taotlevaks või täitvaks riigiks) Erand: välisriigis kogutud tõendid arvestatakse tõenditena krm-s Eestis, va juhul, kui need on kogutud toiminguga, mis on vastuolus Eesti krm-e põhimõtetega (nt valedetektor) Ruumilise kehtivuse eripära on kaugülekuulamine: ülekuulamisele kutsumine toimub täitva riigi menetlusseaduse kohaselt, ülekuulamise läbiviimine taotleva riigi menetlusseaduse järgi. Ajaline kehtivus KrMS kohaldamine ei sõltu menetletava kuriteo toimepanemise ajast kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat. Varasema menetlusseaduse kehtivuse ajal alanud menetlused viiakse lõpule varem kehtinud seaduse järgi. Kriminaalmenetluse algus ja lõpp. 1) algab sellest, et uurumisasutus või prokuratuur alustab esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga tingimusel, et
Eeluurimisel end süüstavaid ütlusi olevat ta andnud ja puhtsüdamliku ülestunnistuse olevat ta teinud aga seetõttu, et uurija oli teda lubanud vastutasuks vahi alt vabastada. Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 Prokurör taotles süüdistuskõnes B süüdimõistmist KarS § 114 p 5 järgi ja karistamist 18 aastase vangistusega. Prokurör tugines seejuures A tehtud salvestisele, D kohtus antud ütlustele, ,,muu dokumendina" KrMS § 63 lg 1 tähenduses avaldatud B puhtsüdamlikule ülestunnistusele (1) ja B ütlustele, mida viimane oli andnud ütluste seostamisel olustikuga ja mis olid kohtus ristküsitluse käigus avaldatud (2). Kuna D tegi riigiga koostööd, taotles prokurör talle KarS § 306 toimepanemise eest rahalist karistust. Kaitsja taotles B õigeksmõistmist. Kaitsja vaidles vastu salvestisele, kuna tõendina saab kasutada üksnes jälitustegevuse käigus salaja lindistatud vestlusi
jälitustoimingusse eeluurimiskohtuniku loal üksnes juhul, kui kuritegu on suunatud tema või tema lähedase vastu. 12. Süüdistusakt, kes selle koostab ja mida see dokument peab endas sisaldama? Prokurör koostab süüdistusakti, kui ta on taotluste lahendamise järgselt veendunud, et kõik vajalik kohtusse minekuks on koos. Ta saadab süüdistusakti selle koos p-s 226 loetletud lisadega ning süüdistusakti elektroonilise koopiaga kohtule. KrMS p. 376, 377 - süüdistusakti koostamise erikord. Süüdistusakt peab sisaldama kohtueelse menetluse olulist tulemust. Süüdistusaktis peab muu hulgas olema märgitud kuriteo asjaolud (KrMS p. 154 lg. 2 punkt 1), süüdistuse sisu (KrMS p. 154 lg. 3 punkt 2) ja kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi (KrMS p. 154 lg. 3 punkt 3). (2) Süüdistusakti põhiosas märgitakse: 1) kuriteo asjaolud (3) Süüdistusakti lõpposas esitatakse:
Uurimisasutus - § 31, § 212. Prokuratuur § 213: Prokuratuur on pädev: - Tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muud materjali; - Andma uurimisasutusele korraldusi; - Tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; - Kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest. Prokuröri roll – prokuratuuri seadus § 1, § 2. Asjaolu, et kriminaalmenetluse üldine eesmärk on tõe tuvastamine, väljendub ka KrMS §-s 21: „kohtueelse menetluse eesmärk“, millest nähtub, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused ning uurimisasutus ja prokuratuur peavad selgitama kohtueelses menetluses välja nii kahtlustatavat ja süüdistatavat ... Kaebused ja taotlused - § 207, § 228. Eeluurimiskohtunik, § 21. riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-41-08,
meid kasutada. EIK rõhutas mõlema kaebuse lahendamisel, et kaebajad ei olnud märkinud ühtegi erilist asjaolu, mis võiks nad selliste meetmete kasutamise kohustusest vabastada.*17 Kuna Velleste, olles küll varasemas menetluses selle ebamõistlikule pikkusele viidanud, jättis kasutamata kassatsiooniõiguse, siis pidas EIK vajalikuks sõnaselgelt rõhutada, et kaebaja oleks pidanud ammendama ka Riigikohtusse pöör- dumise võimaluse. EIK märkis, et kuna kriminaalmenetluse seadustiku*18 (KrMS) § 349 lõikes 1 ja § 352 lõikes 3 on kriminaalasjadega seotud kassatsioonide läbivaatamiseks Riigikohtus sätestatud lühikesed täht- ajad, siis tuleb menetluse pikkuse vaidlustamiseks Riigikohtusse pöördumist pidada tõhusaks riigisiseseks õiguskaitsevahendiks ning seda ei saa käsitada sammuna, mille kaebaja võiks menetluse edasise venimise vältimiseks jätta võtmata.*19 EIK asus Andrejevi ja Velleste asja lahendamisel seisukohale, et need tuleb konventsiooni artikli 35
