Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Voltaire "Candide" essee (2)

3 KEHV
Punktid
Parim võimalikest maailmadest?
Meie armastatud ajalooõpetaja armastab ikka öelda, et eesolev päev ja enesetunne tuleb täpselt selline nagu seda ise hommikul soovida ja endale sisendada. Tema sõnul pidavat enesele peegli ees naeratama ja päeva alustama positiivse suhtumisega. Justnimelt suhtumine, mõtlemine ning vaatenurk määravadki ära selle, kas me elame võimalikest maailmadest parimas või mitte. Optimist – nagu seda on Voltaire ’i kangelane Candide – mõtleb maailma ilusaks, pessimist aga kardab , et see ongi nõnda. Kas meie, inimesed ikka elame parimas maailmas? Kas selle üle saab otsustada igaüks ise? Või on mängus ka muid tegureid? Seda kõike püüan analüüsida järgnevalt.
Jah, võin tõesti väita, et maailm, kus elame on ilus, hea ja puudust pole millestki . Väidan seda vaid sellepärast, kuna usun nõnda oma sisemuses. Tegelikult ongi kõik kinni mõtlemises. Kes aga armastab kiruda kõiki ja kõike siin ilmas, ei saagi tunda meelerahu . Peab rahul olema sellega, mis on, sest kõik on tegelikult saatuse poolt ette määratud. Nõnda ei mõtle vaid mina, vaid kindlasti ka paljud teised, rääkimata maailmakuulsast filosoofist ja kirjanikust Voltaire’st, kes oma teoses „Zadig” seda selgelt väljendab. On küll kurb tõdeda, et kusagil meie maailmas on näljahädad ja levivad surmahaigused, aga ühes heas koosluses peabki valitsema harmoonia ja tasakaal. Ei ole ju head ilma halvata. Sama veendunud oli maailma võlus ja ilus ka Voltaire’i „Candide’i” samanimeline peategelane, kes pöördumatult uskus oma õpetaja Panglossi sõnu: „Kuna kõik on tehtud teatavaks otstarbeks, siis on see otstarve tingimata ka kõige parem...kõik on parimast parim.” Maailmas ringi rännates koges Candide igasugu kurjust ja pahameelt ning tihti mõtles nende sõnade õigsuse üle, aga oma kergeuskliku ja lihtsa meelega suutis ta peaaegu lõpuni samasuguse suhtumisega välja vedada. Samal ajal olles ise täis positiivsust ning millegi üle erilist muret tundmata. Muidugi oli tal ka oma eesmärk, mille poole püüelda, õigemini kelle poole. Imekaunis Cuneconde ei läinud tal küll hetkekski meelest. Minagi mõtlen, et on, kuidas on, aga tuleb edasi minna, liikuda kindlat sihti pidi. Seisma pole mõtet jääda, hullemaks ikka minna ei saa, aina paremuse poole. Nagu näete, on mõttejõul suurim mõju ning tegelikult ka kõige kehvemas olukorras on võimalik suunurgad üleval hoida.
Tavaliselt mulle ei meeldi enese põhimõtetele vastu rääkida, aga peab tõdema, et siin parimastest parimas maailmas leidub asju või olukordi , mis ei sõltu inimeste mõttejõust, vaid hoopis ei millestki muust kui selle Kõigevägevama tahtmisest. Loodusele ei saa keegi vastu. Saame selle negatiivsetele tegudele oma hea elu ja mugavusega vaid kaasa aidata. Pole midagi parata, vulkaanipurske tagajärjel kaotavad sajad ja tuhanded inimesed kodu või isegi elu. Selle või mõne muu katastroofi tagajärjel ei pruugi kahju saada vaid need, kellele naguni saatus midagi head ei tõota. Täpselt samamoodi võib õnnetus juhtuda ka miljardärist pangajuhiga, kes suvitab looduskaunis, kuid ohtlikus kohas. Ja ei sõltu minust ka see, kui mulle tänaval kott pähe tõmmatakse ja nurgataga nuga antakse. Sellisel juhul ei taha küll eriti uskuda ja mõelda nagu optimist kunagi. Ega Candide’gi süüdi polnud, kui teda erinevates maailmapaikades maha taheti nottida või Eldoradodemaalt saadud varandus välja peteti . Tema oli ikka optimist edasi, sõltumata teiste pessimismist ja eluvihkamisest. Ühesõnaga, Jumala tahe on iga olendi tahtmisest tugevam ning sellele vastu ei hakka, ulatugu me optimism või Taevani.
Sellel imekaunil Maal, kus elame ning mis on parimatest parim ei pruugigi kõik nii hea olla. Kõik halb, mis on aga ei sõltu meie tahtmisest ning igaüks võib ikkagi mõelda, et paremat pole olemas ja tuleb rahul olla sellega, mis antud on. Võtkem eeskuju Candide’st, kes oli kogu oma elu unistanud imelisest Cuneconde’st, lõpuks sai ikka ta inetuks muutununa, aga vähemalt oli ta rahul ega nurisenud. Samuti ei tohi ahneks minna. Kõik, mis kergelt tulnud, läheb sama teed. Tuues jällegi näiteks Eldoradodemaalt saadud varanduse . Senimaani, kuni ei sekku keegi teine minu mõttemaailma ning suudan jääda iseendaks, ei saa ükski hing takistada mul mõtlemast, et maailm, kus elan ongi parimatest parim.
Lõpetuseks tahan öelda, et on palju lihtsam elada, kui mõelda positiivselt. Vaid sellisel juhul on maailm parim võimalikest maailmadest. See ei tähenda, aga et peaks naerma teise õnnetuse üle või muud säärast, aga pahadesse asjadessegi võib suhtuda nii, et see oli saatus. Lõpuks taipasid ka raamatukangelased, et see on vaid usk heasse elusse, tegelikult võib olla kõik keskpärane või halvimast halvim. Või miks mitte mõelda nõnda, et polegi olemas rohkem maailmu, niiet see lihtsalt peab olema parim oma headuses ja kurjuses.
Voltaire-Candide-essee #1 Voltaire-Candide-essee #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kerty Õppematerjali autor
parim võimalikest maailmadest

Sarnased õppematerjalid

Voltaire teosed
3
doc

Voltaire teosed

Seepärast on Arbogadi õnnelik saatus Zadigile ainult maailma üldise mõistmatuse kinnituseks. Maailma, kus ei valitse mõistus, vaid juhus, kus head inimesed kannatavad ja halvad saavutavad edu. Zadig pettub tegelikkuses, kuid jääb lõpuni endale truuks. Elu on ideedest irdunud, seda tuleb ideele vastavalt mõistuse seaduste järgi ümbet kujundada- selline on Zadigi põhiidee. Õnnelik ajastu saabub siis, kui Babüloonia kuningaks saab tark ja valgustatud Zadig. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. ,,Zadigi" kirjutades rajas Voltaire oma lootused valgustatud monarhile kui ainsale reaalsele

Kirjandus
Voltaire referaat
9
doc

Voltaire referaat

...........................................7 KOKKUVÕTE................................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärk on harida lugejat Voltaire tegemistest ja tuua välja tema tähtsus maailma ajaloos. Voltaire on üks silmapaistvamaid prantsuse valgustusajastu filosoofe. Valgustusajastu on ajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust ja juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Oma isa tahtmisele vastuhakk nõuab suurt julgust. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegi poolest suurmees, kes hakkas

Kirjandus
Mõtteterad
5
doc

Mõtteterad

*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õig

Kirjandus
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei

Kirjandus
Sissejuhatus filosoofiasse
4
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? K

Sissejuhatus filosoofiasse
Aforismid ja autorid
7
docx

Aforismid ja autorid

Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult

Kirjandus
Tsitaadid
54
doc

Tsitaadid

Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet

Kirjandus
Filosoofia arvestus 11-klass
13
doc

Filosoofia arvestus 11. klass

Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus ­ olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism ­ maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism ­ Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism ­ kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoo

Filosoofia




Kommentaarid (2)

kirotara profiilipilt
Annette Kirotar: Suht põhikooli tasemel kirjutatud, aga paar mõtet sai abiks küll.
16:41 18-10-2011
ReginaV profiilipilt
ReginaV: Väga suur abi oli
18:47 03-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun