läheb osa tekstist kaduma. Samas tuleb arvestada seda, et etteloetud teksti on keerulisem jälgida ning kontakt publikuga nõrgeneb oluliselt. 2 Eriti pidulike sündmuste (näiteks ava- voi lõpuaktused) puhul tuleb silmas pidada, et kõne oleks traditsiooniline, kuid mitte liiga pikk, vastaks kuulajate ootustele ning rõhutaks päeva erilisust. Sellises olukorras pole otstarbekas riskida ebatavalise stiili voi sõnumi esitamisega. Arvestada tuleb, et kuulajate seas on väga erineva vanuse, elukogemuse ja ellusuhtumisega inimesi. Kui kuulajaskond on elevil ja kärsitu (näiteks enne pidulikku õhtusööki), ei maksa neid kaua kinni pidada. Niisugustes olukordades eelistavad kuulajad keerukale argumentatsioonile pigem vaimukust ja heatahtlikku nalja. Mälestuskõne eesmärk on eelkõige inimeste lepitamine olukorraga, mitte nende tunnetel mängimine
Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks ja seesama. Inimene ei ole kunagi hämmastunud selle üle, et ta ei tea, kui teine teab; kuid ta peab suurimaks võhiklikkuseks seda, kui teine ei tea, mida tema
saab seda mõista teiste tekstide kaasabil kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada. 1 A. Nahkur, M. Sokk, Sõna võlu 7.klassile. Tallinn: Koolibri, 2001, lk 3. 5 1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam. Selle põhjal teeb lugeja otsuse, kas lugeda või mitte. Sageli võib olla paljulubava pealkirja taga täielik tühjus. Pealkirjal on täita mitu ülesannet.
See on see, kui laps hakkab kõhklema selles, kas kõik, mida suhu toppida, on ikka hea ja söödav. Teiseks eluaastaks on ego välja kujunenud ehk laps suudab ennast erladada ümbritsevast keskkonnast. Ego on vaja selleks, et suhelda reaalsusega. See on nagu vahendaja mina ja tegelikkuse vahel. Lähtub reaalsuse printsiibist. Tihti on võrreldud neid kahte isiksuse komponenti kui ratsanikku ja hobust. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat ei ole. See tähendab, et ta kasutab idi energiat. 3) Isiksuse kolmas komponent on superego. See on inimese südametunnistus, moraalikoodeks. See on see mina osa, mida ühiskond läbi oma normide, keeldude käskude, inimeses tekitab. See on ettekujutus sellest, mis on hea ja mis on halb. Mis on lubatud ja mis mitte. Selle üle on palju vaieldud, et mis ajaks superego on välja kujunenud. Freud pakub, et 10-11 eluaasta paiku. Aga hiljem on see varasemaks toodud
Kokkuvõttes ei saa sa tegelikult edu poole püüelda, vaid edu johtub millestki.See voogab väärilise eesmärgi nimel tehtud tulemusliku jõupingutuse ettekavatsemata kõrvalsaadusena. (53). Ära kaota võimet märgata kiiresti muutuvas ajas ilmnevaid suurepäraseid võimalusi. Võta silmaklapid ära ja hakka uute võimaluste järele ringi vaatama. (55). Olen ennemini pime kui kujutluseta nägija. Juhtimine on keskendunud TEGUTSEMINE olulise eesmärgi nimel. (57). Juhtimine tähendab mõistmist, et võimatuks peetud asjad on üldiselt need, mida lihtsalt pole proovitud teha. Juhtimine ei eelda positsiooni (mees, naine,tegevdirektor), see eeldab tegutsemist. Juhtimine on innustamine, ergutamine, mõjutamine. Juhtimises pole peamine asjade korraldamine, vaid inimeste arendamine. Juhtimine on see, kui aitad täiel määral anded valla päästa inimestel, kes püüdlevad visiooni poole, mille väärtust ja tähendust oled aidanud neil mõista.
Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas? 2) Hüpotees inimese vaimsete alateadlike protsesside olemasolust ja tähtsusest. Suur osa vaimseid protsesse toimub alateadlikult (on ka teadvus ja eelteadvus). Psühhoanalüüsi eesmärk on teadvustada vaimseid protsesse ning välja tõrjutud elementide tagasi saamine teadvusesse, et kaasneks raviv efekt.
kõnelejale edasi tema jutu põhisisu. See on kokkuvõtlik Hea ümbersõnastus peegeldab kõneleja sõnumist ainult olulist Keskendub rääkija jutu sisule. Puudutab pigem fakte või ideesid kui tundeid, mida kõneleja väljendab. Ümbersõnastus on selline, kus kasutatakse kuulaja enda sõnu. Kuulaja peab suutma orienteeruda kõneleja taustsüsteemis. Tunnete peegeldamine Tunnete peegeldamine tähendab rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkijale. Üks tõhusamaid viise teise inimese poolt öeldust arusaamiseks on tema kehakeele jälgimine. Tähenduste peegeldamine Kui tunded ja faktid on koondatud ühte vastusesse, on meil tegu tähenduse peegeldamisega. X: Mis juhendaja esitab mulle kogu aeg minu isikliku elu kohta küsimusi. Tegelegu enda asjadega. Y: Sind häirib, et ta su privaatsust ei austa.
olla ka parandav, tee millegi uudse juurde. Vari on surutud alateadvusesse, sest keegi ei taha endast halba tõdeda. Vari ja inimese ego(teadlik mina) vastandliku paari. Tihti vari projekseerib (kannab omadused väljaspool ennast) varju komponendid teistesse inimestesse ning mida rohkem on neid projektsioone, siis seda rohkem näeb inimene oma jooni ning arvab, et see ongi maailma tegelikkus. 3. Paar anima ja animus Otseses tähenduses anima tähendab hinge ja animus vaimu. Laiemas tähenduses on anima naiselik alge mehes (sisaldab ka naiselikkuse ideaali), animus on mehelik alge naises (sisaldab ka mehelikkuse ideaali). Vahel võib juhtuda, et inimeste anima ja animus põrkuvad või tõmbuvad inimeste kohtumisel. See ongi Jungi arvates keemia või tõmme esimesest hetkest kahe inimese vahel. Anima ja animuse teadvustamine on raske. a
Kõik kommentaarid