Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Igapäevaselt võib kohata inimesi, kellel ei ole oma arvamust, stiili ning koguni mõttemaailma. Need on inimesed, kes tahavad olla teistega samasugused ning ei julge erineda, kuna kardavad, et neid põlatakse ära, kui peaksid olema erilised. Kas alati on kõige parem olla nii nagu kõik või siiski tuleks jääda iseendaks? Kuidas olla kindel, kas jääda iseendaks või olla nagu kõik? Iseendaks suudetakse jääda ainult siis, kui teatakse, mida tahetakse ning julgetakse selle poole püüelda. Stephenie Meyer raamat ,,Koidukuma" räägib tüdrukust nimega Bella, kes tahab saada vampiiriks ning ka saab selleks. Bella on üks sellistest tegelastest, kes teab, mida saavutada tahab, hoolimata teiste arvamustest. Bella julgeb ja tahabki teistest erineda. Sel juhul ei taheta olla iseendid ning arvatakse, et teiste moodi on parem olla, kuid seda eriliselt. Kui ollakse rahul oma u...
,,Olla nagu kõik või jääda iseendaks ? ,, Kas me kõik peame sarnanema kellegiga, kas siis kuulsa või mõne tavalise inimolendiga meie endi seast ? Kas meis ei võiks jääda midagi selleks, minu endi eriliseks tunnusmärgiks ? Minu arvates peaks meis kõigis jääma alati alles midagi, mis oleks meie kaugelt tuntavaks tunnusmägiks . Me ei tohiks muuta ennast sellepärast, kui me kellegile teisele ei meeldi. Me peaksime ka raskemates olukordades püüdma jääda iseendaks. See kõik on muidugi esmapilgul veidike raske ja ülepakutud. Tegelikuses on raske säilitada mõnedes olukordades rahu ja jääda iseendaks.Meis kõigis on kindlasti palju andeid ja oskusi. Võibolla ei ole nad just kõigile, ka meile endile esmapilgul teada. Me peame leppima, missugused me oleme ja olema rahul, et me üldsegi elame, oleme ja eksisteerime. Kui paljudel siin maailmas on mõni raske, sügav ja eluaegne vigastus või puue ? Me ei mõtle sellel...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Tsiteerin Chalice lugu "Minu inimesed", "Sa võid ju liigitada neid nagu muusikat, tema nahavärvi, vaimu, tema religioonirikkust, tema hariduse, misiganes mille järgi..". Need sõnad iseloomustavad meie ühiskonda, kus igale nähtusele ja isiksusele tuleb nähtamatu silt külge kleepida. Enamus neid silte kannad nimetust "hall mass", mis iseloomustab suuremat hulka sarnaselt käituvaid inimesi, kes peale selle näevad veel lisaks sarnased välja ja eesmärgid ei erine ka suuresti. On aga ka teisi silte, need sildid on inimestel, kes mõtlevad teistmoodi, nad otsustavad jääda iseendaks hetkedel, kui ühiskond sunnib meid hoopis teistmoodi elama. Minu klassiõde kõneles hiljuti kirjanduse tunnis hallist massist ehk inimestest, kes otsustavad olla nagu kõik teised. Miks mitte? Nii on palju kergem, ei pea pidevalt seletama teistele, miks ma olen selline, nagu ma olen erin...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks ? Kindlasti on paljud arutlenud sellel teemal pikalt ja mõelnud, kas alati tasub jääda iseendaks või vahel on kasulikum ja parem olla nagu kõik teised. Ka mina mõtlesin sellele pikalt noorena ja olen praegu õnnelik, et ma olen see kes ma olen. Mul on alati kindel arvamus ja ma julgen seda avaldada. Ma ei karda oma seisukohti teistele tutvustada. Tegelikult on väga palju kinni inimeses endas. See oleneb täiesti kindlasti inimesest endast. Osad on julged ja neil on alati oma kindel seisukoht ja arvamus mingil teemal. Nad ei karda kunagi oma arvamust välja öelda ja nad jäävad alati iseendaks. Ka nende mõtted võivad kattuda teiste omadega, aga kui ei kattu, siis nad julgevad ka enda sõna sekka öelda. Nad ei lase end kunagi mõjutada. On ka teisi inimesi. Nemad on vaiksed ja nende arvates on lihtsam suurema massiga kokku sulanduda. Nad ei julge kunagi oma arvamust avaldada ja lä...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kui saaksime otsast alustada- kas sooviksid sündida kellegi teisena? Kujuta korraks ette, et sulle antakse valik. Sooviksid sa olla hoopis mõni kuulsus, keda praegu imetled või sooviksid jääda selliseks nagu oled sa praegu, iseenda kehas? Ilmselt mõtlesid paljud meie seast, et parem oleks olla mõni kuulsus, keda kõik imetlevad, sest lihtinimesel on raske teenida välja lähedaste kiitust ning lugupidamist. Tegelikult ma võin enese käest ka küsida, millised on kõik teised? Milline on see nn hall ühiskond ja kas ma mitte ise pole osa sellest? Kas me mitte kõik pole ainulaadsed oma veidrustes ja hullumeelsustes? Mis on see, mis on üldine? Ja mida tähendab jääda iseendaks? Minu jaoks tähendab iseendaks jäämine seda, et sa julged elada oma tunnete ja mõtete järgi. Nende kõige sügavamate, et ei peaks häbenema enda öeldut või tehtut. Iseendaks jäämine tähendab kuulata teiste ar...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Alatasa satume olukordadesse, kus toimime vastavalt hetkeemotsioonidele, tugineme eelnevatele kogemustele või nähtule ning üritame vahet teha, millal on õige aeg käituda iseendana ning millal mitte. Õigel ja valel vahe tegemine on subjektiivne ning tulenevalt sellest on ka suhtumine ühiskonda ja selle liikmetesse varieeruv. Maailm on religioosselt väga mitmekesine. Enamikes maades on õigus inimesel uskuda, mida soovib ning kellelgi ei ole õigust teda sellepärast hukka mõista. Veelgi enam, see on seadusega karistatav. Kui see aga nii ei oleks, kas inimene, kes siiralt usub, on piisavalt julge oma tõekspidamiste ja uskumiste tunnistamiseks või salgab ta kõike vaid selleks, et mitte paista teistsugusena, mitte saada põlguse osaliseks? Olen veendunud, et näiteks nii mõnigi kristlane, viibides ateistlikus seltskonnas, vastab taolisele küsimusele eitavalt, et end mitte kompromiteerid...
