Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kui saaksime otsast alustada- kas sooviksid sündida kellegi teisena? Kujuta korraks ette, et sulle antakse valik. Sooviksid sa olla hoopis mõni kuulsus, keda praegu imetled või sooviksid jääda selliseks nagu oled sa praegu, iseenda kehas? Ilmselt mõtlesid paljud meie seast, et parem oleks olla mõni kuulsus, keda kõik imetlevad, sest lihtinimesel on raske teenida välja lähedaste kiitust ning lugupidamist. Tegelikult ma võin enese käest ka küsida, millised on kõik teised? Milline on see nn hall ühiskond ja kas ma mitte ise pole osa sellest? Kas me mitte kõik pole ainulaadsed oma veidrustes ja hullumeelsustes? Mis on see, mis on üldine? Ja mida tähendab jääda iseendaks? Minu jaoks tähendab iseendaks jäämine seda, et sa julged elada oma tunnete ja mõtete järgi. Nende kõige sügavamate, et ei peaks häbenema enda öeldut või tehtut. Iseendaks jäämine tähendab kuulata teiste arvamust, selle
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kas on olemas inimesi, kes mäletaksid oma esimesi emotsioone? Karjusid nad koos palatikaaslastega nagu ärritunud kriitikud nõrkushetkel või lõid nagu kassid sohval nurru? Igatahes polnud tähtsust, kas su nimi oli Mats Mülgas või Don Quijote, sest ületundidest väsinud ämmaemanda ja õdede jaoks olid kõik lihtsalt väikesed tited. Paar aastat ilmasööja rolli täitnud, olid meie kõhud suuremad kui naaberrajooni lastel, kuid selle eest rippus meil taga pikem pats kui Rital, Mital või Brigital. Isegi siis tundus , et erineme oma parimatest sõpradest täielikult, sest mõtlesime erinevalt- meile meeldis vahest vaikuses konutada ja reaalsusest põgenemise plaane haududa. Kõik vajas loomulikult õiget aega ja tarkust, sest isegi kana jääb oma tibudest ülehaudumise tõttu ilma. Ent niipea kui saabuvad valusvalged juunikuuööd, haarab meid sõnuseletamatu rännuiha. Nüüd kuuluvad meile rohked teed
Olla nagu kõik või jääda iseendaks See on küsimus, mis sobib esitamiseks kõigil tasandeil indiviidist tervete riikideni välja, alguse saab kõik aga üksikisikust ning tema väärtustest, suhtumisest ja teadlikkusest. Enesemääratluse küsimus on psühholoogiline probleem, mis globaliseerumise ning üleilmsete moetrendide, massikultuuride ja väärtushinnangute väljakujunemise tingimustes loob üha enam kõneainet. Inimeste suutlikkus öelda ,,ei" või ,,jah" vastavalt oma äranägemisele ning omada originaalseid vaateid jt jooni on ideede paljususe ja seega kogu ühiskonna arengu üks põhialus. Originaalsust aktsepteeriv ja hindav ühiskond on pea alati nii kultuuriliselt kui majanduslikult loovam ja ideerohkem - oluliselt rikkam ja arenenum ühiskonnast, kus käsitletakse tavalisust ja kõlbelisust sünonüümidena. Infoajastul on inimestel läbi teabekanalite väga lihtne leida hulgaliselt ideaale ja eeskujusid, kellega soovitakse sar
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
188 laadimist
12 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid