3. Languslõhe möödab: a) Suurust, mille võrra kogukulutused on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive; b) Kokkuhoiuparadoksi; c) Suurust, mille võrra kogukulutused on allpool taste, mis kindlustab täishõive; d) Mitte midagi eeltoodutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole: a) Kogutoodangu kasv b) Tööhõive kasv c) Eratarbimise langus d) Intressimäära kasv 5. Kui eurohoiuste intressimäär langeb, siis a) Rahanõudlus väheneb b) Raha nõutav kogus väheneb c) Raha nõutav kogus suureneb d) Rahanõudlus suureneb 2. osa ÜLESANDED 1. Alljärgnevas tabelis on toodud andmed tarbimisfunktsiooni kohta: Yd 200 300 400 500 600 700 C 120 200 280 360 440 520 S E a) Täida tabeli kolmas rida (5 punkti)
summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole vabatahtlik. õ 10. Kui IBM ostab maad Eestis, siis kajastub nimetatud tehing Eesti maksebilansis kui kreedittehing. õ TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub isiklik tulu miinus netomaksud................. tarbimiskulutused pluss sääst.......... 12. Kui kasutatav tulu muutub, siis tarbimiskulutuste muutus on väiksem..................kui
• Kogupakkumise kõver on horisontaalne • Tasakaal võib saabuda ka allpool potentsiaalset tootmismahtu, st tööpuuduse tingimustes Raha olemus • Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahendamisel • Raha vormide areng Kaupraha- sümbolraha (dekreetraha)- deposiitraha • Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitamine (rikkuse kogumise) vahendab Rahanõudlus • Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele Reaalne rahatasakaal M/P (M- nominaalne rahahulk, P- majanduses üldine hinnaindeks)- mõõdetav kaubaühikutes Rahanõudluse motiivid • Tehingumotiiv- raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP) • Ettevaatusmotiiv- ootamatud väljaminekud ◦ Sissetulek ◦ Likviidsus (elektroonilised maksevõimalused) ◦ Intress
reservina Raha pakkumine MS = mm * MB MB rahabaas MS raha pakkumine Eksogeenne rahapakkumine mm multiplikaator MS M0 = P - hinnaindeks P P Reaalne rahapakkumine M0 nom. rahapakkumine M0 MS = P Äritehingute rahanõudlus MT = L1 (Y ) L1 > 0 L1 äritehingute nõudlus P Raha nüüdisväärtus FV PV = FV raha tulevikuväärtus (1 + r ) n r - intressimäär n - aastate arv
17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 30. Mis alljärgnevast põhjustab LM kõvera nihke paremale: a) maksude vähenemine; b) rahapakkumise vähenemine; c) rahapakkumise rahapakkumisesuurenemine; suurenemine; d) intressimäärade tõus. 31 LM kõver muutub järsemaks 31. järsemaks, kui: a) rahanõudlus muutub intressitundlikumaks; b) rahanõudluse intressitundlikkus väheneb; c)) i investeeringud t i d muutuvad t d intressitundlikumaks; i t it dlik k d) investeeringute intressitundlikkus väheneb. r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P 15% b 15% 10% 10%
On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta (õpik ül.13, lk 114) Tarbimiskulutused C=100+0,6(Y-T); Sääst S=Y-T-C; Kogutulu Y=C+I+G; Investeerimiskulutused I=9; Avaliku sektori kulutused G=16; Maksud T=15 Leia: Tasakaalutulu Tarbimiskulutused Sääst Raha hoidmise alternatiivkulu: on kaotatud intressitulu Kitsendava rahapoliitika vahendid on: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservisuhte tõstmine Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus- ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. Õige Kuidas jaguneb elanikkond 16'ndast eluaastast pensionieani? · Tööjõud: 1. Hõivatud, 2. Töötud o Töö kaotanud inimesed o Töölt vabatahtlikult lahkunud o Esmakordselt töötuks registreerinud o Taasregistreerinud Ülejäänud ei ole tööjõud. EV GDP oli 2002
nihutab joont väljapoole ja ei sõltu intressimäärast r. 100 200 M/P 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Äritehingute R h nõudlus Raha õ dl Finantsmotiivid rahanõudlus Ettevaatusmotiiv Spekulatiivne Likviidsus tähendab rahanõudlusena motiiv tugineb vaba sularaha või likviidsusele vara, mida saab kiiresti rahaks muuta. Vastand: V t d ""sukasäär" k ää " - paraku
e. Kõik vastused valed 13. Kogupakkumise kõver väljendab seost: a. Hindade taseme ja kasutatava reaalse SKP vahel b. Hindade taseme ja toodetud reaalse SKP vahel c. Hindade taseme, millega tootjad soovivad müüa ja ostjad osta, vahel d. Tarbitud ja toodetud reaalse SKP vahel e. Kõik vastused valed 14. Kui hinnad kasvavad, siis: a. Fikseeritud tulususega väärtpaberite omanike tulud vähenevad b. Kasvab rahanõudlus ja intressimäär c. Intressimäära suhtes tundlikud kulutused suurenevad d. Fikseeritud tulususega väärtpaberite omanike maksevõime suureneb e. Kõik vastused õiged 15. Aktsiate reaalhindade järsk langus sõltumata muude hindade tasemest, võib olla parim näide: a. Impordihangete tegemise effektist b. Reaalkassajääkide effektist c. Tarbjate heaolutaseme muutusest d. Tarbjate võlgnevuse taseme muutusest e
hind S D raha Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahetamisel. Raha vormide areng: kaupraha sümbolraha (dekreetraha) deposiitraha Raha funktsioonid · Vahetusvahend raha abil palju mugavam osta, kui kaup kauba vastu tehingute puhul · Arvestusühik · Väärtuse säilitamise (rikkuse kogumise) vahend Rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele reaalne rahatasakaal M/P (likviidne raha) Kui palju nominaalse raha eest teatavaid kaupu osta saab. Rahanõudlus näitab seda, kui suurt osa oma olemasolevast varast soovib inimene hoida likviidse raha vormis (sularaha või hoiuses). Dilemma kas hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis? Kumb variant on tulusam?
akumulatsioonivahend. M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha M1 (kitsas rahapakkumine) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades. M2 (laiem rahapakkumine) M1 + tähtajalised ja säästud- ja muud hoiused Eesti kroonides. Kvaasiraha = M2 M1. Raha pakkujad keskpank ja kommertspangad. Kohustuslik reservimäär rr = (RR/DD) x 100 RR kohustuslik reserv, DD nõudehoiused Rahanõudlus majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida likviidsel kujul. Rahanõudluse osad tehingunõudlus, ettevaatusnõudlus, spekulatiivne nõudlus. Intressimäär on hind, mida makstakse raha laenulevõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingi perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast.
Kitsendav fiskaalpoliitika- inflatsioonilõhe kõrvaldamiseks vähendatakse avaliku sektori kulutsi, suurendatakse makse, kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. M1 ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. M2 ehk laen rahapakkumine= M1+ tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Baasraha- sularaha ringluses Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid ), ettevaatusmotiiv( soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb) Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital Deposiidid- panga kohustused, mis kujutavad endast raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Keskpank- pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine.
intressimäär on madalam kui ex ante reaalne intressimäär 39. Hüperinflatsiooni lõppemise tingimustes suureneb reaalraha kogus, sest oodatava inflatsioonimäära alanemine alandab nominaalset intressimäära ja see omakorda tõstab nõutava reaalraha kogust, mis võimaldab reaalsel rahapakkumisel suureneda vaatamata hinnataseme stabiliseerumisele 40. Kui raha nõudlusfunktsioon on, siis raha tuluringluskiirus on konstantne, rahanõudlus ei ole seotud intressimääraga, raha tuluringluskiirus on võrdub 2,5 41. Klassikalise dihhotoomia kohaselt rahapakkumine ei mõjuta reaalnäitajaid, hinnatase ja teised nominaalnäitajad on määratud rahaturu tasakaaluga, on raha neutraalne 42. Enamik majandusteoreetikuid nõustub väitega, et klassikaline mudel sobib kõige paremini käsitlema pikka perioodi 4. Avatud majandus 1. Netoeksport võrdub kodumaine kogutoodang Y miinus kodumaised kulutused (C+I+G). 2
40. Riigivõlg on akumuleerunud defitsiitide summa 41. Bartertehing on tehing mille korral vahetatakse hüvised omavahel 42. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mille ühel poole on kõik varad ja teisel poolel on kõik kohustused ja omakapital 43. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. See võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve 44. Rahanõudlus on selliste finantsavahendite nagu sularaha ja tsekiarvete kogu, mida inimesed soovivad hoida 45. Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumist mõõdetakse rahaagregaatide abil 46. Raha ringluskiirus- on näitaja, mis mõõdab iga rahaühikuy keskmist kasutamiskordade arvu teatud ajaperioodil 47. Kohustuslik reservinõue on hoiuste protsentuaalne osa mida kommertspangad on
ehk jooksvad arved kommertspankades. · M2 ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid mis ise ei ole vahetusvahend. Väärtpaberid nagu riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finatsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni. Näiteks krediitkaardid. RAHANÕUDLUS Rahanõudlus on niisugune rahaliste vahenite kogus, mida inimesed siivivad hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: 1. tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada igapäevaseid kindlaid tehinguid; 2. ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematuteks juhtumisteks; 3. spekuratsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäär tulevikus tõusma peaks.
M2 =ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid Eeesti rahamõõdud CU + RR + XR MO = keskpanga pootl emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud M1 = sama mis klassikaline M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused M2 = sama mis klassikaline CU = emiteeritud sularaha RR = keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv XR = täiendav reserv 15. Raha nõudlus rahanõudlus on niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivd hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. On reaalne, mitte nominaalne Vastavalt kvantitatiivsele rahateooriale võib ringluses oleva raha hulga ja hinnataseme vahelist seost väljendada järgmiselt: M*V = P*Q M ringluses olev raha hulk V raharinglus kiirus P hinnatase Y kogutoodangu hulk Raha nõudluse motiivid
(eh EEK/euro, välisvaluuta) 61. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Hoida oma oma rikkust väärtpaberites, mis annavad intressitulu; on võimalus paigutada oma rikkus ka füüsilisse varasse, näiteks kinnisvarasse, kunstiväärtustesse, tootmishoonetesse jne. 62. Kuidas defineeritakse rahanõudlust? Millised on rahanõudluse motiivid? Kuidas sõltub rahanõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Motiivid- tehingumotiiv; ettevaatusmotiiv; spekulatsioonimotiiv. 63. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust? Maksete laekumise sagudes ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud (progoositav) inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. 64. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud rahapakkumine ja üldine hinnatase?
Bilansi võib koostada ükskõik millise ajahetke seisuga, eeldades, et kõik tehingud on eelnevalt arvesse võetud. Tavaliselt koostatakse bilanss aasta lõpu seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise aasta lõpu seis 43. Raha multiplikaator ehk rajakordaja. Tekkiv raha leitakse rahakordistit e. raha multilpikaatori abil. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on "laenuprotsessist väljalangeva" raha (kohustusliku reservi) pöördväärtus mm*. 44. Rahanõudlus on niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Kui hinna- või tulutase tõuseb suureneb raha nõutav kogus. Kui intressimäär tõusev väheneb raha nõutav kogus. 45. Rahapakkumine - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. Rahapakkumine on tähtis indikaator makromajanduse analüüsimisel. 46
Vahetusvahend ehk bartertehingu asendaja –aitab kaasa kaubanduse kasvule ja muudab vahetuse efektiivsemaks Vara kogumise vahend ehk akumulatsioonivahend – võimaldab koguda rikkust Raha nõudlus: Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel. Keynesi rahateooria kohaselt on rahanõudlus seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv-soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid; ettevaatusmotiiv-soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks ja spekulatsioonimotiiv- soov omada raha, juhul kui intressimäär tulevikus tõuseb. Rahapakkumine majanduses kujutab endast kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses
pakkumise piiramine ning diskrimineeriv turustamine. o Konkurentsi piiravate kokkulepete kõrvaldamine ja turguvalitseva seisundi kuritarvitamise lõpetamine o Ettevõtete ühinemiste kontroll o Monopolistlike majandussektorite liberaliseerimine o Riigiabi üle teostatav järelevalve 15. Stabilisatsioonipoliitika erinevad kontseptsioonid: o Keynes'i kontseptsioon Erasektori investeerimise muutumine, eratarbimisest tingitud ebastabiilsus, ebastabiilne rahanõudlus. Riigi ülesandeks erasektori tsükliliste kulutuste kompenseerimine tsüklite vastaste impulsside kaudu. Kuna rahapoliitika tulemusi peetakse ebakindlaks, on keinsianistliku stabilisatsioonipoliitika põhiinstrumendiks fiskaalpoliitika. o Monetarism - Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimeline absorbeerima sokke. Adaptsiooni takistavad:
B. negatiivse kaldega; C. on vertikaalne; D. on horisontaalne; E. kõik vastused valed ANSWER: A 9. Kogupakkumise suurenemine põhjustab: a) hindade ja SKP reaalsetaseme languse; b) hindade kasvu pidurdumise ja SKP reaalse taseme suurenemise; c) hindade taseme ja reaalse SKP kasvu; d) hindade pidurdumise ja reaalse SKP alanemise; e) kõik vastused õiged ANSWER: B 10. Kui hinnad kasvavad, siis: A. fikseeritud tulususega väärtpaberite omanike tulud vähenevad; B. kasvab rahanõudlus ja intressimäär; C. intressimäära suhtes tundlikud kulutused suurenevad; D. fikseeritud tulususega väärtpaberite omanike maksevõime suureneb, E. kõik vastused õiged ANSWER: B 11. Kui reaalne SKP on väiksem tasakaaluks vajalikust, siis tootjad: A. vähendavad varusid ja laiendavad tootmist; B. suurendavad varusid ja laiendavad tootmist; C. vähendavad varusid ja tootmist; D. suurendavad varusid ja tootmist; E. kõik vastused valed ANSWER: A 12
· raha suhtelise ostujõu võrreldes teiste rahadega ehk vahetuskursi · hindade mastaabi NB! Raha nominaalne suurus ei määra tema reaalset tugevust või nõrkust! Raha kui rikkuse kogumise vahend Likviidseim vara Kõrge inflatsiooni korral kaotab raha oma väärtust Kõrge alternatiivkulu saamatajäänud intressi näol Rahaagregaadid M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Rahanõudlus Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele >> reaalnerahatasakaal M/P Dilemma: kas hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis? Kumb variant on tulusam? Rahanõudluse motiivid (1) Tehingumotiiv raha kui igapäevane maksevahend Sissetulek (SKP) Ettevaatusmotiiv ootamatud tehingud Sissetulek Likviidsus Intress Spekulatsioonimotiiv raha kui vahend tulu teenimiseks Intress (raha hoidmise alternatiivkulu)
40. Riigivõlg – 41. Bartertehing – on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa.Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes; samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. 42. Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali 43. Raha multiplikaator – 44. Rahanõudlus – on majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida (omada) likviidsel kujul. 45. Rahapakkumine – näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 46. Raha ringluskiirus- näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue – protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48
lõpetamine 4 Ettevõtete ühinemiste kontroll Monopolistlike majandussektorite liberaliseerimine Riigiabi üle teostatav järelevalve 17. Stabilisatsioonipoliitika erinevad kontseptsioonid Keynes’i kontseptsioon. Erasektori ebastabiilsus(N: töötus). Erasektori investeerimise muutumine, eratarbimisest tingitud ebastabiilsus, ebastabiilne rahanõudlus. Riigi ülesandeks erasektori tsükliliste kulutuste kompenseerimine tsüklite vastaste impulsside kaudu. Kuna rahapoliitika tulemusi peetakse ebakindlaiks, on keinsianistliku stabilisatsioonipoliitika põhiinstrumendiks fiskaalpoliitika, näiteks riigi kulutuste varieerimine. See peaks otseselt mõjutama makromajanduslikke muutujaid, tulemus peaks olema hästi ennustatav ja koheselt kasutatav. Et hinnataseme stabiilsus pole peamiseks eesmärgiks, aktsepteeritakse inflatsiooni lõivuna
funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid mis ise ei ole vahetusvahend. · Rahaasendajad on finantsvada, mis täidavad vahetusvahendi funktsioone, kuid ei ole akumulatsioonivhendiks, näiteks krediitkaardid. Krediit ei ole iseenest aktiva ning seetõttu krediidid ja krediitkaardid ei ole raha. Siiski mõjutavad krediit ja krediitkaardid inimest poolt hoitavat rahahulka Rahanõudlus On niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. See sõltub hinnatasemest, raaltulust ja intressimäärast. Samas ei ole majandusteadlaste hulgas ühtset arusaama sellise soese täpse olemuse kohta. Vastavalt kvantitatiivslee rahateooriale võib ringluses oleva raha hulga ja hinnataseme vahelist seost väljendada järgmiselt: kus, V raha ringluskiirus P hinnatase M ringluses oleva raha hulk Y kogutoodangu hulk(reaalne SKP)
5. Raha tuluringluskiirus on määratud võrdusega: M•V = P•Y 6. Kui toodete ja teenuste keskmine hind majanduses on 10 rahaühikut ning majanduses on raha 200000 rahaühikut, siis reaalraha kogus (reaalne rahamass) on: 20000 7. Kvantitatiivne rahateooria eeldab, et: raha ringluskiirus on konstantne 8. Ex ante reaalne intressimäär on võrdne nominaalne intressimäär: „miinus“ oodatav inflatsioonimäär 9. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 10. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 11. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 12. Milline järgnevatest näidetest vastab kõige tõenäolisemalt hüperinflatsioonile?
Agregeeritud sularahanõudluse kujunemine. On kõikide majapidamiste ja ettevõtete rahanõudluse summa Sõltub kolmest tegurist · Intressimäär Intressimäära tõus vähendab muude võrdsete tingimuste korral rahanõudlust · Hinnatase Kui hinnatase tõuseb, siis indiviidid ja ettevõtted vajavad rohkem raha arvelduste teostamiseks, seega rahanõudlus suureneb · Reaalne sissetulek Kui reaalne rahvuslik sissetulek suureneb, siis müüakse majanduses rohkem kaupu ja teenuseid. Tehingute reaalse väärtuse kasv antud hinnataseme juures tingib rahanõudluse suurenemise Inflatsioon. Deflatsioon · Inflatsioon Olukord, kus majanduse hinnatase tõuseb · Deflatsioon Olukord, kus majanduse hinnatase langeb
a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Fiskaal- elik eelarvepoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d. investeeringud on intressitundlikud ISLM mudelis põhjustab rahapakkumise vähendamine: a. kogutulu ja intressimäära tõusu b. kogutulu ja intressimäära vähenemist c. intressimäära tõusu ja kogutulu vähenemist d. rahanõudluse vähenemist Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d
Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelmist ja on väiksema likviidsusastmega. Kvaasi- e. näivraha finantsvara, mis täidab raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid ta ise pole vahetusvahend. N.: riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finantsvarad, mis täidavad küll vahetusvahendi funktsiooni, kuid pole akumulatsioonivahendiks. N.: krediitkaardid, mis pole tegelikult raha, sest ta pole vara. 9.3 RAHANÕUDLUS Rahanõudlus on sularaha ja tsekiarvete kogus, mida inimese soovivad hoida. 31 Kvantitatiivne rahateooria väidab: M*V=P*Q kus: M ringluses oleva raha hulk; V raha ringluskiirus e. rahaühiku keskmine kasutuskordade arv teatud ajaperioodil; P hinnatase; Q kogutoodangu hulk (reaalne SKP). See võrrand tähendab teisisõnu, et kogukulutused on võrdsed kogutoodanguga.
...............33 4.8. Fiskaalpoliitika pakkumispoolsed efektid.......................................................33 5. RAHA JA PANGANDUS NING RAHAPOLIITIKA.......................................35 5.1. Raha olemus ..................................................................................................35 5.2. Raha mõõtmine ja pakkumine........................................................................35 5.3. Rahanõudlus ja turutasakaal...........................................................................36 5.4. Raha, SKP ja inflatsioon ................................................................................37 5.5. Rahapoliitika .................................................................................................38 6. RAHVUSVAHELINE MAJANDUS .................................................................40 6.1
24. Muutujaid, mida väljendatakse füüsilistes ühikutes või kogutasene, nimetatakse: reaalsed 25. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus rahapakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 26. Raha neutraalsuse kontseotsioon klassikalises mudelis säsestab, et kui raha pakkumine suureneb, siis suureneb: nominaalne intressimäär 27. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 28. Kõik alljärgnevad kuuluvad oodatud inflatsiooni kulude alla, välja arvatud: inflatsioon toob kaasa madalamad reaalpalgad (kuuluvad: inflatsioon toob kaasa kingatallakulu, kasvatab menüükulusid, muudab relatiivsed hindasid) 29. Inflatsioon ...... relatiivsete hindade muutlikkust ning .... ressursside efektiivset paigutust (allokatsiooni): suurendab; vähendab Enesekontrolli testid 1
hüviste turg on tasakaalus, st tegelikud kulutused (kogutoodang) =planeeritud kulutused (PE) IS kõvera võrrand: Y=C(Y-T katusega) + I(r) + G(katusega) IS kõver tuletatakse keynesi risti alusel VAATA 8 SEPTEMBER LOENG KUS RÄÄGIB GRAAFIKUTEST Likviidsuseelistuste teooria Keinsistlik lähenemine, mille kohaselt kujuneb tasakaaluintress rahanõudluse ja rahapakkumise koosmõjul LM kõver ja selle seosed: Likviidsuseelistuste mudeliga (rahanõudlus L) LM kõver näitab graafiliselt rahaturu tasakaalu erinevatel sissetulekute tasemetel LM kõver valem: M katusega/P katusega=L(2,Y) IV loeng: IS-LM mudeli rakendamine RAhapoliitika ja fiskaalpoliitika interaktsioon: Mudel: rahapoliitika ja EA-poliitika muutujad (M, G ja T) on eksogeensed Tegelikkus: rahapoliitika kujundajad võivad muuta rahapakkumist ; reaktsioonina muutustele fiskaalpoliitikas (ja vastupidi) Selline koostoime võib muuta esialgse poliitilise muudatuse mõju
Mida väiksem on K3, seda paremini on välja arenenud raharinglus ja pangandussüsteem Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: sularahata pangandusteenuste kättesaadavus, varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine Rahakordaja mm Arenenud riikides mm=5-8 (USA=5; Euroala=7) Arengumaades mm=2-3 (Venemaa=2,8) 15. Intressimäära kujunemise teooriad Klassikaline teooria Rahanõudlus ettevõtjate (laenuvõtjate) soov investeerida Rahapakkumine säästude pakkumine majapidamiste (laenuandjate) poolt Mida kõrgem intressimäär, seda vähem soovivad investorid võtta laenu ja seda kõrgem on säästude tase. Rahaturul kujuneb tasakaalu intressimäär Keyeneslik teooria: Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt Rahanõudlusel on kolm komponenti:
Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: • Sularahata pangandusteenuste kättesaadavus • Varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine 4.Rahakordaja mm Empiiriline valem: mm= M2/ MB Arenenud riikides mm=M2/MB 5-8(USA 5; euroala 7) Arengumaades mm = 2-3(Venemaa m=2,8) 15. Intressimäära kujunemise teooriad Intressimäära kujunemise teooriad: Intressimäär kujuneb rahaturul rahanõudluse ja rahapakkumise koosmõjul (1)Klassikaline teooria Rahanõudlus-ettevõtjate (lõpplaenuvõtjate) soov investeerida Rahapakkumine–säästude pakkumine majapidamiste (lõpplaenuandjate) poolt Mida kõrgem intressimäär, seda vähem soovivad investorid võta laenu ja seda kõrgem on säästude tase. Rahaturul kujuneb tasakaalu intressimäär. (2) Keyeneslik teooria Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt Rahanõudlusel on kolm komponenti: • Tehingunõudlus (raha vajatakse maksevahendina) • Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks)
Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: · Sularahata pangandusteenuste kättesaadavus · Varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine 4.Rahakordaja mm Empiiriline valem: mm= M2/ MB Arenenud riikides mm=M2/MB 5-8(USA 5; euroala 7) Arengumaades mm = 2-3(Venemaa m=2,8) 23. Intressimäära kujunemise teooriad Intressimäära kujunemise teooriad: Intressimäär kujuneb rahaturul rahanõudluse ja rahapakkumise koosmõjul (1)Klassikaline teooria Rahanõudlus-ettevõtjate (lõpplaenuvõtjate) soov investeerida Rahapakkuminesäästude pakkumine majapidamiste (lõpplaenuandjate) poolt Mida kõrgem intressimäär, seda vähem soovivad investorid võta laenu ja seda kõrgem on säästude tase. Rahaturul kujuneb tasakaalu intressimäär. (2) Keyeneslik teooria Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt Rahanõudlusel on kolm komponenti: · Tehingunõudlus (raha vajatakse maksevahendina) · Ettevaatusnõudlus (raha hoitakse tagavaraks)
kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon majandussubjektide poolt õigeaegselt ja täies ulatuses prognoositud ja seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus , ootamatu inflatsioon majandussubjektid ei oska või ei jõua enam ennast kaitsta, menüükulud inflatsiooni korral on pidevalt vaja ümber teha hinnasilte, menüüsid jm pudi- padi, rahanõudlus -, reaalse raha nõudlus, reaalne rahatasakaal, finantsvara, raha ringluskiirus kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul, vahetusvõrrand seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu, fiskaalne väljatõrjumisefekt, kohustuslik reserv kohustuslik hulk raha, mida pangad peavad hoidma, lisareserv, diskontomäär intressimäär,millega antakse laenu pankadele,
kommertspankades või inimeste käes, asendusraha ehk surrogaatraha – saab pärisrahaks muuta teatavat protseduuri läbides, äraarvatud inflatsioon – majandussubjektide poolt õigeaegselt ja täies ulatuses prognoositud ja seetõttu ka tehingutes kajastatud hinnatõus , ootamatu inflatsioon – majandussubjektid ei oska või ei jõua enam ennast kaitsta, menüükulud – inflatsiooni korral on pidevalt vaja ümber teha hinnasilte, menüüsid jm pudi- padi, rahanõudlus -, reaalse raha nõudlus, reaalne rahatasakaal, finantsvara, raha ringluskiirus – kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul, vahetusvõrrand – seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu, fiskaalne väljatõrjumisefekt, kohustuslik reserv – kohustuslik hulk raha, mida pangad peavad hoidma, lisareserv, diskontomäär – intressimäär,millega antakse laenu pankadele,
M1 = sularaha + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid Toodud rahamõõdud on klassikalised, Eestis kasutatakse M1, M2D ja M2. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni, neid saab muuta vahetusvahendiks kiiresi, kuigi nad ise ei ole vahetusvahendid. Rahaasendajad on finantsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni, kuid ei ole akumulatsioonivahendiks. Rahanõudlus on majandusagentide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida enda käes. Kvantitatiivse rahateooria kohaselt kehtib seos: M xV = P x Y, kus M-ringluses olev rahahulk, V-raha ringluskiirus, P-hinnatase, Y-kogutoodangu hulk Võib tuua välja kolm nõudluse motiivi: · äritehingute nõudlus (tehingumotiiv) raha vajatakse igapäevasteks tehinguteks · ettevaatusnõudlus (ettevaatusmotiiv)- raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks
17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 30. Mis alljärgnevast põhjustab LM kõvera nihke paremale: a) maksude vähenemine; b) rahapakkumise vähenemine; c) rahapakkumise rahapakkumisesuurenemine; suurenemine; d) intressimäärade tõus. 31 LM kõver muutub järsemaks 31. järsemaks, kui: a) rahanõudlus muutub intressitundlikumaks; b) rahanõudluse intressitundlikkus väheneb; c)) i investeeringud t i d muutuvad t d intressitundlikumaks; i t it dlik k d) investeeringute intressitundlikkus väheneb. r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P 15% b 15% 10% 10%
intressimäärasid Majanduse juht- ja kontrollihoob - raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessisosalejate ühised, aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks Raha nõudlus monetaristid Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel Raha nõudlus- Keynesi Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud 3 motiiviga: - Tehingumotiiv soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid - Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks - Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine majanduses Raha pakkumine kujutab endast kogu rahavarvu, mis on majanduses saadaval. (pakuvad pangad) Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid.
Risk seisneb selles, et kui me viime kassaseisu liiga väikeseks, tekib oht, et me ei saa maksta tarnijatele. Väärtpaberitesse paigutatud raha eest teenime suuremat tulu kui arveldusarvel. Riski-tulu kompromiss: ettevõttel peab olema küllaldaselt raha, et sooritada ülekandeid vastavalt maksekorraldustele. Miller-Orri sularaha juhtimise mudel Stohhastilise (s.t. ettearvamatu) kontroll-limiidi mudeli arendasid välja Merton Miller ja Daniel Orr, mille järgi oletatakse, et rahanõudlus on juhuslik. Pandi paika kaks kontroll-limiiti: kui jõutakse ülemise limiidini, siis sularaha ülejäägi eest ostetakse turustatavaid väärtpabereid, kui aga jõutakse alumise limiidini, siis müüakse KRVP-sid, et saavutada z*- seis. Silvia Kuusk Vertikaalteljel on kassaseis. Kui kassaseis jõuab tasemele h, ostetakse KRVP-sid h z ulatuses, jõudes z*- seisu. Kui
1)Klassikaline ehk monetaristlik teooria - 2)Keynsistlik ehk likviidsuseelistusteooria Mõlema teooria keskseks lähtekohaks on laenuvahendite nõudmise ja pakkumise vahekoht turul, mille alusel kujunevadki intressimäärad. Laenuvahendite pakkumise kasv alandab intressimäärasid ja vastupidi, laenunõudluse suurenemine suurendab intressimäärasid. Raha pakkumise mõjutegurid 1)Riigi majandustegevuse aktiivsus – majandusaktiivsuse suurendes suureneb ka üldine rahanõudlus, et katta raha igapäevast suurenenud vajadust. Kui sellises olukorras raha pakkumine jääb tagasihoidlikuks, siis hakkavad intressimäärad tõusma, kuna turul tekib likviidsuse nappus. 2)Rahapoliitika karmistamine – intressimäärad on finantsinstrument, mille kaudu saab mõjutada vaba raha turutehinguid, kuna keskpank saab osaleda rakendamisel avaturutehingutes, siis on tal võimalus rakendada kas karmimat või leebemat rahapoliitikat. Karmima rahapol
langus Ootamatu inflatsioon majandussubjektid ei oska või enam ei jõua ennast kaitsta. Olulisim tagajärg on ümberjaotav efekt inflatsioon jaotab rikkust ümber erinevate elanike kihtide vahel. Jaotab rikkust ümber laenuandjate ja laenuvõtjate vahel (keskklassi kasuks), vanadelt noortele, tööandjad võidavad, töövõtjad kaotavad (sest töölepingud pikaajalised) Menüükulud seotud vajadusega vahetada kogu aeg hinnasilte, seadistada ümber mänguautomaate, taksofone jne Rahanõudlus - Hinnataseme muutused mõjutavad nominaalse raha hoidmist, aga mitte reaalse raha nõudlust. Sõltub SKP mahust, intressimäärast ja arveldamisvõimalustest, tuleb arvestada ka hinnataset. Rahapakkumine ei sõltu intressimäärast, kui raha pakkumisena käsitleda ainult baasraha M0 pakkumist, tegemist on fikseeritud vahetuskursiga. Rahapakkumiskõver on siis vertikaalne. (kvantitatiivne rahateooria) Baasraha pakkumist mõjutavad valuutareservi
poolest. Kõige likviidsem on sularaha, vähem likviidsed on aktsiad ja kõige vähem likviidne on kinnisvara. Kõike on võimalik teha sularahaks, aga see on seotud aja- ja rahakuludega, mida nimetatakse tegurikuluks. Rahamõõdud on erinevates riikides erinevad, tähistatakse M1, M2, M3, kusjuures M1 on kõige likviidsem ja M3 kõige vähem likviidne. M1 = sularaha + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid Rahanõudlus on majandusagentide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida enda käes. Võib tuua välja kolm nõudluse motiivi: äritehingute nõudlus – raha vajatakse igapäevasteks tehinguteks ettevaatusnõudlus - raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks spekulatiivne nõudlus – inimesed hoiavad raha kartes väärtpaberite hinna langust
pangaarvetest. M1 = SULARAHA RINGLUSES + NÕUDEHOIUSED Raha pakkumine laiemas tähenduses lisanduvad neile veel pankades paiknevad tähtajalised ja säästuhoiused. M2 = M1 +residentide tähtajalised, säästu jm hoiused Tänapäeval ei ole sularaha aga alati kõige otstarbekam tehingute rahastamiseks ja seetõttu moodustab sularaha rahapakkumisest väikese osa. Rahanõudlus: on määratletud majanduses toimuvate tehingute hulga ja suurusega. Nõudluse põhjused: 1. Raha vajavad majapidamised ja ettevõtted tehingute sooritamiseks. 47 2. Raha säästufunktsioon - inimesed soovivad oma raha kasutada finantsaktivatena. Raha pakkumise ja nõudmise seisukohalt on oluline protsendimäär, mida saadakse raha hoiustamise eest.
annaabi.ee 
