Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Olla nagu kõik või jääda iseendaks? (8)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida elult tahetakse ja tekivad küsimused- Kes ma olen?

Lõik failist


Olla
nagu kõik või jääda iseendaks?
Maailmas
elab väga palju inimesi ja igaüks neist on ainulaadne. Seda,
millised me oleme ja kuidas me käitume ei tohiks lasta mõjutuda.
Tuleb
aga tõdeda, et nii nagu kõik inimesed on detailides väga erinevad,
on nad kõige põhilistemas asjades küllaltki sarnased. Me soovime elada, tunda turvatunnet, kogeda ühtekuuluvust teistega ja ennast
mõistetavaks teha. Juhul kui ühtekuuluvustunne ja niiöelda
‘’lahedatega’’ sarnanemine kokku põrkuvad, tekib küsimus,
et kas jääda iseendaks või püüda olla nagu kõik teised.
Kõigil
on soov olla omaks võetud ja heaks kiidetud , see on tihti inimestele
isegi tähtsam kui eneseteostus . Juba varases eas, näiteks lasteaias
Olla nagu kõik või jääda iseendaks #1 Olla nagu kõik või jääda iseendaks #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 329 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor margareth90 Õppematerjali autor
kirjand
olla nagu kõik,või jääda iseendaks,kõik,iseendaks

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Olla nagu kõik või jääda iseendaks

Olla nagu kõik või jääda iseendaks See on küsimus, mis sobib esitamiseks kõigil tasandeil ­ indiviidist tervete riikideni välja, alguse saab kõik aga üksikisikust ning tema väärtustest, suhtumisest ja teadlikkusest. Enesemääratluse küsimus on psühholoogiline probleem, mis globaliseerumise ning üleilmsete moetrendide, massikultuuride ja väärtushinnangute väljakujunemise tingimustes loob üha enam kõneainet. Inimeste suutlikkus öelda ,,ei" või ,,jah" vastavalt oma äranägemisele ning omada originaalseid vaateid jt jooni on ideede paljususe ja seega kogu ühiskonna arengu üks põhialus. Originaalsust aktsepteeriv ja hindav ühiskond on pea alati nii kultuuriliselt kui majanduslikult loovam ja ideerohkem - oluliselt rikkam ja arenenum ühiskonnast, kus käsitletakse tavalisust ja kõlbelisust sünonüümidena. Infoajastul on inimestel läbi teabekanalite väga lihtne leida hulgaliselt ideaale ja eeskujusid,

Kõneõpetus
thumbnail
2
docx

Olla nagu kõik või jääda iseendaks

Olla nagu kõik või jääda iseendaks Kui saaksime otsast alustada- kas sooviksid sündida kellegi teisena? Kujuta korraks ette, et sulle antakse valik. Sooviksid sa olla hoopis mõni kuulsus, keda praegu imetled või sooviksid jääda selliseks nagu oled sa praegu, iseenda kehas? Ilmselt mõtlesid paljud meie seast, et parem oleks olla mõni kuulsus, keda kõik imetlevad, sest lihtinimesel on raske teenida välja lähedaste kiitust ning lugupidamist. Tegelikult ma võin enese käest ka küsida, millised on kõik teised? Milline on see nn hall ühiskond ja kas ma mitte ise pole osa sellest? Kas me mitte kõik pole ainulaadsed oma veidrustes ja hullumeelsustes? Mis on see, mis on üldine? Ja mida tähendab jääda iseendaks? Minu jaoks tähendab iseendaks jäämine seda, et sa julged elada oma tunnete ja mõtete järgi.

Kirjandus
thumbnail
10
docx

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule Referaat Kaisa Pulk EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4

Arengupsühholoogia
thumbnail
32
ppt

Minapilt

arusaamine iseendast. Et saaksid kirjeldada oma minapilti, tuleb sul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad sinu igapäevategemisi ja arvamusi. Näiteks: Millega ma tegelen? Mis mulle meeldib? Milline on minu välimus? Millised on minu hobid? Vastused taolistele küsimustele aitavadki luua minapildi ehk portree iseendast. Minapilt on viis, kuidas ma iseennast näen. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema "tõene", nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt minust endast, mida ma hoian oma teadvuses. Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul ega püsi muutumatuna. Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal. Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad inimesed ja see, millega sa tegeled. Dr. Maxwell Maltz on kirjutanud sellel teemal ühe suurepärase

Psühholoogia
thumbnail
11
odt

Uurimistöö "Noorte väärtushinnangud"

Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesiseselt sotsiaalse suhtlemise käigus. Isiksusliku tähenduse omandanud väline väärtus osutub oluliseks reguleerivaks teguriks. Tuleb tõdeda, et lastele mõistetamatute ideaalide ja loosungite asjatundmatu levitamine toob kasu asemel kahju. Ideaalide püstituse vale ajastamine ja ebakompetentne kasutamine kasvatustöös tuleneb sellest, et ei tunta laste ideaalide kujunemise tegelikku loogikat või ei taheta seda arvestada. Ma arvan, et on oluline uurida noorte väärtushinnanguid ja analüüsida nenede kujunemist ning muutumist aastate jooksul. Mida rohkem me teame inimestest ja tema väärtustest juba lapsest saati, seda lihtsam on meil aidata ja suunata teda tema unistuste poole. Inimesed on erinevad ja tänu sellele on ka nende väärtused erinevad, kindlasti saab teha teatavaid üldistusi inimeste jaoks olulistes asjades

Eesti keel
thumbnail
16
docx

Vaimupuue

Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e

Psühholoogia
thumbnail
90
doc

Nimetu

Noorukiea termin on laiem(Murdeiga on noorukiea 1 faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks. Teine seoses selle ealistega peame vaatama kuidas autor kasutab seda terminit. Teismelise eas 11-19 a indiviidid või teine võimalus märgistab teismelise terminit ehk murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt. Nooruk on täisea ja lapseea vahel. *Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga.

Arengupsühholoogia
thumbnail
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8.1 Mida teha, kui näed, et kedagi kiusatakse?.................................................20 8.2 Mida teha, kui oled kedagi kiusanud?..........................................................21 8.3 Mida teha, kui sind kiusatakse?...................................................................22 8.4 Kiusamise põhjused ja tagajärjed...............................................................

Ühiskond




Kommentaarid (8)

tommy975 profiilipilt
tommy975: Mingil määral oli abiks kuid liiga lühike.
18:16 29-01-2009
EliseN profiilipilt
EliseN: 308sõna ainult ja mitte liiga asjalik.
18:44 15-12-2008
rraul profiilipilt
rraul: Hästi koostatud, aitas mind.
23:07 07-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun