Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Olla nagu kõik või jääda iseendaks (0)

1 Hindamata
Punktid

Olla nagu kõik või jääda iseendaks?
Maailmas elab väga palju inimesi ja igaüks neist on ainulaadne. Alatihti püüavad mõned ennast muuta, olles seejuures paljuski sõltuvad ühiskonnast ning teistest inimestest. Võib öelda, et kõik inimesed on detailides väga erinevad, kuid põhilisemas küllaltki sarnased. Tekib küsimus: “ Olla nagu kõik või jääda iseendaks?”
Soov, millegi erilisega silma paista, on täiesti tavaline nähtus. Paljude unistuseks on pürgida oma sihtmärkide suunas ning elus läbi lüüa. Selleks, et läbi lüüa tuleb olla nagu teised, kuid samas julgeda erineda. Inimene peab arendama oma tugevaid külgi, mille peale ta kogu järgneva üles ehitab.Inimesel peaks olema oma maailmavaade, mida ta pidevalt järgib, et õiges suunas liikuda . Samuti peavad paigas olema eesmärgid ning tegeleda tuleb sellega, mis tõesti huvi pakub. Selle kohapealt ei saa lasta mõjutada end teistest, kuigi nad võivad head nõu anda. Hiljem võib inimene oma otsust kahetsema hakata, kuid siis on juba hilja midagi parandada. Paljud soovivad erineda teistest ka riietusstiili poolest, mis muudab neid veelgi ainulaadsemaks. Ühesõnaga võib öelda, et arendada tuleb neid omadusi, mis muudavad meid isikupärasemaks ning toovad esile meie kõige tugevamad küljed.
Tihti lasevad inimesed end ühiskonnal ehk teistel inimestel mõjutada. Seda just eriti noored. Inimesed peaksid rohkem kindlaks jääma oma põhimõtetele. Samas üritab meie oma ühiskond massistumisega meid ühesugusteks muuta ning mõneti see on vältimatu, kuna inimene ise on vana matkija. Alatihti tahavad inimesed teineteisele sarnaneda ning järgivad pingsalt oma iidoleid. See on neile kui eneseteostuse küsimus. Nende soov on muudkui teistest parem olla ning elada pealtnäha täiuslikku elu. Hea näite võib tuua M. Traadi raamatust Tants aurukatla ümber. Käo Paul rääkis oma naabrimehele Jürile, et plekk -katus on väga väärt asi. Kellel seda aga pole, siis see ei ole õige mees. Selle tagajärjel lasi Jüri panna oma majale uue katuse. Võib öelda, et tahest tahtmata matkivad inimesed teineteist ja see on täiesti paratamatu. Seda on tehtud eelnevatel sajanditel ja tehaksegi tänapäevalgi edasi.
Oma tegeliku olemuse ja põhiväärtuste määratlemine on üks keerulisemaid protsesse. Pingete allikaks võib olla põlvkondade lõhe. Mark Twain kord naljatas, et neljateistkümneaastasena pidas ta oma isa parajaks tobuks, kahekümne ühesena ei suutnud ta ära imestada, kui palju vanamees selle seitsme aastaga arenenud oli. Tihti võivad tekkida lahkhelid seal, kus vanaemad ei kiida heaks laste elustiilivalikuid. Mõned lapsevanemad tahavad oma lastele peale suruda nende endi soove. Tuleb arvestada seda, et lapsevanemad on sündinud ajal, kus traditsioonidest peeti kõvasti kinni. See võib paljuski muuta noorukite elu. Lugedes P. Merimee raamatut Carmen võin tuua heaks näiteks Carmeni ema. Naine soovis, et tema tütar Carmen jääks temaga eluks ajaks kokku ning oleks talle toeks . Tütre unistus oli aga karjääri teha muusika alal. Nimelt noore naise sooviks oli oma annet arendada pianistina. Ema range keeld jäi Carmenile aga takistuseks. Võib öelda, et tihti käituvad vanemad enda ettenägemise kohaselt. Tuleks arvestada, aga laste soovidega. Igaüks meist tahab olla omamoodi, teistest erinev. Selleks tuleb anda lastele võimalus ennast ise teostada ning austada nende soove, unistusi. Tuleb lasta neil jääda iseendaks.
Nagu kuulus valgustaja Voltaire on öelnud „Iga inimene on süüdi kõiges heas, mida ta ei ole teinud.“ Seega on iga indiviidi enda teha see, kas laseb ennast muuta maailmal või muudab maailma rohkem enda moodi. Saksa füürer Hitler tahtis muuta maailma rahvust puhtamaks, selleks hävitas ta juudi rahvust, muutudes samas maailma vihatuimaks ja kardetuimaks meheks. Kuid ta ei hoolinud rahva arvamustest, vaid jäi iseenda põhimõtetele kindlaks.
Maailmas elab palju inimesi, kes soovivad olla omapärased ning silmapaistvad. Nii mõnigi meist on vahel mõelnud, et tahaks olla teistsugune, sest miski meie olemuses on selline, mis meile ei meeldi, kuid on paratamatult osake meist. Ühiskond mõjutab meie väärtushinnanguid ning käitumisviise, kuid ühe inimese mõju avalikkusele võib olla suurem, kui maailma mõju ühele indiviidile .
Olla nagu kõik või jääda iseendaks #1 Olla nagu kõik või jääda iseendaks #2 Olla nagu kõik või jääda iseendaks #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 141 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alari1234 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Olla nagu kõik või jääda iseendaks
2
odt

