Referaat mereannid. (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Mereannid
Referaat

Tallinn 2010
Sisukord
Molluskid 3
Auster 3
KARBID 3
Teod 4
Peajalgsed 5
Kaheksajalg 5
Seepia 5
Kalmaar 6
Koorikloomad 6
Homaar 6
Krevett 7
Langust 7
Jõevähk 7
Krabid 8

Molluskid

Ehk limused on enamasti kojaga kaitstud selgrootud , kelle keha koosneb peast , kotikujulisest kerest ja jalast. Molluskid jagunevad kolme suurde klassi: teod ehk kõhtjalgsed, karbid ehk liistaklõpuselised ja peajalgsed.
Molluskid peavad valmistamise ja söömise ajal päris värsked olema. Mõnda molluskit süüakse nii toorelt kui ka kuumtöödeldult (auster, kammkarp, veenuskarp), mõnda on aga vaja alati kuumtöödelda (ranniklased, tõrikodalased). Molluskite keetmisel ja küpsetamisel tuleb olla tähelepnaelik, sest üleküpsetatult lähevad nad krimpsu ja vintskek ning liiga kaua keedes pehmeks ja tainjaks.

Auster

Troopilistes ja parasvöötme meredes elava austri maitset hinnatakse väga kõrgelt. Austrid on lihavad ning nende läikiv liha võib olla hallikas, pärlhall ja beez-isegi rohekas, kui auster on toitunud vetikatest . Austrid on lamedad või õõnsad, Euroopas tuntakse peamiselt lamedaid austreid. Inimesed on austreid söönud juba ammustest aegadest peale. Kuna neid on lihtne kasvatada, on seda tehtud juba rohkem kui 2000 aastat. Vanasti öeldi, et austreid tasub süüa septembrist aprillini, ehk kuudel, mille nimes sisaldub r-täht. Tänapäeval on austrikasvatus ning transport sedavõrd arenenud, et neid süüakse aastaringselt . Juhtivad austritootjad on USA, Jaapan, Korea ja Prantsusmaa.
Sisaldab rohkesti b-vitamiini, rauda, tsinki ja vaske. Kasulikud omadused: taastavad, kosutavad ja ergutavad. Arvatakse, et austrid suurendavad suguiha.
Värske austri poehind on 25-40 krooni tükk- sõltuvalt sordist ja suurusest . Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog . Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni – tosin austrit – hind jääb 250-300 krooni kanti. Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma sööja suhu elusalt, seega siis värskena. Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad suhteliselt kalliks ja haruldaseks ehk teisisõnu öeldes tõeliseks delikatessiks.
Elus austrikarp on kõvasti suletud, selle avamiseks läheb vaja spetsiaalset nuga . Viimane tuleb torgata sulgurlihase kõrvalt austrisse ja see avada. Kui auster on avatud, võib selle panna koos ühe karbipoolega jääpuruga üleriputatud vaagnale, kuhu on lisatud ka poolikud sidrunid . Austrile võib pigistada sidrunimahla ja lisada soovi korral valget jahvatatud pipart ja soola. Samuti võib tooreid austreid serveerida tabasco- kastme , konserveeritud spargli, mahedamaitseliste seente, punase kalamarja ja merikapsast valmistatud hõrgutistega.

