Temperatuuride erinevused Eesti piires Lugesin õpilaste teadusajakirjast ,,Akadeemiake" artiklit ,,Temperatuuride erinevused Eesti piires". Autoriks on Janno Tilk. Selles artiklis analüüsitakse 2006. a novembrist 2007. aasta jaanuarini läbiviidud uuringu tulemusi . Taheti teada, kui suures ulatuses Eesti piires temperatuurid kõiguvad ning kus on on sügis-talvisel ajal Eesti kõige soojem ja külmem paik. Selleks märkis ta iga päev kell 6.00, 15.00 ja 21.00 üles Eesti madalaima ja kõrgeima temperatuuriga paiga. Andmed sai ta Hüdroloogia ja Meteoroloogia Instituudi (EMHI) pidevalt uuendatavalt kodulehelt. Andmed kandis ta MS Exceli tabelisse ning arvutas temperatuuride vahed ja koostas võrdlusgraafikud. Selgus, et kõige suurem keskmiste temperatuuride erinevus oli jaanuaris. Erinevus kasvas novembrist jaanuarini, kusjuures erandiks oli 2006. a detsember, mil keskmiste temperatuuride erinevus oli väiksem kui novembris. Se...
“Demokraatlik kodanikuharidus kriisi ajal” REFLEKTSIOON Käesoleva artikli teema, erinevate ühiskonnagruppide osalemine demokraatias, eeskätt just kriisi ajal, on kindlasti aktuaalne teema, millega iga inimene end kurssi võiks viia. Ka kriisivälisel ajal on kodanike osalus riigi valitsemises tähtis, kuna vaid nii saab tagada poliitika, mis rahva soove võimalikult lähedalt täidab. Alar Kilpi artikkel keskenduski inimeste osalusele poliitikas, liigitades poliitilise aktiivsuse ning inimtüübid neljaks.
Kordamisküsimused 1. Mis on reflektsioon ? Vastus: Peegeldus, annab lühivaate tehtud tööst: kes tegi, mida tegi, kuidas tegi ja sellele lisatakse oma arvamus. 2. Millistest osadest koosneb essee? Vastust: Essee koosneb kolmest põhilisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja lõpp 3. Mis on pladiaat? Vastus: Kellegi uurimistööst seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus 4. Millistel tasemetel võib koostada uurimusi? Vastus: 1) Kirjeldav uurimus.
“Eesti valijaskonna enese ja erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine 2015. aastal” REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, enese ning erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine, on eriti aktuaalne valimisperioodil, kuid kindlasti on poliitiline teadlikkus ning enese määratlemine tähtsad aastaringselt. Antud artiklit lugema hakates polnud teema mulle täielikult võõras ning olin vasak- ja parempoolsuse idee ning rolliga poliitikas juba põgusalt kokku puutunud. Parem pool esindab vabaturumajandust, vasak aga sotsialistlikke väärtusi ning majanduslikku võrdsust. Tänapäeval mängib minu meelest aga olulisemat rolli hoopis väärtuspõhine konflikt, mille kohaselt vastanduvad parempoolne traditsioonidel põhinev konservatiivsus ja vasakpoolne indiviidikeskne liberaalsus. Vaatamata asjaolule, et baasteadmised antud teema kohta eksisteerisid, oli uut infor...
ÕPIMAPP Parendamine Jaak Hohensee detsember 2014 Sisukord 25.09.2014............................................................................................................ 3 1.Ajurünnak............................................................................................................ 3 25.09.2014............................................................................................................ 4 1.1 Reflektsioon................................................................................................... 4 25.09.2014............................................................................................................ 5 28.11.2014............................................................................................................ 6 2.Hõimlusdiagramm............................................................................................... 6 2.1 Reflektsioon.....................
Läbi enda kogemuste saab ta ideede varamu ja teadmised. Mille põhineb siis kogu meie teadmine. Ideede tekkimisel on suur osa ettekujutusjõul, see varustab vaimu mitmekülgsete ideedega. Meie arutulus ja teadmise materjal tulevad aistimisest ja refleksioonist. Need kaks on teadmise allikad, kust on pärit kõik ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel võivad olla. SISU: Teadmise allikaid on kaks – aistimine ja reflektsioon. Nende abil saabki inimene kogemusi, millel põhinevad teadmised. 3) Kirjeldage, kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistimine)? Vaimu väliste asjade ideed tekivad kogemustest. See tähendab seda, et kogemused tekivad selle põhjal, mida me näeme, tunneme või kuuleme. Sealt arenevad edasi ideed. Kui aistimist ei toimuks, siis tekiks meie ideed ainult sisemaailmas (vaimus). SISU: Aistingud, mis on inimesele sündides kaasa antud, aitavad inimestel arendada nende mõttemaailma.
Hargnemiste hind 4000 (EUR): Elektriliinide 13954 maksumus antud piirkonnas (EUR): Maksumus ühe 2108,5 majapidamise kohta (EUR) Reflektsioon: Töö koostamisel oli minu jaoks suurimaks komistuskiviks tööülesande mitmetimõistetavus kuid lõpuks otsustasin, et õige on loogilisim ja mugavaim viis ja toimisin nii. Arvutuste tegemine oli lihtsam võrreldes eelnevalt tehtud töödega. Arvan, et sain töö tegemisega edukalt hakkama.
Õpilased meenutavad kõike, mis seostub neil selle kirjaniku nimega: teoste pealkirjad, faktid eluloost jne. Õpetaja teeb õpilaste abiga tahvlile mõistekaardi. Küsimused: 1. Milliseid Vilde teoseid olete lugenud, milliseid veel oskate nimetada? 2. Kas olete mõnd Vilde teost näinud teatris, televisioonis? Millist? Muljed? 3. Miks saavutas Vilde nii suure populaarsuse? 4. Nimetage Vilde kaasaegseid kirjanikke! TÄHENDUSE MÕISTMINE Ülesanded töölehel. REFLEKTSIOON Kirjuta, mida uut said tunni jooksul E. Vilde kohta teada. Millised küsimused tekkisid? Kas sulle meeldis arvutist küsimustele vastuseid otsida või on õpikuga parem töötada? Miks? Eelnevalt vajalikud tegevused Õpetajale: töölehe koostamine. Õpilasele: eelnevalt loob õpilane endale üldisema pildi 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kirjandusmaastikust, läbi on loetud Vilde "Pisuhänd" Tunniks vajalik: CD Hennoste "Väike eesti kirjanduslugu", tund toimub
17 1237,5 55 22,5 1:2,44 18 1368 57 24 1:2,38 19 1368 57 24 1:2,38 20 1506,5 61 24,69 1:2,47 Kokku pindala 26830,9 Keskmine krundi 1341,54 Teede pikkus 533 Teede pindala 3731 Teede pindala 186,55 Reflektsioon: Töö koostamine oli tüütu ja aeganõudev. Kõige töömahukam oli maa-alade kruntideks jagamine nii, et väljavenitatus ja pindala jääksid lubatu piiridesse. Arvutamise käigus ma raskusi ei kohanud. Arvan, et sain tööga piisavalt hästi hakkama.
,,asjad nagu neid mõistetakse". Lihtidee ja liitidee Lihtidee tekkimise korral on inimese mõistus passiivne. Liitidee on aga tuletatud idee lihtideedest, millal inimese mõistus on aktiivne. Locke eristab 4 liiki lihtideid: 1) Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel. 2) Lihtideed, mille allikaks on enam kui üks meel. 3) Lihtideed, mis saadakse ainult reflektsiooni teel. 4) Lihtideed, mille allikaks on nii meeled kui ka reflektsioon. Mõistus suudab ideedega sooritada operatsioone Esiteks, mõistus on võimeline ideesid tajuma. Teiseks, mõistus on võimeline ideesid mälus säilitama. Kolmandaks, mõistus on võimeline ideesid eristama. Neljandaks, mõistus on võimeline ideesid võrdlema. Viiendaks, mõistus on võimeline ühendama ideesid. Kuuendaks, mõistus on võimeline ideid üldistama. Idee ei sünni meiega Locke põrmustas neid, kelle arvates mõistuses
võivad olla. 3.) Aistimine tekib, kui meie meeled puutuvad kokku üksikute meeleliste objektidega, toimetades meie vaimu mitmesuguseid (omavahel) erinevaid asjade tajumusi, vastavalt neile erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad. Sellisel viisil me saame ideed, mis meil on näiteks valguse, kuumuse, mõru, kollase või külma (ja kõige muu kohta), mida me kutsume meeleliseks kvaliteediks. 4.) Teiseks ideede allikaks on reflektsioon (vaimu tegevused). Ideed tekivad meie sisemaailmast meie enda vaimu tegevuste tajumisel meie sees siis kui vaim tegeleb ideedega, mis tal on. Kui hing hakkab neid kaaluma ja reflekteerima siis täitub aru hoopis teistsuguste ideedega, mida välistelt asjadelt ei oleks olnud võimalik saada. Sellisteks võivad olla näiteks tahtmine, arutlemine, uskumine, kahtlemine ja veel igasugu teised meie oma vaimu erinevad tegevused. Selline ideede allikas on igas inimeses sees ja kuigi see pole meel
Ta oli inglise filosoof ja materialistliku sensualismi üks peaesindajaid 1667-75 oli viigide partei liidri lord Shaftesbury teenistuses ja osales poliitilises võitluses Läks valitsuse jälitatuna pagulusse, naasis Inglismaale 1689 Locke`i tunnetusteooria põhiteesi ("mõistuses ei ole midagi, mida varem ei ole olnud meeltes") järgi on meeleline kogemus kõigi teadmiste allikas Locke tunnistab kahesugust kogemust välist ja seesmist (reflektsioon) Vastukaaluks kaasasündinud ideede õpetustele väidab Locke, et vastsündinud indiviidi teadvus on "puhas leht" (tabula rasa), mille elu vältel täidavad aistingud. Need informeerivad indiviidi primaarseist (vorm, liikumine, paigalseis) ja sekundaarseist (värvus, lõhn, maitse) kvaliteedist, esimesed on objektiivsed, teised subjektiivsed Kogemusest pärinevaid andmeid töötleb võrdleb, ühendab, abstraheerib mõistus
Kui mingi meeleorgan on korrast ära, siis inimene jääb teatavatest ideedest ilma. Lihtideed, mille allikaks on enam kui üks meel. Sellised on näiteks ruumi- või ulatuse-, kuju-, paigalseisu- ja liikumisidee, mille allikad on nii nägemis kui kompimismeel. Lihtideed, mis saadakse ainult reflektsiooni teel. Sellised on näiteks taju-, mõtlemise- ja soovi- või tahtmiseidee. Lihtideed, mille allikaks on nii meeled kui ka reflektsioon. Sellised on näiteks naudingu- ja kannatuseidee. Mõistus on võimeline nii liht kui liitideedega sooritama järgmisi operatsioone: Esiteks, mõistus on võimeline ideesid tajuma. Teiseks, mõistus on võimeline ideesid mälus säilitama(mälu on võime taastekitada neid ideid, mida soovitakse; mälu ei ole mahuti, kus need ideed asuksid). Ideed võivad ka mõistusest kaduda, kui need unustatakse. Sellisel juhul jääb mõistus ideest ilma, nagu teda ei oleks seal kunagi olnudki. Inimene
Reflektsioon: Strategic Management and Business Policy: Globalization, Innovation and Sustainability, Global Edition Book Lugesin ja analüüsisin läbi käesoleva raamatu 11 esimest peatükki. Peatükid keskendusid strateegilisele juhtimismudelile läbi mille töötati läbi strateegilise auditi loomine. Igas peatükis käsitleti ka keskkonnasäästlikkust seostuvalt peatükiga. Raamatus kirjeldati strateegilise juhtimise põhikontseptsioone. Loetu aitas mõista strateegilise juhtimise kasusid ettevõttele. Selgitati lahti strateegilise juhtimise põhimudel ja erinevad alaosad ning kuidas selle alla kuuluvad keskkonna uurimine, strateegia väljatöötamine, rakendamine, hindamine ja kontrollimine ning selgus kuidas need osad tegelikult kõik üksteist mõjutavad. Varasemalt ei pidanud ettevõtted edukaks olemiseks eriti keskkonnale mõtlema nind jätkusuutlikkuse all mõeldi pigem konkurentsieelistele, mitte keskkonnale nüüd on globali...
õppimine on inimese õppimine reflektsioon kui õppimine piiritu kasvu võimalus lähtekohaks on õppija ja saadud mitmekordne
Reflektsioon Martin A. Noorkõivu artikli ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´ põhjal Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm. Tema arvates praegu on, kuna paremat korraldust pole veel siiani välja töötatud. Samas pole demokraatia kaugeltki ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks demokraatias uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda peale võtma kodanikuühiskond. Seda peaks tegema leiutamise ja katsetamise teel. Eelkõige tuleks arendada e- demokraatiat. Noorkõivu arvates peaksid näiteks MTÜ-d kolima Facebooki, kus on kasutaja enamikel inimestel lääneühiskonnas. Artikli läbiv mõiste on demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, kus võim on rahva käes. Võimu teostab rahvas omale esindajate valimiste kaudu. Rahvas saab E...
tegemist planeeritud seksuaalse kuriteoga. TEHES ENNETUSTÖÖD, VÕIKS KESKSETEKS TEEMADEKS OLLA: Selged väärtused ja normid, mis on OK ja mis mitte Teadmine, mis toimub reaalselt noorte seas seoses seksuaalsete kuritegudega Peegeldus ühiskondlikest ja meedias kajastatavatest rollide jaotustest ja nende tähendusest seksuaalsuses Seksuaalse orientatsiooni toetamine Peergrupidünaamika reflektsioon, mis puudutab noorte seksuaalseid tegevusi Seksuaalseid soove puudutav suhtlemistreening, suunaga üheselt mõistetavusele Abi ja toetusprogrammid Enesekaitse ja eneseväljenduskursused, mille sisuks on ka kuriteod samavanuste hulgas. Noored vajavad toetust kontakti võtmisel ja suhete kujundamisel. Pedagoogiliselt juhitud flirtimiskursused võivad poistele üheks võimaluseks olla, kuidas
sõnastamine, mis ma kuulsin + tunnete peegeldamine. Usalduse loomine – alles siis saab nõustamine alata. Kui ma midagi tunnen, siis algab kontakt. Inimesega, keda sa hästi eitunne, on hirmutav kontakti luua. Teadlik peabo lema oma tunnetest, sest ajju jõuab info ja tekib reaktsioon. Erutus, ärevus – värinad jne näitb, et energia on olemas. Vahest on energia blokis. Selleks peab hingama, et end vabastada. Ärevus on blokeeritud energia. Erutus on aktiviseeriv. Tegutsemine. Kontakt. Reflektsioon. Õpetaja töös väga oluline iseenda tundmine, oma valikute teadvustamine. Ebakindlus annab võimaluse alati analüüsida. Nõustamise tasandid 1. Informeerimine Nõustatava küsimuse/probleemi ärakuulamine ja täpse info andmine küsimuse/probleemi piires. Nõustaja vastutab info õigsuse ja selguse eest 2. Konsulteerimine Nõustatav pöördub nõustaja poole nõuande saamise eesmärgil. Nõustaja ülesandeks on jääda oma kompetentsuse piiridesse ja
MoKS asutati 2001. aastal, eesmärgiga arendada kohalikku ja rahvusvahelist koostööd kunstide ja keskkonnauuringute alal Eesti külakontekstis. MoKSi põhitegevusteks on: kunstnike resideerimisprogramm, suvise kunstisümpoosioni korraldamine, õpikodade korraldamine, kunsti- ja kogukonnasündmuste korraldamine Eestis ja välismaal, koostöö arendamine üle-euroopaliste võrgustikega, omaenese tegevuse dokumenteerimine ja reflektsioon. · Endisest karjalaudast on saanud 500 kohaline kontserdisaal Folgikoda. Karjalaut oli Mooste mõisa hoonetekompleksi ehitistest üks mahukamaid. Valmis see 1905. aastal, renoveeritud sai 2010. aastal. Kontserdisaal mahutab kuni 500 külastajat. Korralik suur lava ja tipptasemel heli-ning valguspark võimaldavad korraldada väga erinevaid suurüritusi. Vabariikliku tähtsusega ettevõtmistest toimub Folgikojas iga aasta
üldhinnang, psühhosotsiaalne areng, tervislik seisund ja põetud haigused, tööga rahulolu, eluohtlikkus, praegused inimsuhted, kokkuvõte ja juhtumi kirjeldus. Hollise individuaaltöömeetodite klassifikatsioon: ST töö kliendiga: 1. Kliendi toetamine ärevuse vähendamiseks, enesekindluse tõstmiseks 2. Kliendi otsene mõjutamine soovitud käitumisviiside omandamiseks 3. Kliendi uurimine, ventileerimine probleemiga seotud ängitunnete väljatoomiseks 4. Reflektsioon - kliendi mina-pildi avamine ja parandamine 5. Arengu reflektsioon - mineviku mõjude mõistmiseks ja hindamiseks 6. Kliendi ja teda ümbritseva sotsiaalse keskkonna mõjutamine 7. Kommunikatsioon kliendile oluliste isikutega 8. Lisaressursi hankimine abiasutustest või kliendiga seotud asutustest (töökoht, kool), olulistelt isikutelt 8. Kliendi esindamine, vahendamine, tõlkimine, kaitsmine jne. III. KOGNITIIVNE MUDEL Kirjandus: Korüfeed: Howard Goldstein
Arvestades seda, kui vähe Eesti riigieelarvest igal aastal sotsiaalsfääri raha eraldab, ei ole mõeldav, et inimesed nende toetustega toime tulla saaks. Minu arvates Eesti sotsiaalpoliitika ei toimi hästi, sest selles on rohkem vajakajäämisi kui positiivseid külgi. KASUTATUD MATERJALID Kõre, J. Sotsiaalpoliitika – kellele ja kuidas? Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 27.10.2012. Loenguslaidid: slaid 9. Lauristin, M. Eesti arengukriitiline reflektsioon inimarenguaruannetes ja selle ühiskondlik mõju. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 27.11.2012. Loenguslaidid: slaid 17. Lõhmus, M. Kultuur, kommunikatsioon ja meedia. Loeng „Sissejuhatus sotsiaalteadustesse“ raames. 07.10.2012. Loenguslaidid: slaid 19. Pikhof, H. Eesti tööturupoliitika on lapsekingades. ERR Uudised. 12.03.2009 [http://uudised.err.ee/index.php?06157650] Strenze, T. Natuke hariduse sotsioloogilisest uurimisest Eestis
ja täiskasvanute hulgas, eluks ja tegevuseks, mis tooks rahulolu ja rõõmu nii lapsele endale kui ka teda ümbritsevatele täiskasvanutele vanematele ja kogu ühiskonnale Paradigma-algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide. Õppevahend- Hindamine- on seotud väärtuste, kultuuri, konteksti ja ajaga. Võib mõista protsessina, mille jooksul valitud objekti süstemaatiliselt analüüsitakse Reflektsioon- mõtisklus omaenda mõtete ja elamiste üle Üldpedagoogika- uurib kasvatus-ja õpetusprotsessi üldisi seaduspärasusi Pedagoogika ajalugu-uurib pedagoogilisi teooriaid, kasvatuse sisu ja meetodeid ajaloo erinevatel perioodidel, mis tihti moodustavad suhteliselt iseseisvaid pedagoogika harusid: rahvapedagoogika, sõjapedagoogika, pere kasvatuse pedagoogika, õiguspedagoogika, ravipedagoogika. Pärilikkus-inimese üksikuid omadusi ja kogu individuaalset arengut tervikuna mõjutavad
MÕISTED FILOSOOFIAST 1. metafüüsika küsomine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimine filosoofia,seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. 2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas
valitsevad matemaatiline seaduspärasus ja kvantitatiivsed suhted. J. Locke'i empirism Empirism on tunnetusteooria suund, mis peab tõsikindlate teadmiste allikaks kogemust. Locke kuulutab kõigi ideede ainsaks allikaks kogemuse. Vastandina väga levinud kujutlusele kaasasündinud ideedest rõhutas ta seda, et ideed tekivad kas välismaailma esemete poolt meeleorganitele avaldatava mõju tulemusena (aisting) või hinge enese olekutele ja tegevusele suunatud tähelepanu tulemusena (reflektsioon). Sisemist ja välist taju kujutab ta kahe aknana, kust mõistuse pimekambrisse pääseb kujutluste valgus. Primaarne on välistaju e. sensatsioon ja nende taustal kujunevad reflektsioonid. Nii ühed kui teised annavad inimese teadvuses selle keskse elemendi idee, mis on Locke'i arvates hingelise tegevuse tuum. Kujutlused jaotuvad kaheks : liht-ja liitkujutlustek. Lihtkujutlused jagunevad neljaks. Esimeste allikaks on mingi meel, teise rühma moodustavad kujutlused, mis tekivad kahe või
tegevusssteemina Raamteooria teadusalade toeeria, nähtused, millega kokku puututakse Meetoditeooria töömeetodid Tegevusideed ja traditsioonid, tegevuse eesmärgid ja viisid Teooriaid ühendab pedagoogiline raamistus ja mõtteviis Teadmised sellest, kuidas asjad on kui ka sellest , kuidas need peaksid olema ja kuidas selles suhtes toimida. Väärtuse ja tõsiasjade ühtesobitamine Otsib probleemidele praktilisi lahendusi Eetiline reflektsioon Multikontekstuaalsus, paljuobjektsus Ühiskonna tegevussüsteemina eri maades erinevad avaldumisvormid Sündinud vastusena ühiskonna kiirele industrialiseerimisele, eriti aga probleemidele, mis on seotud noorte integreerumisega ühiskonda Idee ja tegevuse terviklikkus Ühiskonna tegevussüstemina- sotsiaalsete probleemide tõkestamine ja leevendamine Teadusena, koolitus ja tööalana- otsib pedagoogilisi vahendeid
Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. 6. Juhila, K., Pösö, T., Hall, C., & Parton, N. (2003). Introduction. Beyond a Universal Client. Hall, Christopher; Juhila, Kirsi; Parton, Nigel; Pösö. Tarja (toim.) Constructing Clienthood in Social Work and Human Services. Interaction, Identities and Practices. London and New York: Jessica Kingsley Publishers, 11–24 7. Kadajas, T. Sotsiaalkonstruktsionistlikule õppimisteooriale baseeruv autoetnograafiline reflektsioon: koolisotsiaaltöö ja koolisotsiaalpedagoogika kui reaktsioon Eesti kooli kommunikatsiooniprobleemidele (doktoritöö). 8. Kraav, I., Kõiv, K. 2001. Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. 9. Leijen, Ä., Kullasepp, K. (2013). Õpetaja professionaalse identiteedi kujunemine õpetajakoolituse esmaõppes. Rmt. Krull, Leijen, Lepik, Mikk, Talts, Õun (Toim.). Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus,
Berkley jaatab vaimset substantsi, eksisteerivad vaid teadvused ning nendes sisalduv. Ning ta uskus ka seda, et kõik mis eksisteerib eksisteerib kas meie või jumala vaimus. LOCK Elas 17- 18 sajand, inglise filosoof ning empirismi rajaja. Empirism on arusaam, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Locke kritiseerib sünnipäraste ideede teooriat, sündides on ta arvates hing ilma igasuguste ideedeta, vastsündinu hinge võrdles ta puhta paberilehega. Kogemuse allikaid on 2: aistingud ja reflektsioon. Samuti kõneleb ta lihtideedest ja liitideedest. Locki järgi on olemas intuitiivne tunnetus, tõestav tunnetus ja meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, sellisel juhul aitab meid otsustusvõime. PÜHA AUGUSTINUS Elas 4- 5 sajand.Sündis Hippo linnas.Viis platonismi ja ristiusu kokku- dualist. Algselt oli skeptik. 410- vandaalid põletasid maha Rooma linna. Augustinus kirjutas raamatu Jumalariigist. St 2 riiki, üks nähtav ja teine mitte nähtav ehk kujutletav. Kirjutas
Uus teadmine suhestatakse olemasoleva tähendushorisondiga. Õppimine on horisontide sulandumine, mille tiomel horisondid ise pidevalt avarduvad. Ehkki õppimise objekt võib kõigile olla üks, on see, mis tõlgendades toimub, isiklik ja unikaalne. Õppimine kui tegevus. Toimingud saavad tegelikkusest pidevat tagasisidet ning sellest õppides inimene üha üritab, katsetab, harjutab, tegutseb. Tuntu ja läbiproovitu proijetseerumisel tundmatule sünnib õppimine. Õppimine kui reflektsioon. Reflektiivsel õppimisel senistest väärkäsitlusest ning sõltuvusest vabanemise teel jätkuv iseseisvumine. Biheivioristlik paradigma oli 70.aastateni peaaegu ainuvalitsev. Õppimist nähti kui käitumise muutmist, kus õpetus on mõju ja käitumine reaktsioon. Õppimisest tähtsam on õpetamine, õpilane on passiivne vastuvõtja, kes oma töö eest ise ei vastuta. Alates 60. aastatest hakkas tähelepanu võitma kognitivistlik paradigma. See põhineb teadmisel
täpsustab,kuidas mõista,hinnata käitumist,valikud ja –vastutada.Eetika kui filosoofia praktiline osa,mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastest. Sellest järeldub,et eetika on väga tähtis kuna eetika on sama kui käitumise kombed. Eetika ei anna nõu,kuidas käituda vaid täpsustab,kuidas mõista ja hinnata käitumist,kuidas teha valikuid ja oma valikute eest vastutada.Eetika on:väärtushinnangute ja nende mõtteliste konstruktsioonide filosoofiline reflektsioon. Võõrsõnade leksikoni järgi on eetika kõlblusõpetus mis uurib hea ja halva, õige ning vale mõisteid ja suhteid. Eetika olemuse üle on inimesed juurelnud läbi ajaloo. Põhjused, miks eetika üle on mõeldud nii minevikus, mõeldakse olevikus ja hakatakse kindlasti edaspidi mõtlema ka tulevikus, on tingitud sellest, et kõik inimesed soovivad alati olemuselt olla head ja õigustada oma tegusid.
(c) mälust sõltumatu ning sünesteetiline (d) vähem isikupärane ja elementideks mittetaandav 20. Vaatamata muutuvatele tajumistingimustele aitab ühtesid ja samu objekte püsivalt samadena tunda (a) konstantsusmehhanism (b) ikoonilise mälu pikenemine (c) liikumisparallaks (d) tahtepingutus tajumisel 21. Sotsiaalse taju valdkonda kuuluvad (a) posthüpnootiline amneesia (b) D. reflektsioon, empaatia, stereotüüp, oreooliefekt (c) ajataju, ruumitaju, värvitaju (d) professionaalne ja diletantlik taju 22. Figuuri ja fooni tajumisel (a) kaob kontuur figuuri ja fooni vahelt ära (b) figuuri ja fooni muutumatud olles kontuur vaheldub (c) kontuur kuulub tajuvalt figuurile ja mitte foonile (d) figuuri ja fooni kontuurid on sõltumatud 23. Vahetu mälu (lühimälu) maht on tüüpiliselt
Tunne (rõõm, kurbus), aisting (valu, väsimus); Teadlikustamine; Energia mobiliseerimine – aju annab impulsi, käskluse kehale; Energia on mobiliseerunud – erutus: selgelt tunnetatav siis, kui energiat on rohkem. Ärevus: hirm blokeerib energia. Tuleb taastada hingamine kogu kopsu mahu ulatuses. Kui keegi hakkab lämbuma, aidake tal välja hingata (üks kord sisse, 3 korda välja). Tegutsemine; Kontakt; Reflektsioon: reflektseerid kogu protsessi. Kui seda ei tehta, ollakse väga rahulolematu. Vaatled kontakti läbi, mõni koht võib olla selline, millega rahul ei olda. Viimane samm on kõige tähtsam. Nõustamisprotsessis, tehes teadlikult kontakt läbi sellega millega ta kontakti väldib, hakkab olukord selginema. Edasi Nastja konspekt: 05.03.2012 (Krips) SUND Mis on motiveerimine? (vahel ka manipuleerimise teel) – Sa tahad seda teha. Kasu
noortega, käsitleda ka teemat ,,seksuaalsed kuriteod noorte hulgas". Tehes ennetustööd, võiks keskseteks teemadeks olla: Selged väärtused ja normid, mis on OK ja mis mitte Teadmine, mis toimub reaalselt noorte seas seoses seksuaalsete kuritegudega Diferentseeritud peegeldus ühiskondlikest ja meedias kajastatavatest rollide jaotustest ja nende tähendusest seksuaalsuses Seksuaalse orientatsiooni toetamine Peer-grupidünaamika reflektsioon, mis puudutab noorte seksuaalseid tegevusi seksuaalseid soove puudutav Suhtlemistreening, suunaga üheselt mõistetavusele. (ja ka koodi lahti mõistmisele) abi- ja toetuspakkumised kuritegude puhul, Enesekaitse ja eneseväljenduskursuste pakkumised, mille sisuks on ka kuriteod samavanuste hulgas. Noored vajavad toetust kontakti võtmisel ja suhete kujunemisel. Pedagoogiliselt juhitud
ideedega, mida ei oleks olnud võimalik saada välistelt asjadelt. Nendeks ideedeks on näiteks mõtlemine, uskumine, teadmine ja tahtmine. See allikas ehk reflekteerimine sõltub ainult meist endast. Locke ütleb ka, et kuigi see ei ole meel, sest tal ei ole mingitki pistmist väliste objektidega, siis ometigi on ta meelega väga sarnane ja seega võib teda kutsuda seesmiseks meeleks. Reflektsioon pakub ainult neid ideid, mida vaim saab reflekteerides omaenda tegevusi iseenda sees. 4. Kõik meie ideed on pärit kas ühest või teisest allikast. Locke arvates ei ole arus jälgegi mingitest ideedest, mida ta ei saaks kas siis aistmisest või reflektsioonist. Ta ütleb, et välised objektid täidavad vaimu meeleliste kvaliteetide ideedega ja vaim täidab aru ideedega omaenda tegevustest. Saades täieliku ülevaate oma
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid,
kujunemiseks. Düsfunktsionaalse käitumise puhul aga tuleks pöörduda rahuldamata baasiliste vajaduste juurde. Sotsiaaltöötajad peavad kõike seda teadma, see on nagu õhukesel jääl käimine, siin ei tohi eksida. 3.1 Suhtlemisoskused ja tehnikad Et õppida vastuoludega toime tulema, on kasulik ennast reflekteerida( Krips, 2011 Suhtlemisoskused aitavad saavutada eesmärke ja selle arendamisel on oluline reflektsioon: - nii oma kui teiste käitumisviiside "nägemine" ja nende mõistmise püüd; - valikuvabadus ehk mõistmine, et kõigil on õigus teha valikuid; - headus ehk teise inimesega arvestamine, tema huvide, vajaduste ja väärtuste austamine. Peab olema sisetunnete kontroll, ei tohi kliendi vihaga kaasa minna, peab säilitama rahu. Peab panema oma emotsioone kõrvale, ja võta rahulik, objektiivne lähenemine.
Hegel Differenzschrift On filosoofia süsteem ja filosoofia olemus (Wesen) Was für Erkenntnisse über die Welt kann die Philosophie liefern? Eesmärk on defineerida filosoofia kui Wissenschaft . Wissenschafti termin Kanti-põhine . Eigentümliche Empiiriline maailm Erkenntnis on begrenzt ja see on juba Wissenschaft Kant distantseerib ennast metafüüsikast Me tohime Hegeli järgi wissenschafti kaudu ka metafüüsikast rääkida Totalität (was mit zur Gesamtheit zu tun) ja das Absolute (losgelöst. Unbedingte) Need on tsentraalsed Hegeli filosoofia terminid ja nad on väga sarnased, põhimõttelised sünonüümid, aga mingite teatavate erinevustega Totalität der Beschränkungen on segane termin ja erinev absoluudi terminist Totalität ja Totalität der Beschränkungen on erinevad asjad Unterschied zwischen Verstand und Vernunft vahendid, millega me saame jõuda Totalitädi ...
Eneseanalüüsi ring (J. Moon, 2004) = SAKA Reflektsiooni eesmärgid: enesest teadlikuks saamine oma tegevuse ja selle suutlikkuse analüüsimine enese arendamine õpivajaduste teadvustamine vabanemine – teadmine, uskumus, vaade oma rolli ja selle võimaluste mõtestamine Reflektsiooni tasemed: kirjeldav kirjutis kirjeldav refletsioon – toon analüüsielemendid sisse dialoogiline reflektsioon – toon välja 2 poolt – kuidas juhtus ja kuidas oleks võinud juhtuda kriitiline reflektsioon Reflektsiooni eesmärgiks on õppimine, mille aluseks on tunded, arusaamad, väärtused, uskumused (Moon, 2004). Lihtsustatud arusaam õpetajarollist (A. Pollard, P, Triggs) Õpetamine tähendab lihtsalt teadmiste edasiandmist ja faktilise informatsiooni talletamist õpilaste poolt Lapsed on puhtad lehed – nad ei tea midagi
Õiguspärasus ja õiglane on liht- ja üksikmõisted – neid ei saa jagada omakorda üksikuteks elementideks. Õiglusidee on liit- ja üldmõiste Õigluse epistemoloogiline probleem – kas ja kuidas on õiglus tunnetatav? Kas saame kunagi kindlad olla, et see mida me peame õigluseks, ka tegelikult on seda? Õigluse tunnetamiseks on vajalikud kõik tunnetuse liigid Tunnetus jaguneb: pretseptsiooniks – taju, meeled, ainelise maailma tunnetamine reflektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad meeleliselt tajutavaga otseselt seotud mõtetega intellektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad abstraktsete mõtetega Õiglus selgub eelkõige läbi vastandite Teadlik olek õiglusest ilmneb esimesena just siis, kui intellekt satub vastamisi situatsiooniga, mida ta peab ebaõiglaseks – subjekt kogeb oma püüdlustes väärtuste poole mingeid takistusi
etapid Koolitusprotsessi kavandamine Täiskasvanute õpetajale on oluline eesmärgiteadlikkus, situatsiooni teadlikkus, meetoditeadlikkus, eetilisus. Oluline on õpetaja pidev õppimine, kriitilise ja süsteemse mõtlemise arendamine, enesehindamine aj reflektsioon, õpetamistegevuse sisu teadvustamine ja analüüs, realistlik orientatsioon ja eesmärkide olemasolu. Oluline: Õppimises domineerib uute tähenduste otsimine. Õppimine eeldab uute tähenduste otsimist, mille põhjal täiskasvanu kinnitab või loob uusi tähendusi. Oluline on õpitu reflekteerimine. Inimest ei arenda kogemus, vaid inimese poolt sellele omistatud tähendused, see milleks kogetu teda inspireerib nii tunnetuslikul kui tegevuse tasandil.
E Eneseusk, enesekindlus: eelkõige tähendab see, et õpilane usuks, et eesmärk on saavutatav. Just see tagab püsivuse ja pingutuse, sest lootusetus olukorras pole pingutusel mõtet. Enesekindluse aluseks ongi peamiselt algklassides kogetud eduelamused, mis on väärtuslik kaasavara kogu ülejäänud eluks. Tuleb uskuda ka oma õpivõimet. Õpetajatelt eeldab see aga ülesannete jõukohasust ning vajadusel ka abi ja toetust. R Reflektsioon, rahuldus, rõõm. Selleks vajab õpilane positiivset tagasisidet: näed, sa suudad, kui pingutad; parem, kui eile jne. Kui läkski halvasti, sisendab õpetaja, et tegu oli halb, mitte laps ise pole lootusetu jne. Tunni lõppu peab spetsiaalselt planeerima, et koos vaadata tagasi, millega täna tegelesime ning milleni jõudsime. Tunnilõpu-analüüs on sihipärasem, kui tunni alguses teadvustati konkreetsed eesmärgid, mille täitmise üle saabki rõõmustada. 10
Parim mõistmine saavutatakse tõsiasju uurides Õppimine kui määratlemine ja reeglistamine- Õpime põhjendades ning tõsiasjade pädevust testides. Õppimise tulem on ka väärtused. Õppimine kui tõlgendamine- Õppimine on tähenduste moodustumise protsess, horisontide avardumine ning sulandumine Õppimine kui tegevus- Meie toimungud saavad tegelikkusest tagasisidet, sellest lähtuvalt katsetame ja tegutseme edasi. Mõtlemine käivitub probleemidega kohtumisel. Õppimine kui reflektsioon- Tuleb pidevalt küsida teadmiste pädevuse järele, seniseid arusaamu kriitiliselt läbi valgustades. Õppimine on isiksuslikult tähenduslik kui : 1. Tajutakse õpitavad valdkonnas sisalduva teadmiste vajalikkust kui väljakutset 2. Hinnatakase väärtuslikuks kogemuseks õppimine ise 3. Tajutakse, et juhitakse oma õppimist ise- saavutatud on võim oma õppimise üle Bernhard Dieckmann: Õppimine on tähenduslik, kui inimesed tajuvad oma kogemusi kui
● Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi??) ● Koostöö suurendab usaldust – sp tehakse ka töökohas kui ka koolides koostöö ülesandeid jne. Isikutaju. Suhtlemispartneri tajumine. Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks. Taju sõltub varasematest kogemustest. Tõlgendamine → hinnangud, prognoosid, käitumine → tõlgendamine ● Üldmulje ● Samastumine ● Reflektsioon ● Empaatia ● Projitseerimine - joonise v. eseme kujutist ekraanil esitama. (eki) ● Oreooli efekt - tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. ● Esmamulje ● Järjestus-efekt - ebatäieliku ja vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saanud järjekorras esimesena.
5. Intervjuude analüüsimine - Transkriptsioonid jaotatakse osadeks. Kuna osalejatele on lubatud tagada andmete konfidentsiaalsus, siis järgmiseks sammuks on osalejate kodeerimine. Seejärel on uurimisandmete korrastamine ja kategooriate loomine. Vastavalt loodud kategooriatele hakatakse andmeid tarkvara abil analüüsima. Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 12 Uurimuse tugevad ja nõrgad küljed. Enesekriitiline reflektsioon Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, millise mentorlussuhte, kas ametliku või mitteametliku, juures hindavad mentor ja mentee omavahelist koostööst sujuvamaks. Uurimuse eesmärk on selge ja saavutatav. Lähtudes eesmärgist otsustasime andmeid koguda struktureeritud individuaalintervjuu abil, mis annab uurijale võimaluse esitada küsimusi ning vajadusel neid täpsustada. Uuritav saab põhjalikult kirjeldada oma kogemusi aidates uurijal neid paremini mõista
elementidest, mis pärineb meeltega kogetust · ,,Mitte kellegi teadmised ei saa ulatuda kaugemale tema kogemuse piirest" · Locke kritiseerib sünnipäraste ideede teooriat, sündides on ta arvates hing ilma igasuguste ideedeta, vastsündinu hinge võrdles ta puhta paberilehega (tabula rasa). Locke eitas kaasasündinud ideede õpetust ükskõik millisel kujul tema meelest ei olnud midagi sellist olemas · Kogemuse allikaid on kaks: aistingud ja reflektsioon; samuti kõneleb ta lihtideedest ja liitideedest (liitidee all üldidee need moodustab mõistus abstraheerimise teel) · L järgi jagunevad keha omadused primaarseteks (need omadused on alati) ja sekundaarseteks (need omadused on vaid teatud tingimustes) · L järgi on olemas intuitiivne tunnetus, tõestav tunnetus ja meeleline tunnetus · Kõike ei ole võimalik tunnetada, kus tunnetus osutub abituks, aitab meid otsustusvõime (judgement)
alkoholismi, sundhirmude korral; kogetakse viirastusi, tonte, kuuldakse hääli. APERTSEPTIIVSUS on taju sisu ja sunnitluse sõltuvus tajuja individuaalsetest omadustest ja kogemustest. SOTSIAALNE TAJU – kuidas tajub inimene teisi inimesi kui isiksusi ja kuidas võtab vastu sotsiaalseid situatsioone. Sotsiaalset taju mõjutavad mitmed mehhanismid. Identifikatsioonimehhanism vahendab teise inimese tajumist temaga mõttelise samastumise kaudu. Reflektsioon aitab teist isikut mõista ratsionaalsel, loogilisel teel tema mõtetesse ja tunnetesse sisseelamise kaudu. Empaatia tagab kaasaelamise teise tunnetele ja viib mõistmiseni ja sageli soovini aidata või vähemalt teist isikut mitte kahjustada. Kaheks suureks näopõhiselt tajutavate tunnuste rühmaks on EMOTSIONAALSED NÄOVÄLJENDUSED JA NÄO ANTROPOLOOGILISED MORFOLOOGILISED TUNNUSED. 1. Isiksuse tegelikke seadumusi näo põhjal on kas võimatu või väga raske hinnata. 2
olema elementidest, mis pärinevad meeltega kogetust ■ “Mitte kellegi teadmised ei saa ulatuda kaugemale tema kogemuse piirest” ■ tema arust ei ole võimalik et inimesel on ideed kaasa sündinud, kritiseerib sünnipäraseid ideid: sündinu on ilma mingisuguste ideedeta, võrdles vastsündinut 1)puhta paberilehega (tabula rasa) 2)tühja toaga ■ kogemuse allikad: 1)aistingud 2)reflektsioon ■ lihtideed-tekivad iseenesest tänu kogemusele, liitideed- mõistus moodustab lihtideedest abstraheerimise (eemaldamine) teel ■ Kehal on 1)primaarsed omadused- need on alati 2)sekundaarsed omadused- need on vaid teatud tingimustes ■ olemas on : 1)intuitiivne tunnetus 2)tõestav tunnetus 3)meeleline tunnetus ■ kõike ei ole võimalik tunnetada, kus tunnetus osutub abituks, aitab meid otsustusvõime (judgement)
· Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. Inimsuhete ajalooline areng Homo sapiens kujunes u 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis edasi ka teistesse maailmajagudesse. Inimeste eritab loomast eneseteadvus e reflektsioon iseenesest, enda kõrvalt jälgimine.(nt inimene mõtleb sellest, milline ta teistele tundub). Lisaks sellele eristab inimest loomast ka kultuur (elukorraldus, suhted, toimetused). evolutsioon arengutee evolutsionism- elu on ise tekkinud kreatsionism arusaam, et inimene on loodud antropogenees inimese kujunemislugu · Meie tänapäevased suhtlemustrid on suhteliselt pika ajavahemiku produkt.
1. Tõdemused ehk assertiivid 2. Kohustumised ehk komissiivid 3. Juhised ehk direktiivid 4. Kehtestused ehk deklaratiivid 5. Tundeväljendused ehk ekspressiivid 31. Milline loogiline omadus eristab faktiväiteid ja hüpoteese normilausetest ja ettepanekutest? 32. Kirjeldage inimese teadvuse „kategooriaid“ (teadvusseisundite tüüpe). Mis on kavatsus? Teadvuse kategooriad: 1. Meelelised aistingud ja tajud, kehalise tegevuse reflektsioon (sh füsioloogiline vajaduspinge, nt tunnetame gravitatsiooni, kui väsime, kui näljatunne tuleb tunnetame kehaga ajakulgu) 2. Kogemusmälu 3. Kavatsused kui tegevuse põhjused. Kavatsus ja tahe ei lange sageli kokku (nt orjad ei taha põldu harida, kuid tagajärgi teades ta läks ja kõplas põllu ära). Kavatsus - „otsustav otsus“ 4. Mittekeelelised ettekujutised (eesmärgid, oletused, soovid), sümbolilised ja abstraktsed kujundid, fantaasiad. 5
Meid mõjutab kõige enam potentsiaal enam mitte olla siin 3. Voluntaristlik mõtteviis JeanPaul Sartre ,,olemine ja eimiski" (1943) ,,teadvus on olemine, mille loomus on olla teadlik oma olemise olematusest" Teadvus maailma eitus Sartre järgi Teadvusel on võima maailma eitada, mitte vastu võtta I aste teadvustan II aste reflektsioon, võime eitada ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja teadvus pole kunagi see, mis ta on" ,,inimene on faktilisus ja selle ületamine" (Aufhebung) ,,ma olen nii see, millest ma mõtlen, kui ka.?.?." 4. Klassikaline strateegia Inimene on hinge ja keha ühendus/liitsubstants (hingestatud keha) Hing keha elustav printsiip
Selliseid sisepingeid võetaksegi kokku sõnaga psüühika- organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. · Fenomenoloogiline- psüühikat peetakse silmas teadvuse mõiste all, uuritakse teadvust. Teadvus on: ...kogemuste voog- mis on kogemus, elamus? Kõik see, mis minu ,,peast läbi käib". Iga idee, mõte, unistus, emotsioon, otsustus jne. Mõned on tähelepanu fookuses, teised on teadvuse horisondil. ...reflektsioon kogemuste voo kohta... eneseteadvus. Kui ma mõtlen oma mõtlemist. Eneseteadvus- teadvus teadvusest. · Psühhoanalüütiline- kõige levinud, tuntum- kasutatakse kirjanduses, kunstis ja ka eneseabi õpikutes. Freud- teadvustamatuse printsiip (Das Unbewusste)- kui suurt osa teadvusest on võimalik teadvustada- kõik mis on teadvuses, on võimalik tähelepanu pöörata. On olemas teatud protsesse, mida teadvustada pole võimalik sest vastu seisab psüühika. Väljatõrjutu
annaabi.ee 