Olla nagu kõik või jääda iseendaks

Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Iga inimene on isiksus, igaüks neist on erinev. Tihti püüavad aga nii mõnedki ennast muuta, muutudes seejuures ühiskonna poolt formuleeritud mängukannideks, kellele on ette näidatud käitumismaneerid ja ühiskonna ideaalstandardid. Aga sellegipoolest on igal inimesel tema head ja vead. Paljud üritavad vigu varjata, kuid miks varjata vigu, kui hoopis saaks esile tuua ja arendada oma häid külgi? Keegi meist pole täiuslik, vaid täiuslikkuse poole püüdleme me kõik.

Kirjandus
Olla nagu kõik või jääda iseendaks
3
odt

Olla nagu kõik või jääda iseendaks

Olla nagu kõik või jääda iseendaks Tsiteerin Chalice lugu "Minu inimesed", "Sa võid ju liigitada neid nagu muusikat, tema nahavärvi, vaimu, tema religioonirikkust, tema hariduse, misiganes mille järgi..". Need sõnad iseloomustavad meie ühiskonda, kus igale nähtusele ja isiksusele tuleb nähtamatu silt külge kleepida. Enamus neid silte kannad nimetust "hall mass", mis iseloomustab suuremat hulka sarnaselt käituvaid inimesi, kes peale selle näevad veel lisaks sarnased välja ja eesmärgid ei erine ka suuresti

Kirjandus
Olla nagu kõik või jääda iseendaks
3
docx

Olla nagu kõik või jääda iseendaks

Olla nagu kõik või jääda iseendaks See on küsimus, mis sobib esitamiseks kõigil tasandeil ­ indiviidist tervete riikideni välja, alguse saab kõik aga üksikisikust ning tema väärtustest, suhtumisest ja teadlikkusest. Enesemääratluse küsimus on psühholoogiline probleem, mis globaliseerumise ning üleilmsete moetrendide, massikultuuride ja väärtushinnangute väljakujunemise tingimustes loob üha enam kõneainet. Inimeste suutlikkus öelda ,,ei" või ,,jah" vastavalt oma äranägemisele ning omada originaalseid vaateid jt jooni on ideede paljususe ja seega kogu ühiskonna arengu üks põhialus. Originaalsust aktsepteeriv ja hindav ühiskond on pea alati nii kultuuriliselt kui majanduslikult loovam ja ideerohkem - oluliselt rikkam ja arenenum ühiskonnast, kus käsitletakse tavalisust ja kõlbelisust sünonüümidena. Infoajastul on inimestel läbi teabekanalite väga lihtne leida hulgaliselt ideaale ja eeskujusid,