KARBID

Söödav rannakarp (Mytilus edulis) on rannakarplaste sugukonda kuuluv karbiliik.
Nagu nimigi vihjab tarvitatakse neid rannakarpe söögiks.
Söödavate rannakarpide levila hõlmab Põhja-Ameerika Atlandi ookeani põhjaranniku, Euroopa ja mitmed teised parasvöötmesse ja polaaraladele jäävad alad. Teda leidub ka Läänemeres.
Rannakarp asustab enamasti euritoraali vööndit, kinnitudes oma büssusega kividele ja teistele tugevatele substraatidele.
Tumedaid, sinaka läikega karbipoolmeid, kujult veidi pikergusi, tunnevad kõik. Paljud aga ei tea, et nad on söödavad, nagu ütleb ka nende nimi: söödav rannakarp (Mytilus edulis). Paljud on karpe ju poeriilulilt ostnu, ainult et konservi sisu on püütud mujalt maailmast, kuna meie juures ei kasva söödav rannakarp eriti suureks.
Söödavaid rannakarpe (soome keele mõjutusel aeg-ajalt tõlgitud kui ka sinimerekarbid või sinikarbid (sinisimpukot)) ostes tuleb jälgida, et karbid on elus ja värsked. Karbid peavad olema kindlalt kinni ja lõhnama mere järele. Halva kala lõhnalised karbid on halvaks läinud.
Rannakarbid tuleks tarvitada samal päeval, ent häda korral säilivad need külmikus 1-2 päeva. Selleks kalla karbid kaussi, kata märja köögirätikuga ning aseta kauss külmkapi kõige külmemasse ossa. Ära mingil juhul pane merekarpe külma värskesse vette, sest selles surevad nad kiiresti.
Et karbid paljunevad kevadel ja varasuvel, jääb nende merest püügi hooaeg sügisesse. Aga ka kunstlikult kasvatatud karbid saavutavad küpsuse teise kasvuaasta sügiseks – suur osa müügilettidele toodud karpidest pärinebki kasvandustest, sest merevesi on suuresti saastatud ja sealne rannakarp tervisele ohtlik.

Teod

Söögiks kasvatada proovisid tigusid esimestena tõenäoliselt roomlased . On säilinud isegi juhised, mille kohaselt tuli neid hoida jahedas ja niiskes kohas, kaitsta otsese päikesekiirguse eest ja takistada järsukaldaliste sügavate kraavidega loomakesi laiali roomamast. Enne söömist soovitati tigusid lisatoiduga nuumata. Eelistatakse suuremaid tigusid. Söödavaid tigusid on maailmas veidi üle saja liigi, kuid olulist kaubanduslikku tähtsust on vaid mõnekümnel. Inimene näeb toidulaual parema meelega suuremaid tigusid: neid on lihtsam puhastada ja pärast seda jääb midagi ka allaneelamiseks. Maailmas kõige populaarsemad söödavad kojakandjad ongi harilik viinamäetigu ( Helix pomatia) ja kare viinamäetigu (H. aspersa). Harilikul viinamäeteol kui ammu tuntud delikatessil on palju nimesid : prantslased kutsuvad teda hellitavalt suureks valgeks (gros blanc ) või Burgundia teoks, ta on tuntud ka kui Rooma tigu , kuutigu või õunatigu. Viinamäeteo koda on kuni viie (isegi seitsme) sentimeetri kõrgune ja ühe looma kaal ulatub 30 grammini. Lõunapoolsetes maades õigustab kõnealune liik igati oma nime, sest ta toitub peamiselt viinapuuväätidest ja -võrsetest. Paljud gurmaanid leiavad, et harilik viinamäetigu ongi lõhna- ja maitseomadustelt kõige parem. Ent söögikõlbulikuks peetakse ka tema väiksemat sugulast – karedat viinamäetigu. Ka teda kutsuvad prantslased mitmeti: väike hall (petit gris ), ðagrääntigu jne. Selle teo kõrgus ei ületa tavaliselt 4,5 cm ning kaal küünib 15 grammini. Nende kahega söödavate viinamäetigude loend ei lõpe, sest maailma eri piirkondades süüakse veel teisigi selle perekonna liike. Näiteks Hispaanias hinnatakse väärtusliku suupistena Helix lactea nimelist tigu, mida kohalikud kutsuvad piimateoks; Itaalias, Türgis ja Krimmi poolsaarel süüakse hinnatud suupistena krimmi viinamäetigu (Helix lucorum). Eestis tuntuim söödav tigu on viinamäetigu.

Peajalgsed

Kaheksajalg

kuulub peajalgsete sugukonda, mille esindajaid leidub maakera kõikides soojades meredes. Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis . Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal (Octopus vulgaris). Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare. Kaheksajalga Grillitakse, hautatakse koos Tomatitega Veinis või marineeritakse Oliiviõli ja Küüslauguga. Kasutatakse ka salatites. Kaheksajalad on kalmaaride ja seepiate ehk tindikalade sugulased.
Maitsev, kergelt vintske kaheksajala liha on väga populaarne Jaapanis ja Vahemeremaades.
Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks.
Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada.
Sinakashalli kaheksajala pikad kombitsad on kaetud tihedalt iminappadega. Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske. Seepärast tuleb teda kõigepealt keeta, et liha pehmeneks, ning eemaldada siis nahk. Sõltuvalt kaheksajala liigist ja suurusest võib liha enne keetmist ka lihavasara või pudrunuiaga töödelda.Lisaks keetmisele kahksajalgu veel hautatakse, praetakse ja grillitakse.

Seepia

Seepia ehk tindikala (Sepia) on peajalgsete klassi kuuluv limuste perekond. Varem arvati nad kümnehaarmeliste seltsi ( Decapoda ), millele aga nüüdisaja süstemaatika järgi on antud ülemseltsi staatus Decapodiformes, kust eraldi seltsina on eristatud Sepiida, kuhu kuulub ka perekond seepia.
Perekonda kuulub umbes 90 liiki.
Seepiateks nimetatakse ka perekondi Rossia ja Sepiola. Kõik need kuuluvad rühma Sepioida.
Tuntuim seepia on harilik seepia (Sepia officinalis).
Seepia on ööloom, kes toitub kaladest ja väikestest vähilaadsetest. Seepia on osav jahimees ja põgeneb oskuslikult oma vaenlaste eest. Päeval varjab ta end pragudes ning muudab pidevalt oma keha värvust, et keskkonnaga ühte sulada.
seepia - (tindikala) kuulub peajalgsete sugukonda. Atlandi idaosa ja Vahemere kõige levinum liik on harilik seepia (Sepia officinalis), kes võib kasvada kuni 25 cm pikkuseks . Seepia ümar keha sobib hästi täitmiseks. Täidisena kasutatakse Riisi või leivalõike, mille hulka on segatud maitserohelist, Vürtsid, Rosinaid, Piiniaseemned ja teisi lisandeid. Haarmeid ja päid kasutatakse kastme valmistamiseks ja hautatakse koos täidetud kehaga . Seepiat võib kasutada samades retseptides mida kasutatakse ka teiste peajalgsete puhul. Eriti väikesed tindikalad, kääbusseepiad on väga maitsvad friteeritult. 3-6 cm pikkustel seepiatel on peen, pähklit meenutav aroom.
Seepiate keha on jässakas, selja-kõhu suunas veidi lamendunud . Nahk on paks ja limanäärmeterikas ning sisaldab palju pigmendirakke. Üks tindikaladest.
Valmistatakse sarnaselt kalmaari ja kaheksajalaga. Tuleb enne valmistamist pehmendada, sest muidu on liiga vintske.
Populaarsed Jaapanis, Indias ja Vahemeremaades. Kuivatatud seepiat ehk tindikala müüakse aasia kauplustes ja neid tuleb enne tarvitamist leotada.

Kalmaar

söödav mollusk peajalgsete klassist .
Kaheksajalaga lähedases suguluses olevad kalmaarid on pehme kehaga, mis on kaetud õhukese punakaslilla nahaga. Kui viimane eemaldada, paljastub õrn valge liha. Lisaks kerele on söödavad ka haarmed.
Kalmaare võib nii praadida, grillida kui hautada, suuremaid isendeid ka täita. Kalmaaritindi abil võib mustaks värvida pasta või risoto. Itaalias tarvitatakse sel eesmärgil siiski eranditult seepia (tindikala) tinti.
Kalmaar on limuste hõimkonda kuuluv kümne haarmega peajalgne. Sisaldab rikkalikult valku, napilt rasva (0,5-1,5%), rohkelt erinevaid B-vitamiine ja mineraalaineid (fosforit) ja mikroelemente.
Kalmaar on veidi vintske, mahe ja veidi magusapoolne.
Kalmaare müüakse värskelt, külmutatuld, Konservitult, päikesekuivatatult ja marineeritult. Väga populaarsed aasia ja vahemeremaade köögis.
Kalmaare võib pannil praadida, küpsetada, keeta, wokis valmistada, paneeritult frittida. Kalmaar ei kannata kauast kuumutamist - optimaalne on 3-6, maksimaalselt 10 minutit.
Jaapanlased kasutavad kalmaare ka toorelt Sushide valmistamiseks.
Kalmaari tinti kasutatakse Makaronide värvimiseks ja maitsestamiseks

Koorikloomad

Homaar

Merivähk ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar.
Euroopa, P.-Ameerika ja L.-Aafrika rannavetes leiduv suur merivähk kümnejalaliste seltsist. Kuni 75 cm, 15 kg.
Elusana sinakasmust homaar muutub keetes erepunaseks. Tasub teada, et emase homaari liha on hõrgum kui isase oma. Lisaks sisaldab see marja, mida hinnatakse kõrgelt ning kasutatakse roosat värvi kastmete tegemiseks ja roogade kaunistamiseks.
Homaare müüakse nii elusalt kui keedetuna. Värsket homaari võib grillida ning serveerida jahutatuna koos majoneesiga. Keedetud homaar sobib hästi suppidesse , aga ka eelroaks .
Ameerika homaar (H. americanus)
Euroopa homaar (H. gammarus)
Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja Ameerika homaarid Atlandi lääneosas.

Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt Jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised.
Läänemeres homaare ei elutse .

Krevett

Vahemeres, Põhjameres jm. esinevate vähiliikide nimetus. Krevetid kuuluvad ujuhännakuliste rühma.
Krevette katab hallikas koorik , mis muutub keetes roosaks . Söödavad on neist keha ja sabaosa . Enamik krevette keedetakse ja külmutatakse otse püügilaevadel, kuid osa müüakse ka värskena. Viimaseid keeda kerges soolvees kõrgel kuumusel 5 minutit, kuni need saavutavad roosa värvuse. Värskeid kooritud krevette on ka mõnus grillida või vokkida võis, kastades maitsestamiseks küüslauku ja peterselli. Samuti võib neid veinis hautada.
Krevettide perekonna suurim esindaja on hiidkrevett, mis kasvab kuni 15 cm pikkuseks. Roosakasoranži kooriku all on õrn roosa liha. Tavaliselt müüakse selliseid krevette külmutanua, kas keedetult või keetmata. Kui ostad toore kreveti , keeda seda 5-10 minutit meresoolaga maitsestatud vees. Keedetult muutuvad krevetid punakaks.

Langust

Langust on langustlaste sugukonda kuuluv vähiline. Vahemeres ja Inglise rannikul elunev perekond suuri heamaitselisi sõrgadeta merevähke. Kümnejalaliste seltsi kuuluv merivähk, on Homaari kõrval üks nõutavamaid meredelikatesse. Erinevalt homaarist ei ole langustil sõrgu. Harilik langust kasvab 45 cm pikkuseks ja 3 kg raskuseks. Elutseb mõõdukalt soojades Euroopa lääneranniku ning troopikavetes. Leidub ka Vahemeres. On üks väärtuslikuma lihaga mereande. Langustist süüakse ainult koorikualust sabaosa. Serveeritakse külmalt salatites aga ka soojalt Raguuna või kastmega.
Merivähk on kümnejalaliste seltsist. Harilik langust võib kaaluda kuni kaheksa kilogrammi, elab Euroopa lõuna- ja lääneranniku vetes. Langustlasi püütakse ka troopikameredest. Ta on üks väärtuslikuma lihaga mereande. Langustid on müügil enamasti konservina. Värsked langustid säilivad halvasti - kui neil on kerge kalalõhn juures, siis on need juba suure tõenäosusega halvaks läinud. Saadaval ka surimi-tootena.

Jõevähk

Kogu maailmas elab üle 500 liigi mageveevähke, Euroopa looduslikes veekogudes on kohalikke liike viis, Põhja-Euroopas kolm ja Eesti looduslikes veekogudes vaid üks – jõevähk.
Vanemate inimeste mälestused meie veekogude vähirikkusest on lausa muinasjutuliselt uskumatud: jõevähki toodi söögiks vanni, pesukausi või kotiga . Neid püüti nataga ja käsitsi, polnud mingeid piiranguid. Vanarahva uskumuse kohaselt ei tohtinud püüda kuudel, mille nimes oli r-täht. Vähipüük oli heinatööde ja õitsiööde, üldse suviste looduses olemiste üks lahutamatu ja meeleolukas osa. Nüüdseks on kõigest sellest vaid mälestus.
Jõevähk on veeökosüsteemide tasakaalustaja: tema kadudes väheneb veekogude liigirikkus ja halveneb bioproduktsiooni kvaliteet. Ent pidades silmas asjaolu, et jõevähk on kadunud või kadumas suures osas tema kunagisest areaalist, vajab ta esmajoones kaitset kui ohustatud liik. Koorikuga mageveeloomake.Vähi keha koosneb 19 kokkukasvanud lülist. Pea- ja rinnalülid on ühinenud pearindmikuks, mida katab ühine seljakilp. Lüliline tagakeha ehk lakk on painduv ja lõpeb sabauimega. Kasvades peab vähk pidevalt vahetama koorikut.
Jõevähk eelistab elupaigana kõva põhjaga ojasid, jõgesid ja järvi, kus leidub varjepaiku ning ka vesi on hea: vähk vajab puhast, hapnikurikast vett, mis sisaldab keskmisel määral lupja. Veekogu temperatuur ei tohi olla alla 12 kraadi ega üle 25 kraadi. Eestis on paremini säilinud jõevähi asurkonnad Saaremaal ja üksikutes Lõuna-Eesti järvedes. Teistes piirkondades on vähi levikuala kahanenud ja varude seisund halb. Et jõevähk on Eestis ainus kodumaine vähiliik, ei tohi teisi liike Eesti veekogudesse tuua.

Krabid

Kümnejalaline vähk lühikese, pearindmiku alla painutatud tagakehaga. Leidub paljudes meredes, vähem esineb magedas vees või maal ( sugukond maakrabilised).
Kümnejalaliste -hulka kuuluvad kõige suuremad ja tuntumad vähilaadsed: Krabi , Krevett, Homaar, Langust jt. Eestlasele on ilmselt kodusemaks kümnejalaliseks meie siseveekogudes elutsev tavaline Jõevähk ( Astacus astacus).
Kümnejalalised on maailmas laialdaselt levinud. Nad asustavad kõiki meresid alates veepiirist kuni umbes 5 km sügavuseni, vähem leidub neid magevees . Troopikas elavad mõned kümnejalalised - krabilised ja kõduhännalised - ka maismaal, kuigi sigimise ajaks pöörduvad nemadki tagasi vette. Kümnejalaliste liike tuntakse maailmas palju, ligikaudu 10 000. Eestis elutseb peale jõevähi 3 mereliiki - läänemere krevett (Palaemon adspersus), põhjamere Garneel (Crangon crangon) ja hiina villkäpp-krabi (Eriocheir sinensis ).
Kümnejalalised on oma eluviisilt ja väliskujult väga mitmekesised . Krevetilised on pika lihaselise tagakehaga head ujujad, krabilised on veekogu põhja elanikud ning nende tagakeha on lühike ja rindmiku alla kõverdunud. Pärisvähilised, sealhulgas meie jõevähk, ning homaarid liiguvad samuti mööda veekogu põhja. Erakvähid peituvad oma pehme tagakehaga tühjadesse teokarpidesse.
Kümnejalaliste seltsi kuuluvad vähkide suurimad esindajad: homaari ehk merivähi (Homarus) keha pikkus võib ulatuda 80 cm-ni ja Jaapani rannikuvetes elutseva hiidkrabi (Macrocheira) jalgade siruulatus võib olla kuni 3 meetrit.
Suurte mõõtmete ja maitsva liha tõttu püüavad inimesed mitmeid kümnejalalisi hiigelkogustes toiduks. Süüakse krevette, krabisid, homaare, languste, Kamtšatka ebakrabi jt. Arvatakse, et vähkide söömise komme pärineb munkadelt, kellele need olnud paastutoiduks.
Kümnejalalised kestuvad oma elu jooksul perioodiliselt - ajavad aegajalt maha keha katva kooriku ja kasvatavad uue. Koorik on jäik ja venimatu ega võimalda kehamõõtmete suurenemist, seepärast saavad vähid kasvada ainult sel lühikesel ajal, kui vana koorik on seljast heidetud ja uus veel kõvastumata. Enne vana kooriku mahaajamist koguneb osa selle koostisest enamikul kümnejalalistel maksa, jõevähil makku. Neid aineid kasutatakse taas uue kooriku ülesehitamisel.
Kestumise ajaks on vana kooriku all juba tekkinud uus pehme koorik. Vana koorik rebeneb tavaliselt rindmiku ja tagakeha piirilt ning tekkinud pilust tirib vähk oma kehaosad ükshaaval välja. Kestumine vältab tavaliselt 10 - 30 minutit, uue kooriku kõvastumine võtab aga palju rohkem aega. Selleks kulub vähemalt mõni päev, hiina villkäppkrabil näiteks rohkem kui kuu.

Poes müügil olevad molluskid:
Mina käisin ülemiste rimis ja sealt leidsin:
Pakendites olevad:

Puhastatud vähisabad marinaadis 300 g 47,50

Rannakarbid 340g 37,90

Rannakarbid soolvees 340 g 37,90

( Vici )Surimi krabisõrad õlis 430 g 44,90

(Vici) Krevetid maksi , Surimi õlis 400g 36,50

(Vici) Vähisabad soolvees 100g 37,50

(Vici) Vähisabad marinaadis 100 g 32,40

Kooritud krevetid marinaadis 100g 25,50

Kooritud krevetid marinaadis ( White tiger ) 180g 37,90

Mereandide kokteil tillimaitselises soolvees 200g 36,90

Rannakarbid 170g 30.-

Rannakarbid marinaadis 300g 27,90

Merekarbid soolvees 400g 42,90

Vähisabad soolvees 170g 44,50

Kooritud krevetid marinaadis Luxus 170g 44,50

Kooritud krevetid marinaadis Premium 170g 44,60

Käsitsi kooritud krevetid marinaadis 300 g 57,90

Masinkooritud krevetid marinaadis 300 g 44,50

Kooritud krevetid White Tiger marinaadis 300g 51,50

Mereandide kokteil vähisabade ja molluskitega õlis 280 g 50,90

(Japs) puhastatud vähisabad marinaadis 100 g 34,90

Vähisabad käsitsi kooritud marinaadis 1 kg 181.-

Kalmaari tükid omas tindis Boya 111 g 14,90

Kaheksajala tükid õlis küüslauguga Boya 111 g 20,50

Kalmaari tükid „Ameerika“ kastmes Boya 111g 14,90

Kalmaarid „ Ameerika“ kastmes 112 g/50 16,90

Kaheksajalg „Marineira“ kastmes 112 g / 50 20,80 I

Rannakarbid marinaadis 3x80g / 32 33,50
Värsked:
1)Puhastatud vähisabad marinaadis 341.-/kg
2)Kooritud krevetid marinaadis 355,90/kg
3)Krevetid soolvees 397.- /kg

Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/

http://www.toidutare.ee/

http://nammy.pbworks.com/

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

heidiheidi Õppematerjali autor

Sisukord,juttu kõikidest mereandidest,poes müüdavad molluskid.kasutatud kirjandus.

molluskid krabid jõevähk kalmaar kaheksajalg

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/

Sarnased õppematerjalid

doc

Mereannid

hulka aga kaheksajalg, kalmaar, ja seepia. Neid leidub meredes päris palju. Eriti soojemates vetes. Aga leidub ka jahedates vetes nagu Põhjameres, eriti krevette, mida püüavad norrakad ja rootslased. Isegi meie Läänemeres võib neid leiduda, kuigi neid on vähe . Eestist vetest võib näiteks leida sinimerekarpe, söödav rannakarp. Meie, eestlaste, toidulaual on kõige enam kasutusel jõevähid, kuna neid leidub ka meie vetes ja seetõttu teatakse neid ka kõige rohkem. Teised mereannid jäävad juba delikatesside alla. Kõige rohkem süüakse molluskeid ja peajalgseid Aasia maades. Kuid ega mõningad euroopa maad ka alla ei jää. Näiteks süüakse päris palju krevette, vähke ka. Kuid jõululaual (julbård) leidub ka palju kalatooteid ja teisigi merande, nagu krevette, krabisid, karpe jne. 2 3. MOLLUSKID 3.1. KARBID

Toitumisõpetus

doc

Mereannid

TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Iling T11K MEREANNID Referaat Juhendajas: Milvi Kasemäe 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KOORIKLOOMAD................................................................................................................... 3 Homaar..................................................................................

Toiduainete õpetus

doc

Mereannid

Värsked toorained Austrid 23.- tk Krevetid 249.- kg Beebi kaheksajalg 209.- kg Kammkarbi liha 849.- kg Töödeldud toorained White tiger krevett marineeritud 384.- kg Krevett soolvees 384.- kg Vähisabad 325.- kg Keedetud krevetid 249.- Seepiad purgis 280g 94.- Naturaalne krabi 145g 219.- Rannakarbid erinevad maitsed 340g 45.- 13 Kokkuvõte Mereande saab kasutada erinevates roogades. Neid saab keeta, hautada, kuid süüa ka toorelt. Mereannid on suurepärased toiduained, mida tarbida siis, kui tahetakse vaheldust igapäevasest toidust. 14 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Karbid http://nammy.pbworks.com/Austrid http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2173_2151.html http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=396527/Fototahvlid_9- 16_OK.pdf http://tiguteek.wordpress

Toiduainete õpetus

doc

MEREANNID REFERAAT

TALLINNA TEENINDUSKOOL Allan Jürgens 021K MEREANNID referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 HOMAAR ..............................................................................................................................5 SEEPIA................................

Toitlustus

pptx

MEREANNID

MEREANNID Kaia Teder K112 Mereannid Mereannid on üldnimetus vesiviljeluses või looduslikult kasvanud mereorganismidele, keda inimene tarvitab toiduks. Kõige tähtsamad mereannid on kalad ja veeselgrootud. Liike Krabid Austrid Rannakarbid Vähid Kaheksajalg Krevetid Jms Austrid Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana-Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Paksud ebasümmeetrilised kojapoolmed Tuleb toidulauale madalatesse tuulevaiksetesse lahesoppidesse rajatud kasvandustest. Kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat. Austritest tehakse austrikastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega wok- roogade maitsestamiseks

Kokk

odt

Mereannid

TALLINNA TEENINDUSKOOL 011K Mereannid Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2007 Sisukord 1) Sisukord lk. 2 2) Austrid lk. 3 3) Seepia lk. 4 4) Kaheksajalg lk. 5 5) Vähid lk. 6 6) Teod lk. 7 7) Karbid lk. 8 8) Krabid lk. 10 2 Austrid Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki.

Kokandus

doc

Mereannid

Kooli nimi õpperühm Õpilase nimi MEREANNID Referaat Juhendaja: Asukoht 2010 2 SISUKORD 1.RANNAKARBID................................................................................................................... 4 1.1.Rannakarpide ostmine................................................................................................................... 4 1.2.Keedetud rannakarpide säilitamine.............................................................................................. 4 1.3

Toiduainete õpetus

doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: 1)

Loomabioloogia

Rohkem sarnaseid