Üldosa: · kriminalistika kui teaduse kujunemine · kriminalistikas rakendatavad meetodid · identifitseerimine (samastamine) · versioonide püstitamine · kriminaalregistratsiooni põhimõtted Kriminalistika üldosa annab eriosa käsitlusele ühtsed üldteoreetilised alused. Seal esitatakse kooskõlas Kriminaalmenetlusseadustikuga teaduslikult põhjendatud üldist laadi soovitusi ja nõudeid nüüdisteaduse saavutuste rakendamiseks KrMS tagamaks kuritegude kiireks avastamiseks. Eriosa hõlmab menetlustehnikat (=kriminaaltehnika), menetlustaktikat ja menetlusmetoodikat. Menetlustehnika käsitleb eriliigiliste kuriteojälgede kujunemist, nende avastamist ja käitlemist kohtulike tõenditena, siia kuuluvad mitmesugused tehnikavahendid ja kasutamisvõtted. Klassikalises menetlustehnikas mõeldakse jälgede all välikeskkonda jäänud jälgi. Kaasajal uuritakse ka psüühikasse jäänud jälgi
lähedase surm ja talle on surma tagajärjel kahju tekkinud. ALAEALINE . Üldjuhul kuulatakse alaealine tunnistaja ja kannatanu üle alaealiste ülekuulamisruumis, mis on sisustatud lapse iga arvestatava sisustuse ja salvestustehnikaga. Isikuvastaste ja seksuaalkuritegude puhul tuleb vältida alla 14- aastaste alaealiste mitmekordset ülekuulamist ja üldjuhul tuleb need videosalvestada. Ülekuulamisest osavõtva spetsialisti (KrMS § 70) valib menetleja, lähtudes isiku võimest lastega töötada, erialasest haridusest, töökogemusest ja koolitusest. Eelistatud on piirkondlik lastekaitsetöötaja, kelle on olnud varasem kokkupuude kannatanuga. Samuti võib ülekuulamisele kaasata ohvriabispetsialisti, kes on nõustanud kannatanut. Korduvülekuulamisele tuleb võimalusel kaasata spetsialist, kellel on alaealisega kontakt juba olemas. 8. Ütluste andmisest keeldumise õigust
Koduvägivalda kogenud lapsele võib jätta see märgi kogu eluks. Üsna tihti on lapsepõlves perevägivallaga kokku puutunud inimesed täiskasvanueas taas kas perevägivalla ohvrid või juba ise vägivallatsejad. 12 6. Ohvri kaitse ja ohvrirabi Vägivallaohvri kaitseks vägivallatseja ees sisaldab tänapäeva seadusandlus õigust taotleda lähenemiskeeldu ja seda nii kriminaalmenetluse raames kui tsiviilkohtumenetluses (KrMS § 141¹ ja Võlaõigusseadus 43§ 1055). Raskematel juhtudel on võimalik kriminaalasja eeluurimise raames võtta vägivallatseja vahi alla (KrMS § 130). Ühtlasi pakutakse vägivallaohvritele ajutisi elamisvõimalusi varjupaikades. Kindlasti peaks vägivalla korral pöörduma politseisse, sest nemad koos prokuratuuri ja kohtuga omavad ainsat seaduslikku õigust vägivallatseja suhtes tarvitada sundi ja tema tegevust takistada. Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et jätkuv
Vt P. J. P. Tak (viide 21), lk 16–17. 564 JURIDICA VIII/2011 Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses Norman Aas Ka Eesti prokuratuurisüsteemis on sisemise sõltumatuse määr üsna suur. Kriminaalmenetluse seadus- tiku*46 (KrMS) § 30 lõike 2 kohaselt teostab prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. Seda täiendab ProkS § 2 lõige 2, mille järgi prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi. Samas omavad kõrgemalseisvad prokurörid Eestis ex officio seaduslikke konkreetsesse menetlusse sekkumise või- malusi, mida käsitletakse allpool. 3.3
Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt. Advokaadil on õigus tutvuda kõigi asjakohaste kaitseks vajalike materjalidega, kohtuda vabalt ja segamatult kliendiga ning selline suhtlemine on konfidentsiaalne. Kaitse õiguse printsiip Õigus kaitsele tähendab ja õigust kaitsta ennast ise. Samas on teatud juhtudel aga kaitsja osalemine kohustuslik, et vältida negatiivseid tagajärgi (KrMS). Tasuta õigusabi tuleb tagada siis, kui esindaja on seadusega kohustuslikus korras ette nähtud või menetlus või kohtuasi on keeruline. Samuti on isikutel õigus taotleda riigi õigusabi vastavalt riigi õigusabi seadusele. Riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. Tõlgi abi kasutamine kuulub samuti kaitse õiguse printsiibi alla. Õigus viibida asja arutamise juures
seda, et isikule ei omistataks avaldusi, mida ta pole teinud. Eraelu puutumatust riivab ka isiku vahistamisel tema sõrmejälgede võtmine ja pildistamine, küsitlemine eraelu faktide kohta ja nende andmete säilitamine, rahvaloenduse käigus andmete kogumine isiku eraelu faktide kohta ja nende säilitamine, andmete kogumine ja säilitamine isiku eraelu kohta politsei poolt. Füüsilist ja vaimset puutumatust võib riivata isiku läbivaatus (KrMS § 88) ja läbiotsimine (KrMS § 91), võrdlusmaterjali võtmine (KrMS § 100), sunniviisiline sõrmejälgede ja DNA- proovide võtmine, sundvaktsineerimine, toimingud isiku vaba ja teadliku nõusolekuta meditsiini ja bioloogia valdkonnas ning isiku jälgimine ja jälitamine.
puudumine, kergendavate asjaolude mittearvestamine, alaealisuse mittearvestamine. Lisaks leiab apellant, et kohus on otsustanud irduda tavapärasest kohtupraktikast, kuna KarS'i § 45 kohaselt oleks alaealisele keskmine karitstuse määr 8 aastat ning kohus ei olnud arvestanud ka seda, et süüalusel puudusid kriminaalasjades eelnevalt õigusrikkumised. Apellandi seisukohta arvestades, pidanuks kohus mittarvestatud asjaolusid arvestades määrama alammäärase sanktsiooni ning vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendama seda ühe kolmandiku võrra. Ringkonnakohus otsustab jätta apellatsiooni rahuldamata ning maakohtu otsuse samaks. Süüaluse kaitsja pöördub kassatsiooni korras Riigikohtusse, taotlusega tühistada maa-ja ringkonnakohtu otsused, seda sarnase põhjendusega nagu apellatsiooni kaebuse puhulgi. Olgu välja toodud, et prokurör peab kassatsiooni kaebust põhjendamatuks. Riigkohtu
esitada ka iga aasta. Samuti võib põhjendatuse kontrolli taotleda karistusjärgse kinnipidamise asutuse juht ja seda igal ajal, kui tema arvates on ära langenud meetme aluseks olev isiku ohtlikkus. Oluline on vaadata ka seda, kuidas on autori poolt analüüsitavas regulatsioonis tagatud karistusjärgselt kinnipeetavatele nende kaitseõigus. Kriminaalmenetluse seadustiku23 (edaspidi KrMS) § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kriminaalkohtumenetlusest kohustuslik. Kuna karistusjärgne kinnipidamine määratakse kohtus koos süüdimõistva kohtuotsusega, on sellega tagatud ka kaitsja osavõtt karistusjärgse kinnipidamise otsustamisest. Ka KrMS § 432 lg 3 näeb ette kaitsja osavõtu kohustuslikkuse karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel. Lisaks eelnevale on kinnipeetavale kaitseõiguse tagamiseks KrMS §-ga 387
2 täiskogu kohtunikku ja TÜ õigusteaduskonna Eetika- ja metoodikakomisjon eesmärgiks on advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nõustamine advokaatide kutse-eetika nõuete ja advokaaditegevuse metoodika osas kantsler juhatus nimetab viieks aastaks ametisse kantselri, kes korraldab advokatuuri asjajamist, juhib advokatuuri kantselei tööd, edastab organite teateid ja otsuseid jne Prokuratuur: prokuratuuri tegevust reguleerib KrMS ja KarMS, töökorraldust aga prokuratuuriseadus. 2 ül : kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine ja riikliku süüdistuse esitamine kohtus kahe astmeline riigiprokuratuurist (peaprokurör) ja neljast ringkonnaprokuratuurist (juhtiv prokurör) Prokurörid on : prokuröri abi, ringkonnaprokurör, vanemprokurör, juhtivprokurör, riigiprokurör, juhtiv riigiprokurör, riigi peaprokurör
on kohustus võtta pandipakendeid vastu müügikohas või selle vahetus läheduses ning selle kohustuse täitmiseks on sõlmitud leping MTÜ-ga Taara Liit. Seega on kohus leidnud, et seadusest tulenevalt ei ole kohustust võtta pandipakendeid vastu kaupluse ruumes, vaid seda võib teha ka väljaspool kauplust, kuid selle vahetus läheduses. Kuna Keskkonnainspektsioonile 30. augustil 2005. a saabunud teate kohaselt oli taara vastuvõtupunkt juba mitu kuud suletud, on faktiväide, mis peab KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt tuginema tõenditele. Väärteomenetluses võib tõendamiseseme asjaolusid tõendada KrMS §-s 63 lg-s 1 nimetatud tõenditega, arvestades VTMS §-des 32 ja 33 sätestatud erisustega. Kummaski otsuses ei olnud viidatud ühelegi tõendile, milles kajastuks eelnevalt esitatud väidet kinnitav info. Tuginedes VTMS § 175 p-le 1 ja VTMS § 174 p-le 4 tühistas kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 1. märtsi 2006. a kohtuotsuse OÜ Violia Team väärteoasjas ja lõpetab
mõjutusvahendite seadus (jõustunud 01. septembril 1998). Def. Eriteadmisteks (e. erialasteks teadmiseteks) nimetatakse kriminaalmenetluses mingi eluvaldkonna teaduslike teadmiste ja praktiliste oskuste kogumit, mis on omandatud spetsiaalse kutsealase ettevalmistusega ning mis võimaldavad nende valdajal lahendada kriminaalasjas tähtsaid küsimusi. Ülaltoodud definitsioon pärineb varasemalt kehtinud kriminaalmenetluse koodeksist. Praegu kehtivatest seadustest (KarS, KrMS-kasutab ilma defineerimata, KeS) eriteadmiste definitsiooni enam ei leia. KeS kasutab aga teaduslikult põhjendatud arvamuse (eksperte ei jagata mitte eriteadmiste alusel vaid teadusvaldkondade kaupa §12) mõistet, mis on paljuski küsitav. Eriteadmiste mõiste on alati laiem kui teaduslike teadmiste mõiste. Spetsiaalse kutsealase ettevalmistuse käigus (kõrghariduse tasemel) omandatakse kõrvuti teaduslike
– PS §21: niipea kui kelleltki vabadust võetakse, peab seda ka viivitamatult põhjendama. Seega on see säte selleks, et kui kellelgi piiratakse midagi vms, siis saab ta ka kohe vastu vaielda. See on ka selleks, et kui kedagi hakatakse süüdistama, siis see ütleb, milles. Tõendid: prokurör esitab tavaliselt tõendid kohtus, mitte enne seda; kui tõendite ilmumine kohtus hirmutab süüdistatavat, siis on need tõendid kohtuniku silmis mõjukamad. Lisaks: KRmS § 9 lg (2): Kohtu vahistamisotsustus tehakse vahistatule viivitamata teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil. KRmS § 10 lg (2) Menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. KRmS § 34 (1) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase
1) Riigikogu liige ega valla või linnavolikogu liige; 2) erakonna liige; 3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; 4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; 5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. Prokuratuur Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Prokuratuuri tegevust kriminaalmenetluse toimetamisel reguleerib KrMS ja KarS, töökorraldust aga prokuratuuriseadus Prokuratuuriseaduse alusel osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises; juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse; esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Kriminaalmenetluse juhina suunab prokurör uurijat tõendite kogumisel
kaasata), esindaja, muu asjast huvitatud isik (hagita menetluses), tunnistaja, avalikku huvi kaitsma õigustatud isik (nt eestkosteasutused), muu seaduses nimetatud isik, tõlk, kohtunik (ei tohiks olla esindaja, eetikakoodeksis või kohtute seaduses võiks midagi sellist olla; vanas seaduses oli otsesõnu öeldud, et ei tohi), kohtukordnik, ekspert, spetsialist (tsiviilmenetluses ei ole sellist isikut; KrMS kohaselt isik, kes abistab uurijat), kannatanu (KrMS, väärteomenetluses ei ole), kohtualune (KrMS), kaitsja (KrMS), kohtu konsultant (saab pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks, aga mitte samasse kohtumajja ilmselt), Riigikohtu nõunik (sama) 87. H laenas K-le 2000 krooni, mille kohta nad koostasid kirjaliku laenulepingu. H teadmisel andis K hiljem raha edasi S-ile ja see omakorda soovides saada intressitulu, laenas raha välja Ole, kes raha kasiinos maha mängis. K ei tagastanud laenu tähtajaks ja H esitas hagi kohtusse.
............................69 SUMMARY.............................................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles.
toime tegu või hoiduda sellest. (purjus peaga ei tohi sõidukit juhtida) Materiaalõiguse normid: *ei rakendu iseenesest; *eeldavad, et subjekti õigusvastase käitumise korral tuleb kohaldada materiaalõiguse normides sätestatud sundi. 8. Protsessuaalõiguse normid. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust. Sätestavad: *õigustatud ja kohustatud subjektid; *nende õigused ja kohustused vastavates menetlustoimingutes Kriminaalmenetluse Seadustik (KrMS)-reguleerib sätteid, mis puudutavad kuritegevust Väärteomenetluse Seadustik Tsiviilkohtumenetluse Seadustik (TsKMS) Halduskohtumenetluse Seadustik (HKMS) 9. Sanktsiooni mõiste, liigitus. Sanktsioonide all mõistetakse mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: *rakendavate mõjutusvahendite iseloomu ja *neid rakendavate organite järgi – toimub liikluseeskirjade rikkumine, siis politsei või kohus võivad sanktsioone rakendada
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda.
kutseühendusena on tema liikmeskonnas sisuliselt kõikide õigusvaldkondade tippeksperte, samuti on advokaadid äärmiselt tähelepanelikud muudatuste suhtes, mis kitsendavad või võivad kitsendada isikute põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi. Näitena viimasel ajal eriti teravalt tõusnud põhiseaduslikkuse riive küsimusest esitas advokatuur käesoleva aasta juulis Justiitsministeeriumile, samuti Riigikogu õigus- ja põhiseaduskomisjonidele seisukoha 1. septembril 2011 jõustatud KrMS*28 § 43 lõike 2 punkti 4 kohta, mille kohaselt Eesti Advokatuur määrab kaitsja uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel, kui kaitsja ei saa ilmuda kohtuistungile üldmenetluse asjas, milles ta on võtnud kaitsekohustuse, ja ta ei ole endale nime- tanud asenduskaitsjat. Nimetatud säte rakendub seadusandja mõtte kohaselt nii riigi õigusabi korras mää- ratud kui ka kokkuleppeliste kaitsjate puhul. Advokatuuri hinnangul on viidatud säte põhiseaduse vastane,
arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult vajalik jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks. (6) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse teise isiku valdusesse sisenemine varjatuks, kui sisenemise fakt jääb valdaja eest varjatuks või kui sisenemisel on pettuse teel loodud teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus ning valdaja ei oleks tegelikke asjaolusid teades nõusolekut sisenemiseks andnud. Muud erandmeetmed võib leida KrMS §126-2 lg 10 alt (10) Käesolevas seadustikus sätestamata alusel võib jälitustoiminguid teha üksnes kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, turvaseaduses, vangistusseaduses, välismaalaste seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alusel. Jälitustoimingu tegemisel, jälitustoiminguga kogutud andmete töötlemisel,
regulatsiooni repressiivsust, asendades vähemohtlike rikkumiste korral karistuse muu mõjutusvahendiga. Vastuväiteid võib ilmselt tekitada oht sattuda vihma käest räästa alla viia sisse täiendav süsteem, mis isegi topeltkaristamise vältimise korral (see on süsteemi juurutamiseks igal juhul vajalik) haarab inimese lisaks Liiklusseadusest (edaspidi: LiiklS), Väärteomenetluse seadustikust (VäärTMS) ja Karistusseadustikust (KarS), Kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS) ja Karistusregistri seadusest (KarRegS) tulenevale õiguslikule regulatsioonile veel täiendavate reeglite ja kohustuste võrku, mis omakorda satub vastuollu isiku vaba enesemääramise ja kõlbelise autonoomia põhimõttega. On ju kriminaal- ja väärteokaristuse kohaldamine õigustatud just eeldusel, et isik on vaba tahte alusel otsustanud oma käitumise üle kas kahjustada õigushüve ja rikkuda normi või mitte (karistamisele ei kuulu isik, kellel selline vaba tahe puudub, nt
19. Kas isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus läbi viidud ebamõistlikult pika aja jooksul, saab nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist? Kui jah, siis millist isiku subjektiivset õigust on rikutud ning millisel õiguslikul alusel saab kahjunõude esitada? Mittevaralise kahju hüvitamine: Rikutud on isiku subjektiivset õigust mõistlikule menetlusajale, mis tuleneb KrMS-st ja EIÕK-st. Kannatanu peab tõendama, mis asjaoludel on talle mittevaraline kahju tekitatud. Süüteomenetluse ebamõistliku pikkuse puhul eeldatakse SKHS alusel mittevaralise kahju tekkimist. Üldjuhul on mittevaralise kahju täpne ulatus subjektiivne ja sõltub konkreetsest isikust ja juhtumi asjaoludest, aga ebamõistliku menetlusaja korral on mittevaralise kahju hüvitis iga viivitatud aasta eest nõude esitamise kuule eelnenud keskmine brutokuupalk. Nõude esitamise alused:
tavaga. Õigustavad asjaolud saavad tulla kas KarS, teistest eriseadustest, rahvusvahelistest konventsioonidest või rahvusvahelisest tavast. Seega on see ampluaa üsna lai. KarS ise annab meile neli varianti: 1. Hädakaitse, 2. hädaseisund, 3. kollisioon ja 4. eksimus õigusvastases asjaolus. Õigustavad asjaolud tulevad ka nt omaabi AÕS. Seejuures,aga ei tohi hädakaitse piire ületada. Õigustavad asjaolud tulevad ka KrMS § 217, mis annab võimaluse kinnivõtta ja toimetada kahtlustatav isik... Kuriteo matkimine – riigile antakse õigus panna toime kuritegu, et tuvastada raskemad kuriteod (nt narkootiliste ainete ostmine või altkäemaksu andmine). Õigustavad asjaolud tulevad ka politsei ja piirivalve seadusest (kinnipidamine ja järelvalve). Näiteks. Spordivõistlused jäähoki. Kas neil on kehaline väärkohtlemine lubatud? Mõned on Eestis võetud vastutusele ning ka rahvusvahelisel areenil
tuvastamine. Kohus määrab karistusjärgse kinnipidamise, kui arvestades süüdimõistetu isikut, sealjuhlgas varasemat elukäiku ja elutingimusi ning kuritegude toimepanemise asjaolusid, on alust arvata, et isik paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi kuritegusid. Kohus peab lõpetama karistusjärgse kinnipidamise siis, kui isiku ohtlikkus ära langeb. Karistusjägse kinnipidamise põhjendatuse kontroll ja kinnipidamise lõpetamine on reguleeritud KrMS §-s 4262 (kui kohtu hinnangul on ära langenud karistusjärgse kinnipidamise aluseks olev isiku ohtlikkus.) Süüdimõistetu või tema kaitsja võib karistusjärgse kinnipidamise täitmise algusest ühe aasta möödumisel esitada täitmiskohtunikule taotluse kontrollida karistusjärgse kinnipidamise põhjendatust. Uue taotluse võib esitada pärast ühe aasta möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest.
4) isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 5) isiku esindamine halduskohtumenetluses; 6) isiku esindamine haldusmenetluses; 7) isiku esindamine täitemenetluses; 8) isiku esindamine teistmismenetluses; 8) õigusdokumendi koostamine; 9) isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Prokuratuur Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Prokuratuuri tegevust kriminaalmenetluse toimetamisel reguleerib KrMS ja KarS, töökorraldust aga prokuratuuriseadus. Prokuratuuriseaduse alusel osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises; juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse; esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Kriminaalmenetluse juhina suunab prokurör uurijat tõendite kogumisel ja vastavalt tuvastatud asjaoludele otsustab isikule
145 . . (2002). . Sankt Peterburg: Piter, lk 281-282. 60 - need, mis korraldavad (reglementeerivad) viktimoloogilis profülaktikat. Esimesse gruppi võib asetada need normid, mis volitavad kompetentsetel organitel kuriteo toimepanemist soodustavate asjaolude väljaselgitamisel, võtma vastu protsessiotsuse asjaolude kõrvaldamisest (näiteks kriminaalmenetluseseadustiku (KrMS) kohaselt kuulub see õigus kohtunikule), või mis kohustavad kuritegu soodustavate asjaolude väljaselgitamist. Esimese gruppi normide näiteid võib leida erinevatest seadusandlikest aktidest. Nii on ohvrite kaitseks pühendatud mõned rahvusvahelised dokumendid: Euroopa konventsioon vägivaldsete kuritegude ohvritele kahju hüvitamisest 24. novembrist 1983.a146, deklaratsioon põhilistest õiguslikest printsiipidest kuriteo ohvrite jaoks ja võimu kuritarvitamise 29
(HKMS § 8) Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust, esitatakse kaebus või protest halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse. Kinnipeetav või vahistatu esitab kaebuse vangla või arestimaja asukoha järgi. Halduslepingust tulenevad vaidlused alluvad halduskohtule, kelle tööpiirkonnas leping sõlmiti. Kohtualluvus Nt kohtualluvus kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt (KrMS §-d 24- 28) Üldine kohtualluvus - kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Maakohtute tööpiirkonnad määrab justiitsminister. Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoha järgi. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud.
peaksid.. Õigusalane koostöö Lissaboni leppe jõustumise järel: õiguslik alus ELTL V jaotise 4. ptk. Art 82(1): Liidus põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö kohtuotsuste ja üigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja hõlmab liikmesriikide õigus- ja haldusnormide lähendamist. ELTL art 67 lõike 3 kohaselt on eesmärgiks tagada turvalisuse kõrge tase. Mitmepoolne koostöö ELTL: - Art 84 -88. Rahvusvahelise koostöö regulatsioon KrMS 19. peatükis. § 433 lg 1, § 435. Olulisemad õigusaktid: Euroopa Vahistamismääruse raamotsus, Euroopa Uurimismääruse direktiiv – asendab vastastikuse õigusabi konventsioonid, Euroopa arestimismääruse raamotsuse ja Euroopa tõendikogumismääruse; raamotsused, mis puudutavad ühiseid uurimisrühmasid, rahaliste karistuste ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist, vabaduskaotuslike karistuste tunnustamist jne. M
keeldumise peale pärast prokuratuuris toimunud menetluse läbimist kaevata halduskohtusse, sest tegu oli avalik-õiguslike vaidlustega. 48 1. juulil 2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustik näeb ette kaebemenetluse üldkohtutes (§ 208 lg 1, § 230 lg 1). Üldkohus annab loa vabaduse võtmiseks enam kui 48-ks tunniks, korrespondentsi arestimiseks ja võetuseks, vahi alla võtmiseks, jälitustoimingiks ja jälitustoimingutest teavitamata jätmiseks (KrMS § 24 lg 4, § 1264, § 12613). Ka väärteoasja kohtueelse menetleja toiminguid tuleb vaidlustada üldkohtus (VTMS § 78 lg 1). Halduskohtusse ei saa esitada kaebust, kui süüteomenetluse peale kaebuse esitamise piirangu eesmärk on välistada kaebuse esitamine täielikult, mitte üksnes 44 RKPK 3-4-1-4-02, p 13 (Kauplemisloa tasu); RKÜK 3-4-1-1-00 (1999. a lisaeelarve); sarnaselt ka juba RKHK 3-3-1-28-97, p 3; 3-3-1-38-96; III-3/1-17/94. 45 Kaebeõiguse kohta nt RKPK 3-4-1-8-05.
vastutust Riigikogu liikmeks olemise ajal tehtud avalduste eest. 45. Puutumatus (immuniteet kitsamas tähenduses) – mõiste ja tähtsus Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Kriminaalmenetluses kehtib tema suhtes erikord nii süüdistusakti koostamisel kui ka teatavate menetlustoimingute (näiteks kahtlustatavana kinnipidamine ja tõkendi kohaldamine) tegemisel (vt KrMS 14. peatükk). Puutumatuse põhimõtte eesmärk on: tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida; kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest. (laias tähenduses oleks kaitse ükskõik millise uurimistoimingu eest) 14 46. Vastutamatuse ja puutumatuse garantii erinevus Vastutamatus on seotud tööülesannete täitmisega, puutumatus seadustest kinnipidamisega. 47
on ajaliselt piiramatu, st ka pärast volituste lõppemist ei kanna isik vastutust Riigikogu liikmeks m,olemise ajal tehtud avalduste eest. Puutumatuse põhimõte - PS § 76 kohaselt on Riigikogu liige puutumatu. Kriminaalmenetluses kehtib tema suhtes erikord nii süüdistusakti koostamisel kui ka teatavate menetlustoimingute (näiteks kahtlustatavana kinnipidamine ja tõkendi kohaldamine) tegemisel (vt KrMS 14. peatükk). Puutumatuse põhimõtte eesmärk on: tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida; kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest. 47. Ametite ühitamatuse keelu sisu ja eesmärk Inkompatibiliteet on erinevate võimufunktsioonide ühe isiku poolt samaaegselt täitmise lubamatus. Nii nagu Riigikogu liige ei tohi selle põhimõtte järgi kuuluda tulundusettevõtte
välistab kriminaal-, tsiviil- haldus- ja distsiplinaarvastutuse; on ajaliselt piiramatu, st ka pärast volituste lõppemist ei kanna isik vastutust Riigikogu liikmeks m,olemise ajal tehtud avalduste eest. Puutumatuse põhimõte - PS § 76 kohaselt on Riigikogu liige puutumatu. Kriminaalmenetluses kehtib tema suhtes erikord nii süüdistusakti koostamisel kui ka teatavate menetlustoimingute (näiteks kahtlustatavana kinnipidamine ja tõkendi kohaldamine) tegemisel (vt KrMS 14. peatükk). Puutumatuse põhimõtte eesmärk on: tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida; kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest. 47. Ametite ühitamatuse keelu sisu ja eesmärk Inkompatibiliteet on erinevate võimufunktsioonide ühe isiku poolt samaaegselt täitmise lubamatus. Nii nagu Riigikogu liige ei tohi selle põhimõtte järgi kuuluda tulundusettevõtte
töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks, kui sõiduk on töövõtu eesmärgil tema valduses. - (36) Sõiduk võib olla koormatud ka kohtu või muu pädeva ametiasutuse seatud pandiõigusega. See saab tekkida TsMS § 389 lg 1 järgi sõiduki arestimisel koos selle käsutamise keelamisega eelkõige hagi tagamisel TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel, aga ka kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 esimese lause alusel vähemalt tsiviilhagi tagamiseks ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 65 lg 1 alusel sõiduki arestimisel sellele sissenõude pööramiseks. TsMS § 389 lg 4 ja KrMS § 142 lg 9 järgi tehakse arestimine registreeritud vallasasja puhul ka asjakohases registris keelumärkena nähtavaks. Vara arestimisel võidakse sõiduk ka omaniku valdusest TsMS § 389 lg 6, KrMS § 142 lg 7 või nt TMS § 72 alusel ära võtta.
