Samaealiste seksuaalsetest kuritegudest (0)

HTPK.02.103  Seksuoloogia ja 
seksuaalkasvatus
SAMAEALISTE SEKSUAALSETEST  
KURITEGUDEST
 
Elis Nõu
Tartu 2015
KAVA
 Mida loetakse seksuaalseteks kuritegudeks?
 Miks läheb asi üldse seksuaalse kuriteoni?
 Ennetustöö kesksed teemad
 Abi seksuaalsete kuritegude ohvritele
 Abi seksuaalsete kuritegude tegijatele
 Uurimus „noorte  seksuaalsus “ (2006)
ESIMENE KORD
Ilus                           
ebameeldiv  
 Täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad ei võta 
piisavalt tõsiselt
 „see kasvab välja“ /“sellest saab üle“
 Suund ja tugi täiskasvanutelt
MIDA LOETAKSE SEKSUAALSETEKS 
KURITEGUDEKS?
 Seksuaalsed sõimusõnad ja  žestid
 Ropud/nilbed telefonikõned
 Piilumine
 Intiimsete  fotode ,  filmide  tegemine ja nende 
edasine kasutamine ilma isiku  nõusolekuta
 Ekshibitsionism ( haiguslik  tung suguelundeid v 
rindu  paljastada)
 Seksuaalne  kiusamine , seksuaalne mahategemine
 Jälitamine – teise tüütamine ja ähvardamine
 Kehalised seksuaalsed õiguserikkumised, mitte 
soovitud  puudutused , seksuaalne  vägivald  
kohtingul
 Paljud õiguserikkumised jäävad märkamata, neid ei 
tehta  avalikuks, neid ei avastata ega tehta ametlikult 
teatavaks. 
 Ülekaalukalt on kuritegude sooritajateks meessoost 
noored.
  Ohvrid  on enamasti tüdrukud.
MIKS LÄHEB ASI ÜLDSE 
SEKSUAALSE KURITEONI?
   Samaealiste seksuaalsete kuritegude hulgas ei 
ole kindlat ühest seletusmustrit. Erinevad  faktorid  
võivad rolli mängida. 
 Kiirenev ühiskonna „pornografiseerimine“ 
 Paljude noorte kangelased on nö  porno ­räppijad. 
(Vägistamisfantaasiad tehakse seeläbi 
„aktsepteeritavaks“)
 Kommunikatsiooni vääritimõistmine (“Ei” 
öeldakse, “ja” mõistetakse)
MIKS LÄHEB ASI ÜLDSE 
SEKSUAALSE KURITEONI? (2)
  Peer ­Group – grupp samavanuseid (­väärseid) 
Nende omavahel  sooritatud  seksuaalseid 
kuritegusid  sageli ei arvestata piisavalt. 
  Grupidünaamika  tõttu võib tekkida rõhk grupi 
poolt, mis üksikuid tüdrukuid või  poisse  sellise 
seksuaalse käitumiseni viib, 
mis teisi grupiliikmeid 
kahjustab. 
MIKS LÄHEB ASI ÜLDSE 
SEKSUAALSE KURITEONI? (3)
 Vabatahtlik, aga üleliigne alkoholi nautimine 
(oma  piire  enam täpselt ei tunnetata või teise 
piire  ei võeta tõena) 
 Kui lastakse teisel sihilikult alkoholi manustada, 
et tema vastupanuvõimet vähendada, on 
tegemist planeeritud seksuaalse kuriteoga. 
TEHES ENNETUSTÖÖD, VÕIKS 
KESKSETEKS TEEMADEKS OLLA:
 Selged väärtused ja normid, mis on OK ja mis mitte
 Teadmine, mis toimub reaalselt noorte seas seoses seksuaalsete kuritegudega
  Peegeldus  ühiskondlikest ja meedias kajastatavatest rollide jaotustest ja 
nende tähendusest seksuaalsuses
 Seksuaalse orientatsiooni toetamine
  Peer ­grupidünaamika reflektsioon, mis puudutab noorte seksuaalseid tegevusi
 Seksuaalseid soove puudutav suhtlemistreening, suunaga üheselt 
mõistetavusele 
 Abi­ ja toetusprogrammid  
  Enesekaitse ­ ja eneseväljenduskursused, mille  sisuks  on ka kuriteod 
samavanuste hulgas. 
 Noored vajavad toetust kontakti võtmisel ja suhete kujundamisel.
  Pedagoogiliselt  juhitud  flirtimiskursused võivad poistele üheks võimaluseks 
olla, kuidas
 kontakti võtta, 
 äraütlemise korral käituma peaksid, 
 nad  tüdrukutele  näidata saaksid, et nad neile meeldivad, 
 esimesed lähenemiskatsed välja võiksid näha ja
 millest nad ära  tunnevad , kas see tüdrukule meeldib või mitte.
 See kõik ei peaks  klassikalist  
seksuaalpedagoogikat asendama, sest kl. 
seksuaalpedagoogika on ja jääb üheks tähtsaks 
osaks töös  noortega . Tegemist võiks olla 
täiendusega. 
 Efektiivne teraapia takistab tagasilööke ja hoiab 
ära uusi ohvreid.
 www.spass­oder­gewalt­de
ABI SEKSUAALSETE KURITEGUDE 
OHVRITELE (SAMAEALISTE HULGAS)
 Säilita rahu
 Kuula
 Võta tõsiselt
  Kingi   uskumust
 Ära pea mitteoluliseks
 Päri vajaduste järele
 Paku abi
 Räägi läbi kõik edasised abinõud
   Üha enam otsitakse ohvrina ise abi. 
ABI SEKSUAALSETE KURITEGUDE 
TEGIJATELE (SAMAEALISTE HULGAS)
    Sellise teraapia tähtsad osad on: 
  Transparentsus  –  tegija  mõistaks, mida ta tegi, 
avameelsus kui kaitse uutele kuritegudele
  Terapeudi  ees ei tohi olla saladusi
 Terapeudi poolt ei tohi olla hinnanguid
 Situatsioonide läbi töötamine, mis tekitavad 
soovi  kuritegu   sooritada
 Ohvriempaatia avastamine
 Vastutuse võtmine
KOKKUVÕTE
 Poisse ja tüdrukuid ei tohi nende noorukieas üksi 
jätta.
 Täiskasvanud on vastutavad tüdrukute ja poiste 
seksuaalse vägivalla kaitsmise eest. See kehtib 
ka tüdrukutele ja poistele noorukieas. 
 Vanemad ja  pedagoogid  ei tohiks olla noorte 
kasvamises lõbu­ pidurid , kes neid pidevalt 
hoiatavad. Tuleks leida tasakaal. 
UURIMUS „NOORTE SEKSUAALSUS“ 
(2006)
 Alates 1980 korrapäraste vahedega uurimusi 14­
17a noorte seas  
 Osales 2500 teismelist ja nende vanemat
 40% tüdrukutest ja 1/3 poistest on vähemalt 
ühe korra kellegagi maganud
 Alla 14a hulgas iga kümnes, alla 17a hulgas juba 
73% tüdrukutest ja 66% poistest
 ¼ tüdrukutest ja 1/3 poistel ei ole 17­ks 
eluaastaks veel seksuaalset kogemust 
(suguühet) olnud
PLANEERITUD VÕI  JUHUS ?
 29% T ja 25% P ei ole esimest korda täpselt 
planeerinud
 47% T ja 38% P ei olnud konkreetset plaani, aga 
arvestasid  sellega 
 37% P ja ¼ T tuli see täiesti ootamatult. 
 58% T ja 68% P arvates oli nende
   1. kord täpselt õige 
 1/3 T ja 1/5 P oleks tagasivaates
    veel veidi oodanud
ILUS VÕI EBAMEELDIV KOGEMUS?
 Enamus teismelisi kogevad esimest korda kui midagi 
ilusat : 61% T ja 73%P. 
 Siiski 22%T kogevad seda kui midagi ebameeldivat. 
Poiste puhul on see väga harv juhus. 
 Mida paremini T oma partnerit tunnevad, seda ilusam 
oli kogemus, poiste puhul ei ole see seos nii tugev. 
 Mida vanemad on tüdrukud esimese korra ajal, seda 
sagedamini on see neile ilus kogemus – mis peaks olema 
seoses sellega, et nad oma partnerit teadlikult 
valivad, mida vanemad nad on.
 Mida kehvem on suhe enda  kehaga , seda harvem on 1. 
seksuaalakt ilus. Positiivselt mõjub seejuures 
usaldusisik seksuaalsetes küsimustes.
 Tänan  kuulamast!
Kas on  küsimusi ?
KASUTATUD KIRJANDUS
 C. Lohner (2006). Wie Teenager ihr erstes Mal 
erleben. Eltern. (20.04.2015)
 C. Rudolf­ Jilg  (2013). Gegen sexuelle Übergriffe 
unter Jugendlichen. AJS­ Kompaktwissen. 
(20.04.2015)

Document Outline

• Slide 1
• Kava
• Esimene kord
• Slide 4
• Mida loetakse seksuaalseteks kuritegudeks?
• Slide 6
• Miks läheb asi üldse seksuaalse kuriteoni?
• Miks läheb asi üldse seksuaalse kuriteoni? (2)
• Miks läheb asi üldse seksuaalse kuriteoni? (3)
• Tehes ennetustööd, võiks keskseteks teemadeks olla:
• Slide 11
• Abi Seksuaalsete kuritegude ohvritele (samaealiste hulgas)
• Abi seksuaalsete kuritegude tegijatele (samaealiste hulgas)
• Kokkuvõte
• Uurimus „noorte seksuaalsus“ (2006)
• Planeeritud või juhus?
• Ilus või ebameeldiv kogemus?
• Slide 18
• Kasutatud kirjandus