Olla nagu kõik või jääda iseendaks (28)

Olla nagu kõik või jääda iseendaks?
Iga inimene on isiksus, igaüks neist on erinev. Tihti püüavad aga nii mõnedki ennast muuta, muutudes seejuures ühiskonna poolt formuleeritud mängukannideks, kellele on ette näidatud käitumismaneerid ja ühiskonna ideaalstandardid. Aga sellegipoolest on igal inimesel tema head ja vead. Paljud üritavad vigu varjata, kuid miks varjata vigu, kui hoopis saaks esile tuua ja arendada oma häid külgi? Keegi meist pole täiuslik, vaid täiuslikkuse poole püüdleme me kõik.
Eesti vanasõna ütleb, et metsapuud pannakse vestes kokku, aga inimesi ükski ei tee ühesuguseks. Inimesi ühesugusteks muuta on võimatu, aga kes seda tahakski. Nii mõnigi meist on vahel mõelnud, et tahaks olla teistsugune, sest miski meie olemuses on selline, mis meile ei meeldi, olgu selleks siis meie välimus või meie iseloom. Igaühe enda valik on see, kas muuta ennast välimuselt, iseloomult või siis hoopis jääda samaks inimeseks nii väliselt kui seesmiselt. Iseloomult ennast muuta on raske, kuid enda välimust muuta on veelgi raskem. Inimene sünnib maailma just sellisena nagu ta peab olema, keegi ei tohiks ennast konventeerida ainult sellepärast, et meeldida maailmale rohkem, mis esmapilgul paistab lihtsalt liiga ahvatlev . Kurikuulus kassnaine 62 aastane Jocelyn Wildenstein muutis enda välimust, et meeldida oma disainerist mehele. Mehele meeldisid kassid, mistõttu arvas naine, et kui ta muudab ennast kassi sarnaseks suudab ta tuua abiellu uue tule. Hoopis muutus ta tõeliseks peletiseks ja mees jättis ta maha. See oli 2 miljonit naela maksnud iluravi tulemus, millest võib järeldada, et igale inimesele oma nišš, mõnele meeldivad kassnaised, teistlele meeldivad väljapaistvad indiviidid, nii välise, kui vaimse ilu poolest.
Ühiskond mõjutab inimesi väga palju. Ühiskonna mõju saab jälgida näiteks inimese riietumisstiilis. Kui minna tänavale, võib seal näha väga palju sarnaselt riietatud inimesi. Ühtselt riietumine tuleneb ühest küljest sellest, et poodidesse ostetakse väga palju ühte ja sama riideeset, selle vahega, et nad on erinevates suurustes, teisest küljest sellest, et inimestel puudub julgus teiste seas silma paista. Umbes iga kolmekümne sarnaselt riietatud inimese kohta leiab siiski vaid ühe isiku, kes teistest julgeb eristuda ja kanda midagi totaalselt erinevat ja vahel isegi šokeerivat, mis pole sugugi paha, vaid näitab indiviidi enesekindlust. Paljud võivad vaadata sellele kritiseeriva pilguga, kuid see võib olla ju kellegile elu murdepunktiks. Saada rutiinist välja, mitte sarnaneda teistele, elada oma elu täiel rinnal, omamoodi hästi või halvasti, see on inimese enda valida.
Nagu kuulus valgustaja Voltaire on öelnud „Iga inimene on süüdi kõiges heas, mida ta ei ole teinud.“ Seega on iga indiviidi enda teha see, kas laseb ennast muuta maailmal või muudab maailma rohkem enda moodi. Saksa füürer Hitler tahtis muuta maailma rahvust puhtamaks, selleks hävitas ta juudi rahvust, muutudes samas maailma vihatuimaks ja kardetuimaks meheks. Kuid ta ei hoolinud rahva arvamustest, vaid jäi iseenda põhimõtetele kindlaks.
Tänapäeva noored arvavad , et nad teavad maailmas kõike, kuid tegelikult salgavad nad fakti, et nad ei tea midagi. Mark Twain kord naljatas, et neljateistkümneaastasena pidas ta oma isa parajaks tobuks, kahekümne ühesena ei suutnud ta ära imestada, kui palju vanamees selle seitsme aastaga arenenud oli. Järjest nooremad inimesed on hakkanud järgima täiskasvanute eeskuju ja on alustanud oma teed meelemürkide manustamise rajal. Vanemad muretsevad oma laste pärast, kuid nad ei mõista, kui kiiresti nende lapsed on suureks saanud. Kuidas aga tulla toime hoolivate vanematega, kes ei kiida heaks järglaste iseseisvaid elustiilivalikuid? Hiljuti „Pealtnägijas“ kajastatud uudislugu noorukitest, kes ennast lõiguvad, šokeeris Eesti ühiskonda. Loos räägiti, kuidas lapsed ennast lõikusid, et endale tähelepanu saada, kuid enda näitamiseks ei pea endale füüsiliselt ega ka vaimselt liiga tegema, vaid saab ka teisiti. Eksponeerides ennast parimast küljest, mis on igal indiviidil olemas, kuid vajab veidi utsitamist, et seda esile tuua.
Iga inimene vajab mängukanni, kuid pikapeale neist tüdinetakse ning otsitakse endale uut lelu , millega ennast lõbustada. Nii mõnigi meist on vahel mõelnud, et tahaks olla teistsugune, sest miski meie olemuses on selline, mis meile ei meeldi, kuid on paratamatult osake meist. Ühiskond mõjutab meie väärtushinnanguid ning käitumisviise, kuid ühe inimese mõju avalikkusele võib olla suurem, kui maailma mõju ühele indiviidile .