Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
1 KAUR KENDER Referaat Juhendaja: 2011 Kaur Kenderist üldiselt Sisukord Kaur Kenderist üldiselt...............................................................................................................3 Teosed...........................................................................................................................................4 Kaur Kenderist midagi huvitavat..............................................................
Nemad olid eestlased, tema mitte. Nemad olid targad, tema enda arust rumal" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 157). Kui ta sai teada, et oli saanud HIV'i Markuselt, kes teda peol vägistanud oli, muutusid ka tema suhted sõbrannadega. Kuna keegi teine ei mõistnud teda ja tema haigust, sai ta Markusega väga lähedasteks sõpradeks. Nad toetasid teineteist ning kuigi Kati oli Markuse peale vihane, ei süüdistanud ta teda selles, mis oli juhtunud. Teose autor on toonud hästi välja selle, kuidas tihtipeale inimene ei soovigi näha teistes häid külgi, vaid leiab neid alles siis, kui on toimunud mõni õnnetus, Kati puhul haigestumine. "Kuidas elad, Ann?" (A. Vallik) peategelane Ann oli heast perest ja hästi kasvatatud laps. Kuid pinged kodus tekitasid ka pingeid koolis. Lõpuks läks Ann kallale oma klassiõele Ritale, kes väitis, et Ann saab häid hindeid vaid tänu sellele, et ta ema koolis pugemas käib. Ann ja
.................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed....................................................................7 1.2.4. Inimeste avaldatud arvamused teose ja autori kohta.....................................7 1.2.5. Autori iseloomulik teemakäsitlus teoses ,,Mina olin siin esimene arest ...................8 2. UURIMUS ...........................................................................................9 2.1. Teos ,,Mina olin siin esimene arest" ...........................................................9 3.UURIMISTÖÖ METOODIKA..................................................................10 3.1. Tegelaste iseloomustus.................
edasi. Samamoodi nagu tema elukaaslane käib pidevalt Tartus, asi tundub juba väga kahtlane, aga Marilyn ei võta ka midagi ette, et tõde välja selgitada. Jan: Ta on Marilyni elukaaslane, rikas ärimees. Kuna firma laienes, siis üks haruosakond ehitati Tartusse ja tänu sellele peab ta käima pidevalt seal. Jan kasutab ära Marilyni usaldust ja hakkab teda petma enda firma asetäitja Reesiga. Ta üritab süümepiinu alandada rahaga, kuid see ei päästa olukorda. Teose lõpus ta saab aru, et Reesi oli vaid kerge kõrvalehüpe, sest ta oli nii palju erinev teistest naistest, mis pakkus talle huvi ja tema kaudu tutvus ta lihtsalt huvitavate inimestega. Ta lõpetab suhtluse Reesiga ja lepib ära Marilinyga. Raamatust ei selgunud väga Jani iseloomujooned, kuna ta eksisteeris raamatus suhteliselt vähe. Kuidas muutub peategelane? Minu meelest ei muutu peategelane Marilyn üldse. Ta on samasugune nagu teose alguses
· "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) · "Seitse päeva" (2000) · "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) · "Kolmas printsess" (2001) · "Iluasjake" ("Kolmanda printsessi järg, 2002) · "Susanna ja mina" (2002) · "Kordustrükk" (jutukogumik, 2003) · "Kodu keset linna" (seriaalistsenaarium, 402 seeriat, 2003-2006) · "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" (2007) "Seitse päeva" ilmus detsembris 2000, Vaapo Vaher on selle teose kohta öelnud: "Kui "Kalevipoeg" on põhiolemuselt suurustav, siis "Seitse päeva" näitab autori arenevat dramaatilist tunnetust." (Looming nr. 3, 2001). Jutu peategelane Riin on väikesest maakohast pärit, ta ei saa sisse Kunstiakadeemiasse, kuid otsustab ikkagi Tallinnasse tööle minna. Ta saab oma sugulase Kristiina kaudu tööd ilusalongi administraatorina. Ta satub nn tibide keskkonda, inimestesse enda ümber suhtub ta üleolekuga, mõnes mõttes
.................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased.......8 3.1 ,,Üksteist minutit" sisututvustus..............................................................................8 3.2 ,,Veronika otsustab surra" sisututvustus..................................................................8 3.3 Maria enesetunnetus ja selle muutused teose jooksul..............................................9 3.4 Veronika enesetunnetus ja selle muutus teose jooksul............................................11 3.5 Maria ja Veronika enesetunnetuste muutused graafiliselt.......................................13 4. Armastus Maria ja Veronika elus..............................................................................14 4.1 Maria suhtumine armastusse ja selle muutused teose jooksul.................................14 4.2 Maria ja mehed
JÕHVI GÜMNAASIUM Kärolin Kruut ,, ILUASJAKE'' Kerttu Rakke Referaat Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.........................................................................................................3 Teose tegelaskond.................................................................................................................4
Kõik kommentaarid