või terves käes, vahel õhupuudustunne ja hingelduse tekkimine. Müra vältimine Kui on võimalik, siis tuleb võtta kasutusele masinad, mille müra oleks madalam kui 85 dB või siis kasutada mürasummutavaid barjääre. Ühises tööruumis eraldatakse mürarikkad töökohad helikindlate materjalide abil teistest töökohtadest. Müraallika alla on võimalik asetada helisummutavad alused. Töötaja saab ennast kaitsta müra eest mürakaitsevahenditega (pilt 1). Tänapäeval on olemas mürakaitsevahendid (spetsiaalsed kõrvaklapid, kõrvatropid) nii madal-, kesk- ja kõrgsagedusliku kui ka impulss- ja toonmüra kaitseks. Vastavalt sellele, milline on masinal tekkiv mürasagedus, tuleb välja selgitada ja valida kaitsevahend. Mürakaitsevahendid peavad olema mugavad. Kui töötajale ühte tüüpi kaitsevahend ei sobi, peab tööandja võimaldama valida teistsugust. Isikukaitsevahendi valikul on soovitav selgitada välja, kas
töövõime ja tööviljakus alanevad. Müra toimel tekivad organismis väikeste veresoonte spasmid, mis viivad organite verevarustuse häireteni, selle tagajärjel ilmnevad südametegevuse, maolimaskesta häired (mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandid), suureneb tooniline lihaspinge. Müra põhjustab ainevahetuse häireid ning pidevas müras töötamine soodustab veresoonte ateroskleroosi ja kõrgvererõhutõve teket. 16. Kuidas valida mürakaitsevahendeid? Mürakaitsevahendid peavad olema mugavad. Kui töötajale üht tüüpi kaitsevahendid ei sobi, tuleb talle võimaldada teistsugune. Tuleb välja selgitada, kas töötaja üldse saab töötada kõrvaklappidege, võibolla need hoopis takistavad või halvendavad töötamist. Sellisel juhul peaks töötaja kasutama kõrvatroppe. 17. Kohtvibratsiooni kahjulik toime inimorganismile Kohtvibratsioon toimib töövahendi (nt puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt
annaabi.ee 