Kõneõpetus
Inimloomus
9
doc

Inimloomus

Inimese mõjutamine_______________________________________________________6 Kokkuvõte_______________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 8 2008 Inimloomusest Siin on välja toodud lihtsad faktid inimloomuse kohta. Need ei pruugi alati õiged olla, kuid igaühes on terake tõtt. · Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi. · Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. · Inimese energia vallandub ikka eesmärki nähes. · Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks. · Kergem on näidata näpuga teise inimese poole kui iseenda peale. · Teise inimese juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi.

Psühholoogia
Mõtteid inimlikkuse kasvatamisest kodus ja koolis
4
doc

Mõtteid inimlikkuse kasvatamisest kodus ja koolis

Mõtteid inimlikkuse kasvatamisest kodus ja koolis Inimlikkust on võimalik mitmeti defineerida. Minu jaoks tähendab see andestamist, mõistmist , aksepteerimist ja muid häid iseloomujooni. Me ei saa võtta inimlikkust kui loomuliku osa igas inimeses. Kahjuks on neid, kellel see on puudulik või siis on see joon inimesele väärastunult kinnistunud. Samas ei usu ma, et ühtegi inimest ei ole võimalik muuta ja, et mõni meist on sünnisaati ebainimlik. Peame mõistma,et iseloomu kujundab nii kodu kui ka ühiskond, ja tihti peale ei saa me kõigel silma peal hoida. Andes inimesele elu ei või me kunagi kindlad olla,et ta kasvab just selliseks nagu me soovime. Meie võime proovida inimest kasvatada nii hästi kui suudame ja loota,et andsime endast parima.

Filosoofia
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate lehed jätsin lõppu ja arutlesin teemade üle, mis tundusid südamelähedased. Lisasin ka kokkuvõtte teemast koos enesereflektsiooniga ja kasutatud kirjandusega. . ARVAMUS J.Russeau „EMILIE“ Raamat oli minu jaoks raske žanri hulka kuuluv.Pidin lugema väga süvenenult ja ei ole siiamaani kindel, kas kõik kirjaniku poolt öeldu mulle oli piisavalt selge. Kuid koheselt võin ära märkida, et kõik mis oli arusaadav hämmastas mind väga, juba seitsmeteistkümnendal sajandil arutles kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine) Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse.

Alusharidus
Peer Gynt
2
doc

Peer Gynt

Peer Gynt Peer Gynt" on H.Ibseni kirjutatud dramaatiline luuleteos, mille on tõlkinud Marie Under. Näidendi tegevus toimub ajavahemikul 19.sajand - 1960-ndad. Teose keskseks tegelaseks on talupoeg Peer Gynt, kelle tegevusi ja arengut teos jälgib ning kellega on seotud kõik teised teose tegelased. "Peer Gynt" oli minu jaoks suhteliselt keeruline teos. Lihtsamaks ei teinud teda ka sugugi luulevorm. Mulle tundus jutkui oleks vahel kauni sõnastuse tõttu lause mõte kaduma läinud. Kuid üldiselt oli teos siiski arusaadav. Nagu juba alguses mainisin, ja nagu arvata ka on, keerleb kõik antud teoses ühe isiku, Peer Gyndi, ümber. Raamatu jooksul Peer areneb-kasvab. Või kasvab ikka

Kirjandus
4 kirjandit
5
doc

4 kirjandit

Sõprus ja sõbrad. Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled ­ sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ­ ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu ­ soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius ­ välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele.

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun