutamisest tuleneva kokkupuute kahjuliku mõju vähendamiseks  või  ennetamiseks.   Kemikaali  pakend  peab olema vastupidav ja kindlustama kemikaali ohutu käitlemise.  Pakend  on   kujundatud,  valmistatud ja   kinnitatud   sellisena,  et   sisu   ei   pääseks  välja.  Pakend peab  olema   vastupidavast,   tugevast,   materjalist   Elanikkonnale   tarnitav   pakend  ei tohi tõmmata endale laste tähelepanu,  uudishimu või eksitada  tarbijat.   Ohtlikke  kemikaale   võib   Eestis   turustada   ja   kasutada   ainult  siis,   kui  pakendil   on  selgelt loetav ja püsiv eestikeelne märgistus.  Ohtliku  kemikaali pakendi märgistusel peavad olema selgelt loetavad järgmised andmed:     Valmistaja/tarnija/importijaettevõtte nimi, aadress, telefon   Kemikaali  tootetähis    Kemikaali nimikogus elanikkonnale kättesaadavaks tehtud pakendis   Ohupiktogrammid  
Tunnussõnad  Ohulaused  
Hoiatuslaused.  
Ohutumate  kemikaalide   kasutamine.    Ohutute  töövõtete kasutamine.   Kõrvaldamine.  
Asendamine.  
OHUTUSKAART:   ● I  jagu:  Aine/segu   äriühingu/identifitseerimine    ● II Toote tähis. Aine/segu kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad kus ei  soovitata  kasutada.  Andmed  ohutuskaardi  tarnija  kohta.  Hädaabitelefoni  nr  112.  ● II jagu: Ohtude  identifitseerimine   Aine/segu   klassifitseerimine.    Märgistuselemendid  muud  ohud.    ● III jagu: Koostis/teave koostisainete kohta. Ained. Segud.      Ohu ennetusmeetmed:   Ohtlik  kemikaal  asendada  ohutumaga.  Takistada  kemikaalide  levikut  töökeskkonda
hermetiseeritud    protsessid    ventilatsioon.    Tegevusjuhendid.Isikukaitsevahendid.
Monitooring   töökeskkonna  mõõtmised,     töötajate  tervisekontroll.  Väljaõpe: 
kemikaalide kasutamine, eriolukorrad, esmaabi, seadusandlus.    7) Bioloogilised ohutegurid. Ohurühmad, nende iseloomustus.  Tooge näiteid. Tööandja  kohutused  kahjuliku   toime   ennetamisel.    Bioloogilised  ohutegurid   on   viirused,   bakterid,  seened (pärmi- ja  hallitusseened), parasiidid ja  bioloogiliselt aktiivsed ained – ensüümid, hormoonid, 
koekultuurid.   I  ohurühma  ohutegurid:  ei  põhjusta inimese haigestumist. helluse bakter


II  ohurühma   ohutegurid :  •  võivad  põhjustada inimese haigestumist (haigestumine elukeskkonnas);  •  ohustavad töötaja tervist  ( haigestumine  töökeskkonnas),   kuid   ei  põhjusta  ohtu  elanikkonnale;  • nende vastu on tõhusad  ravi-   ja   ennetusmeetmed.  borellioos III  ohurühma   ohutegurid :  võivad    põhjustada  inimese   rasket  haigestumist   ohustavad töötaja tervist (haigestumine 
töökeskkonnas);  oht elanikkonnale  nende vastu on tõhusad ravi-  ja  ennetusmeetmed.   A-
hepatiit    IV ohurühma ohutegurid:  võivad põhjustada inimese rasket haigestumist  (  haigestumine elukeskkonnas);  ohustavad   töötaja   tervist   ( haigestumine   töökeskkonnas);   ohtu  elanikkonnale  nende vastu ei ole  tõhusaid ravi- ja  ennetusmeetmed. Ebola Ennetus:   • Märgistada  bioloogilisest   ohutegurist   mõjutatud   tööpiirkond,   paigaldades    vajalikesse  kohtadesse hoiatusmärgid   „Bioloogiline   oht".    •  Töötajate arv ohutegurite mõjupiirkonnas viia võimalikult  väikeseks.    • Tööprotsess ja nakkusohtlike  materjalide   käitlemine   korraldada   nii,   et    vältida   bioloogiliste  ohutegurite leket töökeskkonda  või   nende   esinemise tase  töökeskkonnas oleks võimalikult madal.   • Nakkusohtlikud jäätmed koguda ja hoida neid töökeskkonnast kõrvaldamiseni spetsiaalsetes märgistatud konteinerites.  
•  Nakkusohtlikud  jäätmed muuta tervisele ja keskkonnale ohutuks autoklaavides,  desinfitseerides  või   muul   meetodil.   Järgida   tööhügieeni   nõudeid.    • Töötajad,  kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas vaktsiin,  tuleb  vaktsineerida.    • Riskianalüüsi ja tervisekontrolli käigus teha ettepanekud  vaktsineerimiseks.   •  Töötajate   vaktsineerimine   toimub   tööandja  kulul.   • Kindlaks määrata  tegevuskava bioloogilistest  ohuteguritest   tuleneva   õnnetusohu   puhuks.   •  Bioloogiliste   ohutegurite   sisaldust  töökeskkonna õhus tuleb  määrata ja seirata, kui see on vajalik  ja  tehniliselt   võimalik.     8) Psühhosotsiaalsed ohutegurid (stressorid), töövägivald, kiusamine tööl, tööstress kahjuliku  toime   leevendamine.    Psühhosotsiaalsete ohutegurite taluvus on väga erinev, millest tuleneb  tõsiasi,   e t  töö   peab  vastama mitte ainult oskustele ja nõuetele, vaid ka võimetele ja huvidele.   Töötervishoiu ja tööohutuseseaduse järgi on psühholoogilised  ohutegurid :  monotoonne(ühetaolinetöö),  töötaja   võimetele  mittevastav töö, halb  töökorraldus,  pikaajaline töötamine üksi ja muud samalaadsed tegurid, mis võivad põhjustada muutusi 
töötaja psüühikas.  Väline  töövägivald on organisatsiooniväliste inimeste  tekitatud    solvangud,  ähvardused,  füüsiline   või   psühholoogiline  kallaletung töötaja  vastu.  Kiusamine sisaldab korduvat ebameeldival või alandaval viisil kohtlemist nii, et töötajal  endal on raske end selle vastu kaitsta.   Tööstress on pingeseisund, mille  on põhjustanud tööl esinevad stressorid e stressi  põhjustajad  e  tööstressorid.     9) Füsioloogilised (füüsilised)  ohutegurid:   raske    füüsiline  töö,  sundasendid   ( koormavad)  ja sundliigutused. Terviseriski hindamine   raskuste   käsitsi    teisaldamise   korral.   Arvestatakse  järgmisi   asjaolusid:   teisaldustöö    kestust;  teisaldatava   raskuse   massi;  kehaasendit;  keskkonna tingimusi.   


Riskihinne arvutatakse järgmise  valemi   järgi:   massi  hinnang  + asendi hinnang +  töökeskkonna  hinnang x ajahinnang = riskihinne.    10) Riskihindamine/riskianalüüs. Risk.  Oht.  Töökeskkonna  ohutegurite  kaardistamine.  Terviseriski  hindamine.  Riskihaldamine.     Oht  Tähendab kõike, mis võib tekitada kahju  (nt müra, ebasobiv valgustus,  ohtlikud  kemikaalid,  mikroobid,   töötamine   pöörlevate   seadmetega,   töötamine    redelil   jne) .   Risk  On suurem  või väiksem võimalus, et keegi saab ohu  tõttu  kannatada.    Terviseriski hindamine Eesmärgiks on selgitada kas haigestumise  ja  õnnetusjuhtumite  vältimiseks  rakendatud   meetmed   on   piisavad.Eelneb  tervisekontrollile.    Riskide haldamine  on   tegelikult   kogu    töötervishoiu  ja  tööohutuse    põhieesmärk  ettevõttes.  Meie töötervishoiu ja tööohutuse  juriidilises kontekstis  sellist mõistet ei eksisteeri, selle asemel on nõue koostada töötervishoiu ja tööohutuse 
tegevuskava  Töökeskkonna ohutegurite kaardistamine.  
Terviseriski hindamine. Eesmärgiks on selgitada kas haigestumise ja õnnetusjuhtumite  vältimiseks rakendatud meetmed  on  piisavad.   Tavaliselt   kasutatakse   ka    viieastmelist  skeemi. (Tuleb selgitada: Mis  on ohud ja kes on ohustatud?  Riskianalüüs ja riskide reastamine  tähtsuse   järgi.   Ennetusmeetmete   otsustamine.    Meetmete   võtmine.   Järelevalve   ja kordamine.) Riskihindamiseks moodustab  tööandja riskihindamise  meeskonna  või   tellib  teenuse töötervishoiu teenuseid  osutavalt firmalt. Riskihindamine     eelneb     tervisekontrollile. Sotsiaalministeeriumi tellimisel  on valminud töökeskkonna teemade haldamiseks  mõeldud  tasuta   töövahend Tööbik. 
Planeerimine.     Informatsiooni     kogumine.      Ohtude     identifitseerimine.     Riskide     hindamine.     Ohutusabinõude     esitamine.     Kokkuvõte.      Otsuste     tegemine.     Riskide     vähendamine.     Järelkontroll.         11) Tervisekontroll.   Tervisekontroll  algab esmase ( eelnev, esimene)  tervisekontrolliga, mis  viiakse läbi tööle  asumise  esimese   kuu   jooksul;   ning   edaspidi   töötervishoiuarsti    poolt   antud   ajavahemiku   järel  (perioodiline),  kuid   mitte  harvem  kui üks   kord   3  aasta   jooksul;   viiakse   läbi tööajal ja tööandja kulul.   Tervisekontrollile   eelneb   riskianalüüs.      12) Tööga seotud haigus, kutsehaigus,  tööõnnetus. Preventsioon (ennetamine).   tööga  seotud   haigus   on   kutsehaigus   või   tööst põhjustatud haigus;  Kutsehaigus (occupational diseases)  on   haigus,   mille   on   põhjustanud    kutsehaiguste   loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur  või   töölaad.    Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus  Tööõnnetus  -  töötaja   tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud  tööülesannet täites  või   muul   tema   loal  tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval  vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata 
tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud  juhtudel,   kuid   mis   ei  ole  


põhjuslikus    seoses  töötaja   töö   või   töökeskkonnaga.  Kutsehaigus -  haigus,  mille   on   põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur   või   töö   laad.    Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline  areng.   Samas  võib  haigus   olla   nii   vähemärgatav,   et   inimene  ei  oska seda isegi kahtlustada või seostada mõne  töökeskkonna   ohuteguriga.    Kutsehaigus   on   pikaajaline   tervisehäire (üldjuhul tervistumist  ei  toimu)   ja   tema   põhiline   põhjustaja    on  tööga   seotud   füüsikaline,    füsioloogiline,  keemiline või bioloogiline ohutegur. Ühel inimesel võib samaaegselt olla ka 
mitu kutsehaigust.    13) Ergonoomika klassifikatsioon,   töökoha   ergonoomiline   ülevaatus,    tervisedendus töökohal, tervisedendavad  töökohad.    Ergonoomika on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, töövahenditest ja  töökeskkonnast. Jõuergonoomika     Physical ergonomics, voimaergonomia. s.o  klassikalineergonoomika.  Kognitiivne     ergonoomika      Cognitive   ergonomics–  tegeleb  vaimse töö  probleemidega,   käsitledes   keskkonnast   informatsiooni   hankimise   küsimusi,   infotöötlust   ja probleemi lahendamist. Organisatsiooni     e.      süsteemiergonoomika Organizational ergonomics – on samuti kaasaegse ergonoomika 
valdkond  tegeleb süsteemiosade koostöö ja  juhtimisprobleemidega.   TÖÖKOHA ERGONOOMILINE ÜLEVAATUS   Tööruum  Kujundus   ( asukoht  hoones,   suurus   -  pindala,   ruumala,    töökeskkonnavälised  ohutegurid  jne). Värvide valik,   sobivus.   Põrand   (  kattematerjal,  selle   värvus).   Valgustus  (loomulik, kunstlik – üld-, koht- ja  suundvalgustus, räiguse varjestus). Ventilatsioonisüsteemi toimivus.  Liikumisteed.    Koristamistingimused.   Õnnetusjuhtumi  oht.   Töötamiskohtade paigutus. Tervise  edendamine   töökohal    tähendab  tervist   väärtustava   ja tervislikke  eluviise   soodustava  keskkonna  loomist    14) Farmatseudi, optometristi, hambatehniku, õe, ämmaemanda  töökeskkonna ohutegurid