Olla nagu kõik või jääda iseendaks (28)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Olla nagu kõik või jääda iseendaks

Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Maailmas elab väga palju inimesi ja igaüks neist on ainulaadne. Alatihti püüavad mõned ennast muuta, olles seejuures paljuski sõltuvad ühiskonnast ning teistest inimestest. Võib öelda, et kõik inimesed on detailides väga erinevad, kuid põhilisemas küllaltki sarnased. Tekib küsimus: " Olla nagu kõik või jääda iseendaks?" Soov, millegi erilisega silma paista, on täiesti tavaline nähtus. Paljude unistuseks on pürgida oma sihtmärkide suunas ning elus läbi lüüa. Selleks, et läbi lüüa tuleb olla nagu teised, kuid samas julgeda erineda. Inimene peab arendama oma tugevaid külgi, mille peale ta kogu järgneva üles ehitab.Inimesel peaks olema oma maailmavaade, mida ta pidevalt järgib, et õiges suunas liikuda. Samuti peavad paigas olema eesmärgid ning tegeleda tuleb sellega, mis tõesti huvi pakub

Eesti keel

10

docx

Filosooifia

oskab paremini analüüsida kõike toimuvat enda ümber ning oskab ka paremini tundma õppida teisi inimesi. Filosoofid tihtipeale mõeldes inimese elumõtte ja olemusele kohtusid küsimusega, kuidas peab inimene õigesti elama ning mis on üldse õige elu. Aristotelese sõnadel „õnn on samaväärne sellele, et inimese elukvaliteet on kõrgel tasemel“. Seega võib järeldada, et inimese jaoks õnn on rohkem rahaline võimsus. Samuti mainib Aristoteles, et igal inimesel õnn võib olla erinev, kellelgi raha, kellelgi sõbrad või pere. Iga inimene otsustab ise mis tema jaoks on õnn ning ei saa konkreetselt vastata küsimusele, et mis on ikka see õnn. Loetleda erinevate inimeste arvamusi seoses õnne, võib öelda, et enamiku õnn on midagi ilmne ja selge: õnne, rõõmu, auks, rikkusi, jne Õnn on, ja järgmine määratlus "moraalse teadvuse, mis tähistab riigi isiku, mis vastab kõrgeima rahulolu sisemiste tingimuste olemasolu,

Kategoriseerimata

54

doc

Tsitaadid

Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A

Kirjandus

30

docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

isiksuses, mis sõltumata olukordadest jäävad püsima ja mille kaudu saab inimest iseloomustada: 1. Allport'i isiksuseteooria - Lingvistiliseks lähenemine ehk uuris isiksust keele kaudu. Kui keeles on tekkinud inimese iseloomustamiseks mingi omadussõna, siis see omadus, on reaalselt ka olemas. Ta tõi välja 3 gruppi isiksusejooni. Esimese grupi moodustavad kardinaalsed jooned. Vahel võib juhtuda, et mingi üksik omadus on niivõrd tugev, et allutab kõik ülejäänud endale. See on suhteliselt haruldane juhus ja enamikel juhtudel on välja kujunenud 5-10 tsentraalset joont. Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned. See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel. 2. Cattell - Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks

Psühholoogia

17

docx

Populaarkultuuri teooriad

Ta ütles: "Juba mõte Euroopa kultuuri ülimuslikkusest on looduse majesteetlikkuse hävitatav solvang(?)". Looduses eneses on juba olemas see mitmekesisus. Kultuure on palju, erinevatel rahvastel, erinevad kultuurid erinevatel ajaperioodidel, ükski pole parem kui teine. Neid tuleb vaadelda mitmuses. Kultuur vastandus ka tema arvates tsivilisatsioonile. Tsivilisatsiooni nähti kui millegina, mis rikub loodust. Rousseau oma raamatut "Emile" alustas lausega " Kõik mis on hea looja käes, käib alla inimese käes". Populaarkultuur on (argumendid) 1. Kultuur, mida armastavad paljud, enamuse kultuur. (Demokraatiaga seonduv, Üritatakse seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias). 2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab nautima, nagu veini või vanni, see on vale ja inimene on loll. Kunst peab olema sügav.)

Kultuur

12

doc

Kuidas jagu saada oma ärevusest

Albert Ellis Kuidas saada jagu oma ärevusest Varrak 2000 lk271 Ärevus: · Hoiatab meid ohtude eest · Aitab meil ellu jääda · Aitab end mugavalt tunda ja oma liiki säilitada · Annab meile teada halbadest tingimustest, mida tuleks muuta · On oma põhiolemuselt ebamugavate tunnete ja tegutsemisviiside võrgustik, mis annab sulle teada, et midagi võib juhtuda ja sul tuleks midagi nende vastu ette võtta. · On ülemäärane, liialdatud muretsemine. · On tunne, mis annab sulle teada ebakindlusest, kahtlustest ja otsustusvõimetusest.

Psühholoogia

16

docx

Reimani isiksusetüübid

16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema

Psühholoogia

96

rtf

Psühholoogia arvestus

samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”). Kui inimese mina-skeem on seotud peamiselt positiivsete kujutlustega endast, siis on ka tema enesehinnang (self-esteem) kõrge. Enesehinnang on minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab” (Campbell 1990). Psühholoogiliselt on kõrge enesehinnang meeldiv; kõrge või madala enesehinnangu põhjendused ei ole otseselt seotud reaalse olukorraga. Enesehinnangut on väga põhjalikult uuritud. Selle all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Ehkki enesehinnang võib võrdlemisi kiiresti muutuda, viitavad mitmed enesehinnangut mõõtvad testid sellele, et siiski on tegemist võrdlemisi püsiva nähtusega. Teiste sõnadega, osa inimesi hindavad endid üldiselt võttes kõrgemalt kui teised.

Psühholoogia

Kommentaarid (28)