Miks on raske jääda iseendaks? Igaüks meist on erinev, kuid alatihti tahetakse kellegagi samastuda. Arvukas hulk noori valib musterkujusid, kelle moodi ihaldatakse olla. See raskendab ainulaadseks jääda soovivate inimeste olustikku. Mälust kiputakse ära kustutama, et iga inimene on loodud omapäraseks. Naeruvääristatakse neid, kellel on julgust hallist massist välja paista, sest paljudel pilkajatel endil sellist südikust aga ei ole. Tänapäeva ühiskonnas on väidetavalt raske jääda iseendaks. Pean kahjuks sellega nõustuma, kuna meedia on noortele tohutuks mõjutusteguriks. Sallivus teist laastu inimeste vastu seega kannatab. Sageli naerdakse välja eelnevalt julgena käitunud noored, kuna nad on teistsugused, seega meedia poolt mõjutatud noortele mitteaktsepteeritavad. Kiusatud teismelisele on see aga tohutu löök alles kujunemisjärgus identiteedile ning enesehinnangule. Kui olemas on tahe ning siht jääda iseenda...
Kas meie identiteet on kadumas? Laura Kupp Kõik siin maailmas on isiksused, eraldiseisvad ja isemoodi mõtlevad indiviidid, ent üsna paljud inimesed tahavad sarnaneda oma iidolitega. Kellegagi, kes neile eeskuju annab. Ent on ka neid, kes suudavad jääda iseendaks. Kuid kes olen mina ja mida tähendab jääda iseendaks? Et sellele vastata, peame kõige pealt vaatama tegureid, mis inimest mõjutavad. Inimest mõjutab kõige rohkem ühiskond ehk inimesed tema ümber. Teatud ajastul kehtivad õigekspidamised, tõed ja uskumused, ent alati leidub ka neid, kellele eelpool loetletu korda ei lähe. Näiteks A. Kivirähu raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli mets juba raamatu alguses inimestest üsna tühjaks jäänud, sest kõik läksid külasse elama, ning mida enam raamatu lõpu poole, seda hõredamaks jäi mets inimestest, ja lõpuks jäi metsa ...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Maailmas elab väga palju inimesi ja igaüks neist on ainulaadne. Seda, millised me oleme ja kuidas me käitume ei tohiks lasta mõjutuda. Tuleb aga tõdeda, et nii nagu kõik inimesed on detailides väga erinevad, on nad kõige põhilistemas asjades küllaltki sarnased. Me soovime elada, tunda turvatunnet, kogeda ühtekuuluvust teistega ja ennast mõistetavaks teha. Juhul kui ühtekuuluvustunne ja niiöelda `'lahedatega'' sarnanemine kokku põrkuvad, tekib küsimus, et kas jääda iseendaks või püüda olla nagu kõik teised. Kõigil on soov olla omaks võetud ja heaks kiidetud, see on tihti inimestele isegi tähtsam kui eneseteostus. Juba varases eas, näiteks lasteaias tahetakse ju sama mänguasju, mis teistel ja koolis olla `'sama tegija'' kui pinginaaber jne. Vanemad peaksid lapse eneseteostust ja teistega kohandumist pisut jälgima. See aitab kaasa sellele, et laps tulevikus pööraks rohkem tähelepa...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Maailmas elab väga palju inimesi ja igaüks neist on ainulaadne. Alatihti püüavad mõned ennast muuta, olles seejuures paljuski sõltuvad ühiskonnast ning teistest inimestest. Võib öelda, et kõik inimesed on detailides väga erinevad, kuid põhilisemas küllaltki sarnased. Tekib küsimus: " Olla nagu kõik või jääda iseendaks?" Soov, millegi erilisega silma paista, on täiesti tavaline nähtus. Paljude unistuseks on pürgida oma sihtmärkide suunas ning elus läbi lüüa. Selleks, et läbi lüüa tuleb olla nagu teised, kuid samas julgeda erineda. Inimene peab arendama oma tugevaid külgi, mille peale ta kogu järgneva üles ehitab.Inimesel peaks olema oma maailmavaade, mida ta pidevalt järgib, et õiges suunas liikuda. Samuti peavad paigas olema eesmärgid ning tegeleda tuleb sellega, mis tõesti huvi pakub. Selle kohapealt ei saa lasta mõjutada end teistest, kuigi nad võivad head nõu anda. Hiljem võib ...
Peamine on jääda iseendaks. Maailmas on miljardeid inimesi, kõik on väga erinevad ning igal ühel on oma positiivsed ja negatiivsed küljed. Vaatamata sellele, et igaüks on omamoodi isiksus, kipuvad inimesed seda peitma ning näitavad ennast teisiti, kui nad tegelikult on. Me kohtame elus väga palju erinevaid inimesi, mis saaks siis kui kõik need inimesed sarnaneksid üksteisele. Kui poleks igaühel oma naer, stiil, maailmavaade ja muu tunnustav, poleks seda mis teeks meid eriliseks ning meeldejäävaks. Kõik tunduks halli massina, mis muudaks päeva veelgi igavamaks. Seepärast on väga tähtis, kui sul on olemas oma enda tunnusmärk, see mis muudab su eriliseks, ning jätab su kellegi mõttesse pikkaks ajaks. Igaühte armastatakse selle eest, et ta on keegi ning keegi selline, kes pole nagu kõik. Inimesed armastavad isiksust, mitte jäljendit. Kindlasti ei saa öelda, et me kõik oleme ideaalsed ning ei vaja muutusi, keegi pole täiuslik, igal üh...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks See on küsimus, mis sobib esitamiseks kõigil tasandeil indiviidist tervete riikideni välja, alguse saab kõik aga üksikisikust ning tema väärtustest, suhtumisest ja teadlikkusest. Enesemääratluse küsimus on psühholoogiline probleem, mis globaliseerumise ning üleilmsete moetrendide, massikultuuride ja väärtushinnangute väljakujunemise tingimustes loob üha enam kõneainet. Inimeste suutlikkus öelda ,,ei" või ,,jah" vastavalt oma äranägemisele ning omada originaalseid vaateid jt jooni on ideede paljususe ja seega kogu ühiskonna arengu üks põhialus. Originaalsust aktsepteeriv ja hindav ühiskond on pea alati nii kultuuriliselt kui majanduslikult loovam ja ideerohkem - oluliselt rikkam ja arenenum ühiskonnast, kus käsitletakse tavalisust ja kõlbelisust sünonüümidena. Infoajastul on inimestel läbi teabekanalite väga lihtne leida hulgaliselt ideaale ja eeskujusid, kellega so...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kas on olemas inimesi, kes mäletaksid oma esimesi emotsioone? Karjusid nad koos palatikaaslastega nagu ärritunud kriitikud nõrkushetkel või lõid nagu kassid sohval nurru? Igatahes polnud tähtsust, kas su nimi oli Mats Mülgas või Don Quijote, sest ületundidest väsinud ämmaemanda ja õdede jaoks olid kõik lihtsalt väikesed tited. Paar aastat ilmasööja rolli täitnud, olid meie kõhud suuremad kui naaberrajooni lastel, kuid selle eest rippus meil taga pikem pats kui Rital, Mital või Brigital. Isegi siis tundus , et erineme oma parimatest sõpradest täielikult, sest mõtlesime erinevalt- meile meeldis vahest vaikuses konutada ja reaalsusest põgenemise plaane haududa. Kõik vajas loomulikult õiget aega ja tarkust, sest isegi kana jääb oma tibudest ülehaudumise tõttu ilma. Ent niipea kui saabuvad valusvalged juunikuuööd, haarab meid sõnuseletamatu rännuiha. Nüüd kuuluvad meile r...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Kui saaksime otsast alustada, kas sünniksime pigem kellegi teisena? Kas eelistaksime siis olla Mike Tyson, naabripoiss Maik, Barbie mees Ken või just need unikaalsed, kes oleme praegu? Olen eestlane ja kui ma sünniksin uuesti, siis ikka eestlasena. Eestlased hoiavad kokku ja austavad ühiselt langetatud otsuseid, ning jagavad sarnaseid mõttemaailmu. Eesti inimeste probleemiks on jäisus ja tihti tõmbume oma muredega endasse. Otsime lahendusi teiste õnnestumistest ja anname end ehk liiga lihtsalt suuremate käsutusse, kes seni meile meelepäraselt hakkama on saanud. Kas suuremate riikide külje alla peitu pugedes ja neid jäljendades jääme endiselt olemuselt eestlasteks? Maailm on avatud, kõrvuti elavad erinevate uskumuste, hoiakute ja kommetega inimesed, kes mõnisada aastat tagasi vaevu omavahel kokku puutusid. Enamik inimesi sulandub sisse või põgeneb mingisse ...
Oskus jääda iseendaks. Igaüks meist peidab end aeg-ajalt maski taha. Me naeratame kui oleme haiget saanud, me vihastame kui peaksime andeks paluma, me noogutame kaasa kuigi tahaksime pead raputada. Erinevate inimestega suhtleme me erinevalt, pannes ette maski, mis just sel hetkel kõige paremini sobib. Miks me seda teeme? Põhjuseid on ilmselt palju. Selleks, et inimestele, kellest me hoolime, mitte haiget teha, nõustume me mõnikord otsuste ja tegudega, millega me päriselt nõus ei oleks. Selles ei ole mitte midagi halba, vähemalt nii kaua kuni tegu pole millegi seadusevastasega, sest see näitab meie paindlikust, hoolivust ja sallivust. Me paneme teiste huvid omadest ettepoole. Mõnikord vaikime ja nõustume me aga põhjusel, et me ei taha ise haiget saada. Teinekord on lihtsam mõne otsusega vaikides nõustuda, kuigi me sisimas teame, et see pole ainuõige lahendus. Selleks, et kriitikat ja vaidlusi vältida, otsustame me vaikida. Kas see õige o...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Nii tihti olen istunud siin kõval koolipingil, hoidnud kätega oma mõtliku pead ja kuulanud tarkust siit, sealt kui ka ukse tagant. Vahest on tunne, et kõike seda on korraga liiga palju, nii palju ja suures koguses, et unustan lõpuks iseendagi. Sammun iga päev kooli seda sama teed pidi nagu esimesel koolipäevalgi, kui ema mul autoteest kaugele käskis hoida ning metsaraja ohutusest jahus. Kannan koolis alati kaasas neid samu õpikuid nagu minu sõbradki ja loen sama innukalt sekundeid, et ikka kontrollida ega tund pikemaks ei veni. Kuid kas nii saan ma targaks, leian õige tee ja astun ellu sirge seljaga? Tulen ma toime selles hallis udus, mis iga päevaga vaid tihedamaks muutub ja meie vaateid maailmale hägusemaks muudab? Varsti me ei oska isegi enda elu üle otsustada ja teeme selliseid valikuid, vigu ja tegemisi, mis lõikavad nagu katk meilt jalad julmalt otsast. Ma ei ...
Ilu, mõju ja õnn Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" käsitleb ühiskonnaprobleeme, mis kajastuvad ka tänapäeval. Raamatu läbivaks probleemiks on inimeste kerge mõjutatavus, välise ilu eelistus ning pisiasjadest igavese rõõmu otsimine. Wilde romaanis kajastub ka homoseksuaalsus, mis oli teose kirjutamise ajal kuritegu. Inimesed elavad teiste järgi ning on kergesti mõjutatavad. Kellegi eeskujul elamine ei ole halb, kui seda tehes arendatakse ennast. Tihtipeale tahetakse olla kellegi moodi, et teistele meeldida ning seetõttu muutuvad nad kergesti mõjutatavaks. Hakatakse läbimõtlemata oma eeskuju soovitusi kuulama ning ei panda tähele, et need võivad halvad olla. Doriani mõjutas esimesena Basil, kellele meeldis tema ilu. Ta väitis seda Dorianile pidevalt ning see tõstis noormehe enesehinnangut. Kui kaunis noormees lord Henryga tutvus, hakkas talle aadliku vaatepilt elust meeldima ning see mõjutas te...
Kurvad tublid tüdrukud Eesti naiste väärtused on aegade jooksul muutunud. Esiemade kõige tähtsam väärtus oli ikka kodu. Kodu pidi olema korras ja hoolitsetud. Teiseks väärtuseks oli ilmselt mees. Mehed olid perekonnapead ja nende käske tuli täitsa ning neile tuli head elu pakkuda. Muidugi hoolisid esiemad ka oma lastest, kes pidid neile järelkasvu tooma. Väga tähtsaks peeti töökust ja muidugi ka kuulekust ning korrektsust ja minigl määral ka haridust. Tänapäeva naise peamine huvi on aga edukus. Selle nimel ollakse valmis pea kõigeks. Moodne naine on rahajanuline ja seega ka töökas. Väga tähtis on olla ilus, sest see annab eeliseid edasi jõuda. Muidugi on tähtsal kohal ka haridus,sest sellest ei jõua kaugele. Moodse naise elus on kodu teisejärguline, sest enne tahetakse oma elu elada ja siis kodule mõelda. Ning puhkus on üks väärtus, mis kõigile meeldib, aga lubada saavad vähesed. Traditsiooniliselt on ol...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Iga inimene on ainulaadne. Iga inimest koheldakse erinevalt. Igalühel on erinevad suhtumised ,aga üsna palju on maailmas ka inimesi ,kes iseendale ei meeldi ja soovivad olla nagu nende parimad sõbrad või tuttavad. Kas oleks õige olla keegi teine ? Minu arvamus on selline ,et iga inimene peaks olema selline ,kellena ta tahab välja paista ,mitte olema inimene kellena tema sõbrad või tuttavad teda näha tahavad. Minuarust tänapäeval see sõprus ongi enamjaolt selline ,et kui tahad kedagi tunda õppida ja tuttavaks saada ning sõbrad olla kellegagi siis pead sa välja nägema ja suhtuma ellu nagu see kellega tutvuda tahad. Aga loomulikult on ka inimesi ,kes võtaksid sind sellisena nagu oled ,olenemata sellest mis puudused ja vead sul on. Ma ei oska küll öelda kuidas kunagi oma lapsi koheldi ja kasvatati ,aga nii palju kui mina olen aru saanud ,siis viimaste aastate jooksul nag...
Hooliv kaaslane 2013 Õnnelikuks teeb lapsepõlve see, kui on keegi, kes sinust hoolib. Sa võid palees elada ja olla kui tahes ropprikas, aga kui keegi sind ära ei kuula ja sulle vastu ei tule, siis on päris ükskõik, kas oled vaene või rikas. Iga inimese kõige positiivsem omadus on hoolivus. Tänapäeval on vähe inimesi kes hooliksid oma sõpradest ja klassikaaslastest, ning oleks toeks just siis kui oled läbi jää kukkumas. See kellega jagada rõõme ja valusid, kellega saab rääkida oma muresid ja kes pakub lahendusi küsimustele, mis asjatult peas mõlguvad. Inimesi hinnatakse välimuse ja riituse järgi, vaid mitte selle järgi mis sügavamal on. Kõik inimesed hoolivad. Arvan, et mitte ükski inimene ei ole külm ja kalk. Meil kõigil on oma välise kihi all süütunne ja kohustus oma sõprade ja klassikaaslaste ees, aga paljud ei oska seda lihtsalt välja näidata. Sõpruse ja hoolivuse sügavus selgub alles siis k...
Parim võimalikest maailmadest? Meie armastatud ajalooõpetaja armastab ikka öelda, et eesolev päev ja enesetunne tuleb täpselt selline nagu seda ise hommikul soovida ja endale sisendada. Tema sõnul pidavat enesele peegli ees naeratama ja päeva alustama positiivse suhtumisega. Justnimelt suhtumine, mõtlemine ning vaatenurk määravadki ära selle, kas me elame võimalikest maailmadest parimas või mitte. Optimist nagu seda on Voltaire'i kangelane Candide mõtleb maailma ilusaks, pessimist aga kardab, et see ongi nõnda. Kas meie, inimesed ikka elame parimas maailmas? Kas selle üle saab otsustada igaüks ise? Või on mängus ka muid tegureid? Seda kõike püüan analüüsida järgnevalt. Jah, võin tõesti väita, et maailm, kus elame on ilus, hea ja puudust pole millestki. Väidan seda vaid sellepärast, kuna usun nõnda oma sisemuses. Tegelikult ongi kõik kinni mõtlemises. Kes aga armastab kiruda kõiki ja kõike siin ilmas, ei ...
Hamlet- oma aja kangelane Mina arvan, et Hamlet oli oma aja kangelane, esiteks just sellepärast, et kuigi tema isa oli tapetud ning troonil oli tema isa vend, siis tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud selles, et Hamlet oleks olnud auahne, ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Hamleti isa tappis praegune troonil olev kuningas, kes oli hamleti isa vend. Hamlet sai teada seda oma isa vaimult ning kuna peaaegu mitte keegi Taanist seda ei teadnud, tahtis Hamlet selle teatavaks teha. Ta oleks vabalt saanud kuninga ära tappa, kuid see oleks teinud temast mõrtsuka. Hamlet tahtis aga rahvale näidata tõelist mõrtsukat, kes oli kuningas. Teiseks tooksin selle, et Hamlet ei andnud alla. Peale seda, kui uus kuningas troonile astus, muutusid kõik. Tundes ära kuninga ja kogu õukonna tõelise pale, hakkas Hamlet mängima hullu. Alles siis taipas ta, kui mitme...
Mina ja juhiabi eetikakoodeks Sekretär võib töötada nii avalik õiguslikus kui erasektoris. Tema kohustuseks on juhi poolt antud ülesannete täitmine. Sekretärist oleneb juhi ja töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis organisatsiooni külaliste ja klientidega ning tema tööst ja oskustest sõltub suurel määral organisatsiooni maine. Nagu suurel osal siin maailmas on ka sektetäritöös oma head ja vead. Mina, kui tulevane sekretär, pean oma töös lähtuma eetikakoodeksist mis paneb kõik reeglid kindlalt paika. Üks hea sekretär peab olema alati teadlik oma töökohustustest ega tohi ületada võimupiire. See tähendab seda,et oma peaga mõtlemine ja ise otsustamine ei ole kindlasti õige. Ennekõike täidan ma ju otsese juhi poolt antud töökorraldusi. Kuigi tegelikult on küll vahel tahtmine ise otsustada, aga samas saab ju alati teha omapoolseid ettepanekuid ja nõu küsida. Olen nagu üks vahelüli alluvate ja juhi vahel, alati viisakas ja abiv...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Iga inimene on isiksus, igaüks neist on erinev. Tihti püüavad aga nii mõnedki ennast muuta, muutudes seejuures ühiskonna poolt formuleeritud mängukannideks, kellele on ette näidatud käitumismaneerid ja ühiskonna ideaalstandardid. Aga sellegipoolest on igal inimesel tema head ja vead. Paljud üritavad vigu varjata, kuid miks varjata vigu, kui hoopis saaks esile tuua ja arendada oma häid külgi? Keegi meist pole täiuslik, vaid täiuslikkuse poole püüdleme me kõik. Eesti vanasõna ütleb, et metsapuud pannakse vestes kokku, aga inimesi ükski ei tee ühesuguseks. Inimesi ühesugusteks muuta on võimatu, aga kes seda tahakski. Nii mõnigi meist on vahel mõelnud, et tahaks olla teistsugune, sest miski meie olemuses on selline, mis meile ei meeldi, olgu selleks siis meie välimus või meie iseloom. Igaühe enda valik on see, kas muuta ennast välimuselt, iseloomult või siis hoopis jääda ...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Maailmas elab peaaegu 7 miljardit inimest. Iga üksikisik on mingil viisil ainulaadne, mis mõne inimese arvamuse kohaselt on ideaalne, kuid sellegipoolest üritab enamik populatsioonist kellegagi sarnaneda või kedagi matkida. Ka viimastel sajanditel tekkinud subkultuurid põhinevad kellegi arvamuste, maailmavaate, elustiili ja kõige sagedamini just välimuse jäljendamisel. Tänapäeval on tänavad täis emosid, punkareid, metalliste ja muid muidu silmatorkava välimusega inimesi, kuid kui algselt olid nad originaalsed ja huvitavad, siis praeguseks on nad sulandunud halli massi, sest neid on lihtsalt liiga palju. Parem oleks olla originaalne, mitte matkida kedagi teist, tegutseda enda tõeliste tõekspidamiste järgi ja olla täpselt selline nagu hing ihkab. Samas aga sunnib tänapäeva inimkond üksteist jäljendama või teistelt ideid kopeerima. Näiteks võib ju mõelda, et kui riided, mid...
Mõtelda oma peaga, see tähendab riskida? Maailmas elab üle kuue miljardi inimese. Kõigil on oma mõtted, kuidas käituda ja elada. Leidub inimesi, kes mõtlevad kõike oma peaga ja ei talitle levinud vanada standardite järgi. Suurem hulk siiski ei julge või ei taha jääda alati iseendaks ja lähevad vooluga kaasa ja talitlevad nii nagu kõik teised. Siin tekibki küsimus, kas mõtleda oma peaga tähendab riskimist? Oma peaga mõtlejaid ei vaadata alati hästi. Inimesed, kes alati teistest erinevad ja omavad üldjuhul teistest kõikvõimalikes valdkondades oma arvamust , võivad sattuda pahameele alla. Erimeelsused võivad tekkida poliitilistest vaadetest, väärtushinnangutest ja veel paljudest muudest suurematest ning väiksematest teemadest. Näiteks võib tuua sõja USA ja Iraagi vahel. Meedia ja üldiselt kogu läänemaailm oli kujundanud seisukoha, et Ameerika Ühendriigid on hea ja Iraak paha osapool. Selline oli ka kõikide hästi a...
1. Igasugune negatiivsus on täiesti ebapraktiline. Eestlane on ju praktiline inimene. Milleks praktiseerida negatiivsust, kui see mitte midagi ei anna? Ta ei loo häid inimsuhteid, ta ei ravi su tervist, ta ei tee su tuju heaks ega su päeva kaunimaks. Kõikides situatsioonides on võimalik jääda positiivseks. Kõigis situatsioonides tuleb jääda iseendaks. Tuleb aru saada, mis on elus tähtis ja mis ei ole tähtis. 2. Inimsuhetes tuleb olla aus. On inimesi, kellega me suhtleme viisakusest või harjumusest, kes tegelikult ammu ei kuulu enam meie vibratsiooni. Hinda seda, mis on sulle tõeliselt tähtis ja neid inimesi, kes on sulle tähtsad ja tee neid asju, mis on sulle rõõmu valmistavad. Ma arvan, et rõõmsameelsus on meie ainus kohustus looja ees, sest rõõmsameelsusest algavad kõik ülejäänud head asjad. 3. Võtke rohkem aega iseenestele mõtlemiseks, lihtsalt molutamiseks, mediteerimiseks. Ükski õigustus, miks sul halvasti on, ei ole piisav. Iga ...
Kas maailm väsib vihkamast? Iga inimene on siin maailmas kokku puutunud vihaga. Seda viha põhjustavad erinevad kofliktid inimeste maailmavaadete ja kasvatusviiside tõttu. Tihtipeale on inimesed nii väiklased, et neil on raske mõista teiste arvamusi ja tõekspidamisi, nad ei aksepteeri seda, mis neile ei meeldi. Sellised erinevad arusaamad põhjustavad inimestes emotsioone nagu kadedus, hirm ja intolerantsus millest areneb edasi viha. Sageli vihatakse inimesi nende erinevuste, omapärade ja julguse tõttu, mida mõned inimesed lihtsalt välja ei kannata. Seega tekib küsimus, et kas maailm väsib kunagi vihkamast ja laseb inimestel olla sellised nagu nad on või on selline unistus ebareaalne nii kaua kuni inimrass eksisteerib? Ühiskond on inimestele seadnud strandardid selle kohta, mis on normaalne ja aksepteeritav. Kuid sellise rõhumise puhul, et olla tavaline ja sulanduda halli massi, läheb kaotsi inimese isiksus ja in...
Elus tuleb hetki, kus me küsime endilt, ükskõik kas teadlikult või mitte, kas olla või mitte olla. Me otsustame selle üle erinevalt, valides vahel üht kui teist, sõltuvalt olukorrast ja enda meeleolust. Kuulsa küsimuse algne püstitaja oli elust muserdunud Taanimaa prints, kes oli segaduses ja ei suutnud otsustada, kas täita oma kättemaksuplaan või mitte. Otsusele jõudmine on raske, sest seda mõjutab lihtsa tee valimise ahvatlus. Võiks ju arvata, et alla andmine oleks Hamleti olukorras kergem olnud, aga kas ikka oleks? Hamlet poleks kunagi suutnud oma isa mõrva lihtsalt unustada ja eluga edasi minna. Siin olid mängus ka tema tõekspidamised ja sisemine meelerahu, sest selline käitumisviis ei oleks olnud Hamletile omane. Edasi tegutsemine on alati kasulikum, kui alla andmine, kuigi on võimalus, et sellest kahju tuleb. Siiski saab sellestki kogemuse võrra rikkamaks. Hamlet leidis pärast pikka kahtlust täis perioodi vastuse- ta valis olemise...
Väärtushinnangute ja tegutsemisajendite mõistmine Maailmas on umbes seitse miljardit inimest ja igaüks on märgatavalt erinev ja ainulaadne. Vahel tundub meile, et eristume teistest, kuid siis jällegi avastame end olukorrast, kus nii mõnigi on varem olnud, ehk ei ole me üldsegi nii teistsugused. Me elame riigis, kus väärtushinnangud on muutumas ning inimestel on valik, kas jääda iseendaks või kujundada ümber enda elu teiste meele järgi. See kõik toob kaasa erinevad käitumisnormid ja tegutsemisajendite mõistmise, mis omakorda on seotud sallivuse tasemega meie ühiskonnas. Miks me ei saa aru mõnikord teiste tegudest ja inimesest kui indiviidist? Inimesed märkavad, tunnetavad ja mõistavad asju erinevat moodi. Vahepeal proovime seletada teistele midagi, milles ise oleme tulihingeliselt sees ning kõik tundub vägagi loogiline. Seejuures võib kellelegi teisele võib sarnase või samasuguse arusaama loomine ning oma vaatepunkti se...
Noor olla pole sugugi kerge. Noori on meie maailamas, ka riigis suhteliselt palju.Noor, on lai mõiste. Meie, noorteelu võibolla on vanemate inimeste arust palju kergem, kui see tegelikult on. Nagu ka minu vanavanaema armastab öelda : ,, Mis teil viga, minu ajal oli palju raskem ... ,, Noort inimest vaevab tihti üleliia palju muresid. Tüdrukud piinlevad tihti totrate küsimuste üle, et kas nad on ikka piisavalt ilusad, saledad, targad, kütkestavad jnejne, et poistele meeldiksid. Osad on nõus kõike tegema, et ainult meeldida teistele, kuid peamine on jääda ikkagi iseendaks. Mõni unustab armastuse ja meeldimise pärast sootuks õppimise ja enda tuleviku, mis on tegelikult ju palju tähtsam. Esimene armastus on ju ilus, kuid okkaline ja enamus meist teavad, - see ei püsi enamjaolt kuigi kaua ja jääb alatiseks ilusalt, kuid valusalt meelde. Poisid pingutavad ka tihti üle, et tütarlastele meeldida. Käivad üleliia jõu...
Mängud poliitikas ja inimsuhetes William Shakespeare "Hamlet" Poliitika on protsess, mille käigus jõutakse otsusteni ja sõlmitakse kokkuleppeid, mis määravad sotsiaalses elus kehtivad reeglid. See eeldab kompromisse erinevate huvide ja arvamuste vahel, mis ei pruugi aga alati õiglased olla. Tihtipeale paneb üks osapooltest end maksma, kuid teine saab selle tagajärjel tugevasti kannatada. Ka inimsuhetes peegeldub väga palju selliseid olukordi ning see puudutab eranditult meid kõiki. Poliitika on nagu kassi-hiire mäng. Inimsuhetega manipuleerimine on aga nagu mängimine tikkudega - ohtlik ja vähemalt ühele osapooltest kannatusterikas. Õigluse jalule seadmine on seejärel pikk töö. Poliitika ei tunne halastust, elus aga on see jõud, mis võib inimesed selles maailmas muuta paremaks. Samuti on aususega. On tavaline, et rääkides poliitikast, välistatakse ausus. Inimestelt aga ootame täiesti loo...
,,Aeg ja inimene" Meie elus võib juhtuda situatsioone, kus me ei oska ajaga midagi peale hakata minevikus elada tähendab seda, et aeg justkui peatuks, tulevikus elada tundub, et aeg möödub liiga kiiresti ning ainult hetkes elada tundub hoopis nagu me ei vastutaks oma tegude eest. Mis siis oleks inimeste jaoks kõige õigem, et aega väärtuslikult kulutada? Aeg ei ole lihtsalt üks kella tiksumine, vaid selles peitub meie endi kogemused elust. Läbi kogemuste me muutumegi ja seda ei oleks ilma minevikuta. Mis juhtub aga siis, kui jääme kinni minevikku? Aeg peatub. Mitte kell ei lõpeta tiksumist, vaid me ei saa edasi minna, kui pole lasknud lahti oma süümepiinadest või vihast. Minu jaoks on elus kõik mööduv ja kaov. Me oleme kõigest inimesed, me teeme vigu ning kuskil pole kirjas, et peaksime ilmtingimata kahetsema neid. Peame vaatama kaugemale, küsima endalt: ,,Mida ma sellest õppisin?" , ...
Noor olla pole sugugi kerge ''Noorus on hukas'' see on ilmselt üks tuntumaid lauseid, mis iseloomustaks tänapäeva noorust. Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva. Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda. Noortel võib olla igasuguseid muresi riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja keeravad asja just nii nagu neile kasulik on. Ühel hetklel oled liiga noor, et minna sõprade juurde ööseks ja siis oled juba piisavalt vana, et nooremat õde/venda hoida. Va...
Kahtleja Hamlet Shakespear on kujutanud Hamletit kui vaimu inimest. Erinevalt tema isast, kes oli tugev poliitik ja sõjamees oli Hamlet mõtetes uitaja. Tema kirjad Opheliale olid sügavamõttelised ja tundelised. Kuid tema siirate sõnade sees oli kübet kahtlustki. Kas usaldada oma kuninglikku perekonda või hoopiski alamklassi kuuluvat vahtkondlast Horatiot? Sündmused said alguse sellest kui Hamleti isa suri kahtlastel asjaoludel. Paari kuu möödudes, abiellus Hamleti ema kuninganna vana kuninga venna Claudiusega. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid tapmist ei osanud ta veel kahtlustada. Ühel saatuslikult õhtul, nähes oma isa vaimu, sai ta teada pöörase uudise. Kuid kahtlustavalt mõtles ta ,, Vaim, keda nägin, võis saatan olla; saatanal on võime ka meeldiv kuju võtta." Tahtis ta ikkagi vaimu juttu uskuda. Inimese hing on kord selline kui ta ei ole rahu leidnud t...
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused Uhke tunne Võtab energiat Inimene, kel on hea eneset...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanik...
Peer Gynt Peer Gynt" on H.Ibseni kirjutatud dramaatiline luuleteos, mille on tõlkinud Marie Under. Näidendi tegevus toimub ajavahemikul 19.sajand - 1960-ndad. Teose keskseks tegelaseks on talupoeg Peer Gynt, kelle tegevusi ja arengut teos jälgib ning kellega on seotud kõik teised teose tegelased. "Peer Gynt" oli minu jaoks suhteliselt keeruline teos. Lihtsamaks ei teinud teda ka sugugi luulevorm. Mulle tundus jutkui oleks vahel kauni sõnastuse tõttu lause mõte kaduma läinud. Kuid üldiselt oli teos siiski arusaadav. Nagu juba alguses mainisin, ja nagu arvata ka on, keerleb kõik antud teoses ühe isiku, Peer Gyndi, ümber. Raamatu jooksul Peer areneb-kasvab. Või kasvab ikka? Peer Gyndi areng oleks kui mõõnade ja tõusude rada - ühel hetkel ta kahetseb ja üritaks nagu olukorda parandada (ase surivoodil, oma onni ehitades, vana mehena Norrasse tagasi pöördudes), kuid samas järgn...
Lugeja kirjand: Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil Igal paigal on oma aura, mis kehtib nii inimese kui ka looduse kohta. Eesti on seisnud aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti poliitikute teadvusesse peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapita...
Sissejuhatus "Check out" on räme, ropp ja ka painav mõnes mõttes. Aga ikkagi, lööv, tabav ja hinge kinni võttev. Näitab ideaalselt ära, et rikas olla ei ole lõbus, ja et seks, raha ja narkootikumid ei suuda täita tühjust su hinges. See kuidas peategelane Tom muutus teiste inimeste silmis oma rahaks. Kuidas raha võtab ära selle, mis teeb (või tegi) su inimeseks. Teose ajalooline skeem "Romaani kirjutamist alustas Kender 2000. aasta veebruaris. Aine kogumine oli väga tevistkahjustav. Krijanik puhkasin, kogus inspiratsiooni ja jälle alustas kirjutamist. Tegevus toimub meie ajal Tallinnas. Romaan kritiseerib ja räägib halvustavalt meediast. Vaatamata ajakirjanduse halvustavast kriitikast kuulsuste vastu on staarid sellest sõltuvuses. Nagu peategelane Tom ostis hommikuti kioskides kõmu uudistega ajakirju, lootes, et ta näeb artikleid endast. Ta vihkas ajakirjanikke, kuid ta tahtis, et meedia räägiks temast. Tegelaskond Põhilistek...
Tervisliku eluviisiga alustamine Maailmas elab sadu tuhaneid, isegi miljoneid inimesi, kelle elustiil ei ole väga mitmekülge. Erinevad kultuuride erinevused ja kasvatustehnikad on inimese elustiili kujunemise juures äärmiselt olulise tähtsusega. Liikumise vajadus ja mõjud on individuaalsed. Lapseeas ja noorena vajame liikumist lihaste, luude ja liikumisoskuste arendamiseks ja säilitamiseks Vanemas eas oleme aga õnnelikud, et otsustasime olla terved ja et liigume endiselt kui noored. On aga inimesi, kelle jaoks ei ole tervislik eluviis uus nähtus, nad tegelevad spordiga teadlikult iga päev ning tunnevad sellest rõõmu, sest selline eluviis on nende jaoks loomulik samamoodi, nagu seda on ka hingamine ja söömine, joomine. Kuid on ka grupp inimesi, kelle jaoks on spordiga alustamine või tegelemine väga võõras, suisa tundmatu, siis sellisel juhul pigem loobutakse. On tõestatud, et füüsiliselt passiivsete ...
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu, kui aktiivselt sooviti saada Eesti kodanikuks ning kui paljud mitte-eestlastest ei suutnud või ei proovinud Eesti kodanikuks saada, vaid läksid lihtsama vastupanu teed ning neist said m...
Mida võiks nimetada Eesti loodusfilosoofiaks. Mis puutub tõesse, siis ei tea ükski inimene tõde ega hakkagi teadma - isegi jumalad mitte. Ja kui keegi ka juhtub välja ütlema tõe, siis ei saa ta seda teada, sest kõik on vaid oletuste põiming. (Xenophanes) Käesoleva essee kirjutamise eesmärgiks oli leida vastus küsimusele Mis on eesti loodusfilosoofia? Tõepoolest, mis see siis on. Kas hõlmab see loodust säästvat käitumist ning loodushoidu? Arvan, et loodusfilosoofia alla ei saa me liigitada mõnd üksikut keskkonda käsitlevat probleemi või fakti. Arvan, et loodusfilosoofia on terve meie elu, alustades aegade algusest peale ja lõpetades käesoleva ajaga. Raske ja ilmselt võimatu on vastata sellele, mida võiks pidada loodusfilosoofiaks paari lausega ja samas, kas on sellele küsimusele üldse võimalik leida vastust. Inimese eksistents selles maailmas sai alguse väga ammu kuigi peame meeles pidama, et me ei olnud siin e...
Tapa Gümnaasium Elli Soosaar SUHTED Uurimistöö Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2012 1 SUHTED Sõnal "suhe" on mitu tähendust. 1. Matemaatikas on suhe sama mis jagatis. 2. Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob. 3. Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord. 4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie vanemad või/ja õed-vennad, siis lisanduvad naabrid, sõbrad, koolikaaslased ja õpetajad. Hiljem silmarõõmud, armsamad, töökaaslased jne. Ajalehes räägitakse linnade- ja riikidevahelistest suhetest. Suhete aluseks on suhtlemine, millest räägitakse väga palju. Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii head kui varem, abielul...
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda...
1. ENESEKEHTESTAMINE Elus tuleb tihti ette olukordi, kus on tarvis end jõu või nõuga maksma panna oma huve ja väärikust kaitsta. Kedagi veenda, mingi ettepanek läbi suruda, kellegi nõue või pealesunnitud kohustus tagasi lükata jne. Mida toimekam, ärksam ja ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna ning valmis olla ka teiste isikute vastuseisuga toime tulema (Kidron, 2001). Väljapaistva ameerika psühholoogi H. Murray järgi on paljud inimlikud tarbed seotud täisväärse eneseteostamisega suhtlemisel. Paarikümne põhilise inimvajaduse hulgas on nii sõprussidemete loomise kui iseseisvuse, jonni ja enesekaitse, abistamise ja abistatuse, keeldumise ja osavõtlikkuse ilmutamise tarbed. Konkreetne olukord tingib ühe või teise vajaduse esiletuleku määra. Niisiis ootame ja loodame abi, lähedust ja mõistvust, kuid samas püüame kas või jonni varal jääda iseendaks, säilitada oma sõlt...
Miks laps ei ole väike täiskasvanu? Kuigi lapsed võivad vahel üllatada meid oma nutikusega ning õpetada vahel hoopis täiskasvanuid, õpetades oma vanemaid kuidas elu nautida, kuidas elada hetkes, kuidas olla vähem diskrimineeriv või kuidas jääda iseendaks, siis tegelikult ei saa lapsi pidada täiskasvanutega samaväärseks. Lapseiga on kõigest üks periood täiskasvanuks saamisel, mille käigus arenevad nii keha kui ka aju. Täiskasvanud mõistavad juba maailmas toimuvat, suudavad iseseisvalt hakkama saada, suudavad mõelda loogiliselt ning mõista kuidas, mis ja miks asjad on nii nagu nad on. Lapsed on ka poliitiliselt võimetud, neil ei ole antud veel kõiki õigusi, seega peavad nad toetuma oma vanematele. Kuna lapsed on väga paljudes asjades sõltuvuses just täiskasvanutest, siis on nende kohustus tuvastada ohud ning asjaolud, mis võivad olla kahjulikud lapse võimele kasvada ja areneda heas tervislikus seisundis....
Põhikoolis ja gümnaasiumis analüüsitud kirjandus ja põhiideed Teosed: Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kurite...
Referaat Inimloomus Kerttu Kruusma Tallina Reaalkool 10. C 2008 Sisukord Inimloomusest____________________________________________________________2 Arvustamine_____________________________________________________________2 Vajadused_______________________________________________________________4 Inimese mõjutamine_______________________________________________________6 Kokkuvõte_______________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 8 2008 Inimloomusest Siin on välja toodud lihtsad faktid inimloomuse kohta. Need ei pruugi alati õiged olla, kuid igaühes on terake tõtt. · Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi. · Hing saab kergesti tä...
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3....
annaabi.ee 