Printsiipide konflikt lahendatakse eelistuste kaudu optimeerimise teel. Eelistus tähendab seda, et järgneb just printsiibist nõutud õiguslik tagajärg. Mida kõrgem on mittetäitmise tase, seda kõrgem peab olema teise printsiibi täitmise tähtsus. Mandri-euroopas on õige leida printsiipe: 1. objektiivsest õigusest expressis verbis - Printsiip võib olla normis määratletud või ka üldse ilma iseseisva viiteta printsiibile. Näiteks KrMS-s sätestatakse et "kriminaalmenetluses teostavad süüdistuse ja kaitse funktsioone erinevad menetlussubjektid", sellega sätestatakse võistlevuse printsiip. Printsiibid ei saa olla midagi täiesti erinevat õigusnormidest. Printsiibid on nagu abstraktsed normid, kuid veelgi üldisemad. Euroopa Kohus on kirja pannud õiguse printsiipe, mis on ratio decidendi e kohustuslik osa liikmesriikidele
Põhiseaduse kommentaaris on väga selgelt põhjendatud, mida tähendab kõnealuse loetelu ammendavus. ,,Ammendavusest järeldub, et võimudel puudub igasugune voli kehtestada ise lisaaluseid vabaduse võtmisel või neid aluseid omatahtsi muuta. Teisisõnu, vabaduse võtmine saab toimuda ainult PS §-s 20 esitatud aluste (erandite) esinemisel. Tulenevalt PS ja EIÕK tekstide kokkulangevusest ning EIÕK asendist Eesti õigus- süsteemis, tuleb PS ja KrMS vastavate sätete sisustamisel arvestada EIÕK doktriini ja EIK praktikat." *49 Seega on põhiseaduses sätestatud väga täpselt need juhtumid, millal riik tohib inimeselt vabaduse võtta. Vaadates nüüd karistusjärgse kinnipidamise vastavust põhiseaduse § 20 punktidele 1-6, ilmneb, et see meede ei vasta täpselt mitte ühelegi neist punktidest. Kõige ligemal näib olevat punkt 1 (vabaduse võib võtta
Eeluurimisel tuvastatakse, et sellesse kuulunud isikud murdsid sisse ka A autosse, kuid ebaselgeks jääb, kes täpselt ja millal seda tegi. Kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsusega mõistetakse kõigilt 12-lt solidaarselt A kasuks välja 12 000 krooni, ilma et A oleks rohkem midagi eeluurimisel või kohtus esitanud nagu seda ei teinud ka süüdimõistetud isikud, st sellest nõudest rohkem juttu ei olnud. Kas selline lahendus on kriminaalmenetluses põhimõtteliselt võimalik? KrMs §38 lg (3) Tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba. § 38. Kannatanu õigused ja kohustused (1) Kannatanul on õigus: 9) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta; 12. A esitab B vastu hagi maakohtusse, milles nõuab viimaselt 500 000 krooni maksmist.
4) saadab õiguskantslerile valla või linna õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 5) esindab valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab valla või linna vapipitsatit; 7) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 8) annab valla- või linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) registreerib KrMS §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema või linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 10) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas PKS-ga (§ 108 lg 2); 11) täidab muid seaduses, valla või linna põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. Umbusaldusmenetlus volikogus
annaabi.ee 
