sõidukid koju jätta. Paljud inimesed seda ka tegid. Veel on probleemiks, et kui algklassi lapsed lähevad kooli, siis nad tihtilugu jooksevad ja kargavad keset sõiduteed, räägivad juttu, mängivad kulli, nad ei reageeri või ei märka kui auto tuleb. Ei tohi unustada, et talvel on sõidukite pidurdusteekond libeda tõttu pikem, ei saada nii kiirelt pidama. Samuti mõjutavad laste kooliteed ilmastikutingimused. Kui päike paistab eredalt autojuhile silma ja koolilaps hakkab üle tee minema, siis autojuht ei märka koolilast ning võib talle otsa sõita. Ka uduga võib juhtuda, et sa ei näe kaugelt lähenevat autot. Suureks ohuks võib olla vihmane ilm, sest osad inimesed kannavad kapuutsi, kapuuts aga katab vaatamisvälja ja inimene ei pruugi näha küljepealt tulevat autot. Halva nähtavuse korral, eriti pimeda ajal ja valgustamata teel peab jalakäija kindlasti kasutama helkurit. Helkuri leiutamine ja selle kandmise kohustus on minu arust hea mõte
Koolilapse elu Lugupeetud õpetaja ja head klassikaaslased Ma räägin teile teemal koolilapse elu. Koolipäev algab varakult, lapsed peavad olema koolis juba kell 8. Koolipäev on raske ning väsitav. Mitmetele lastele ei meeldi koolis käia, kuid koolis käimine on kohustuslik.Mõnele lapsele meeldib koolis käia, seal on huvitav ning saab ka palju uusi teadmisi. Peale tunde on õpilastel võimalik käia erinevates huviringides. Paljud lapsed käivad vabal ajal muusikakoolis, kunstikoolis, spordikoolis või mõnes muus huviringis. Huviringides käimine on õpilasele vabatahtlik, kuid vahest tahab lapse vanem, et laps seal käiks. Huviringides saavad lapsed tegeleda sellega, mis neile kõige rohkem meeldib. Nad saavad seal ka arendada oma oskusi ning olla koos sõpradega. Mõni laps veedab vaba aega koos sõpradega. Osad lapsed on lihtsalt kodus. Nad vaatavad kas televiisorit, on arvuti taga. Neil on rohkem aega ka õ...
Mida võime linnas näha? Bussipeatus Toidupood Mänguväljak Koolilaps Kirik Purskkaev Buss Valgusfoor Auto Autotee Tänavalamp Prügikast Ülekäigurada Jalgratas Lind Päike
Turvalise keskkonna Andra Kuhi, Karina Kurtova, Hanna Kuusk, Märten Kuusk, Diana säilitamine Baranov Elamistoimingu kirjeldus Mis on turvalisus? Eesmärk Turvalise keskkonna säilitamine läbi elukaare Imik - ohustavad õnnetused, nakkused, kuum ja külm Väikelaps - kukkumine, tule ja veega seotud õnnetused, mürgistusjuhtumid Koolilaps - liiklemine väljaspool kodu, mänguväljakud Täiskasvanu - töökeskkonnast tingitud ohutegurid Vanuriiga - meelteteravuse kadumine, kukkumised, liiklusõnnetustesse sattumine, tuleõnnetused Turvalist keskkonda mõjutavad tegurid Turvalise keskkonna seos sõltuvuse/sõltumatuse järjepidevusega Õendusabi võimalusi elamistoimingu rahuldamiseks Täname kuulamast!
Ehk kui mõni juhtukski, siis poleks tagajärjed kuigi kurvad, sest kui kõikide autode kiirus on keskmiselt 10 km/h, piirduks probleem halvimal juhul plekimõlkimisega. See oleks kui lihavõttemunade koksimine, ainult väike kõks. Lahendus. Kuidas teha nii, et kõik Eestimaa teed oleksid paksult umbes? Loomulikult tuleb tänavatele tuua veel rohkem autosid! Kui neid on viimaks nii palju, et Eestimaa teed sarnanevad sprotikarpidega, võib iga koolilaps julgelt kooli minna ja mingeid abipolitseinikke polegi vaja. Isegi kui mõni autojuht sooviks koolilapsele otsa sõita, ei saaks ta seda teha, sest ei pääseks kolonnist välja. Aga koolilaps võib kõndida mööda autode katuseid. Maanteedel tuleks muidugi otsekohe lõpetada kõik teetööd. Mitte mingil juhul pole vaja olemasolevaid teid laiendada, pigem teeme kitsamaks. Rohkem "pudelikorke", ja me
asjaoludest: ekraani peegeldumine, pildi kehv kvaliteet, erineva tugevusega prillide kandmise vajadus, stress, kasutatav kehv tehnoloogia, ekraani vaatamine pika aja vältel ilma vaheaegadeta, sundasendid. Kas kuvariga töötamine mõjub nägemisele? Pikaajaline kuvariga töötamine võib põhjustada silmade väsimist ja ebamugavustunnet, ka võib märgata nägemisprobleeme, mida enne kuvariga töötamist polnud. Koolilaps ja arvuti Arvutist on saanud õppeprotsessi lahutamatu osa. Ka kodus veedetakse aega monitori ees, mängitakse arvutimänge. Kaugeltki mitte kõik lapsevanemad, pedagoogid ja meedikudki ei mõtle põhjalikumalt sellele, missugust mõju see tehnikasaavutus laste tervisele avaldab. Kaunase Meditsiiniülikoolis uuriti arvuti mõju õppijate tervisele. Uurimuses osalesid 1517a vanemate klasside õpilased, kellel esimene või viies tund oli informaatika
Me pole täna need, kes olime eile Kes ma olen? Olen näitleja, kes päeva jooksul muudab mitmeid kordi rolle igapäevaelus. Olen õde, tütar, sõber, lapselaps, unistaja, koolilaps... Ja neid rolle tuleb muudkui juurde. Öeldakse, et aeg ravib haavad. Seega seda muutust peaks minuga tegema aeg. Aga mis on aeg? Kella seierite liikumist vaadates ei märka ma ehk muud, kui vaid enda vananemist. Tähendab muudan ma end ise läbi kogemuste, teadmiste, pettumuste ja teiste inimestega koos eksisteerimise. Kui ma olin alles väike, selline 5 aastane tirts, siis kindlasti oli minu suur soov saada suureks. Minu
Peas hakkab kõik paremaks minema, positiivsed mõtted tulevad. Rahulikult võimalus kõik läbi mõelda, kuidas toimida edaspidi ja üleüldse muututakse rõõmsamaks. Aega maha võttes võib samas olla ka negatiivsed põhjused. Inimene, kes juba on sellega leppinud, et tema mõnda aega ei süvene millessegi võib kogemata muutuda liiga ükskõikseks kohustuste suhtes. Tööga võibolla pigem ei ole nii hullusti, kuna inimene võtab puhkuse ja siis ta ei pea muretsema selle pärast, aga kui koolilaps otsustab, et talle aitab mõneks ajaks, siis võib väga palju raskemaks hiljem minna, kuna ta jääb õppetööst maha ja peab palju asju järgi tegema. Samuti ka omavahelised suhted. Teine osapool võib arvata, et midagi on pahasti ja aja maha võtnud isik on tema peale kuri või mis iganes, kuna ta ei suvatse midagi teha. Seega ei tohi liiga käest ära minna. Üldiselt on aja maha võtmine väga hea inimese tervisele, nii vaimsele kui ka füüsilisele, aga
......................................2 ISA JA IMIK..................................................................3 Isa mõju imiku arengule................................................3 ISA JA KOOLIEELIK....................................................3 Isa-lapse kõne...............................................................4 Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga.......................................................................4 ISA JA KOOLILAPS.....................................................5 Kognitiivne areng...........................................................5 Isa puudumine...............................................................5 Akadeemilised saavutused............................................5 Kooliga kohanemine.......................................................6 Sotsiaalne ja emotsionaalne areng.................................6 ISA JA NOORUK..........................................................6
erinevates suurustes ja värvides, markerid, mehaaniline ja tavaline harilik pliiats, korrektorid, ubrikunuga jne. Igakuiselt teen tellimusi interneti poe kaudu, sest nii on väga mugav ja kaup tuuakse järgmine päev kontorisse. Kokkuvõttes võib öelda ,et Büroomaailm on universaalne pood inimestele, kes soovivad säästa aega, vaeva ja raha. Seal on kõige suurem bürootarvete, tehnika ja mööbli valik ja peamine, et kõik tooted saab üheistkohast nii koolilaps, kontoritöötaja ja inimene ,kes soovib saada professionaalset abi toodete valikul.
Liikuv eluviis on tervislik ja kasulik iseendale. Väga palju loeb ka vanemate kasvatus. Väiksena ei saa me aru sellest, et me omandame endale need harjumused, mida me kanname edasi kogu elu. Me teeme tihti nii nagu vanemad. Näiteks kui vanemad suitsetavad, mõtleme, et see on täiesti normaalne tegevusviis. Väiksena on see külge jäänud ja suurena hakkad ka ise suitsetama. Vanemate eeskuju on väga tähtis eluviisi kujunemisel. Olles juba koolilaps, on näha muud elu, mis oli ennem. Väga palju sõltub ka ühiskonnast. Tihti valivad noored endale vale seltskonna või koolis on midagi halvasti, muutub ka iseloom. Hakatakse suitsetama, jooma, tarbima narkootikume jne. Tihti armastatakse süüa kiirtoite ja rämpstoitu. Tänu sellel langeb tervis käest ja eluviis on lühem. See kõik kujuneb välja väga ruttu. Tihti on raske sellest loobuda, sest kas ei ole piisavalt tahtmist või siis see on saanud juba liiga suureks harjumuseks
,, Minu seisukoht on selles probleemis rohkem "vastu,, poolt. Ma arvan, et paljud jagavad minu arvamust. Kuid miks pole koolivorm nii aktuaalne tänapäeval? Vanasti kandsid kõik koolivormi ja polnud probleemi. Tänapäeval on kõik rohkem arenenum ja mitmekülgsem, kui niiöelda meie vanaemade aeagadel. Praegu on suur-suur valik muid riideid, mida selga panna. Kas tõesti valiksid sina, noor ja rõõmasameelne koolilaps, lõbusa värvilise omanäolise särgi asemel näotu ühesuguse argipäevase koolivormi ? Mina nii ei arva. Sattusin lugema ühte meie koolis käivat noortele suunatud ajakirja tundRuudus. Seal oli ka artikkel koolivormi kohta, mille ma kodus usinasti ka läbi lugesin. Selle kirjutas üks Inglise Kolledzi abiturient. Kõige rohkem veenis mind oma seisukohale truuks jääma tema suurepärane lause: "Miks ei
ikkagi kukkus ta surnuks. Magdalena-Mamsli lauale taritud hane söödi Ainuke humoorikam lõik seal nende neetud riistapuudega, mis olid nagu 166 raamatus. väikesed hõbedast sõnnikuhargid või Neptunuse kolmpiid, mida saksa keeles gaffel'iteks kutsuti ja millel maakeeles nime polnudki. Siis tuli vasak käsi äkitselt õõnsa rõksatusega õla Kas sellist asja peab 9.klassi koolilaps küljest ära ja pidurita jäänud hobune sööstis lugema ??? lähematele raesõduritele rinnutsi otsa. Päratust õlahaavast purskus kaarjas verejuga ja mida 207 keegi poleks enam oodanud vanamees hakkas kisendama. 3. Mõtted, mis see raamat peale läbisaamist tekitas ! Raamatus oli suurepärane tõestus, et vahet pole, mis rahvusest oled, kui ise oled tubli, läheb sul kõik hästi. Ideaalne näide selleks oli Balthasar seal raamatus. 4
Nikolai Nekrassov Nikolai Aleksejevits Nekrassov sündis 10. detsembril 1821. aastal Ukrainas. Tema isa oli Aleksei Nekrassov, kes teenis vene imperialistlikus armees. Nikolai ema, Aleksandra Zakrzewska, oli Poola aadlik, kes oli pärit Varssavist. Nikolai Nekrassov kasvas üles Greshnevos, Jaroslavi provintsis, oma isa esivanematelt päritud mõisas Volga jõe kaldal. Seal nägi ta pealt rasket Volga paadimeeste sunnitööd. Tema isa varajane lahkumine vene armeest ja tema avalik töö maakonna inspektorina põhjustasid talle palju pahameelt mille tulemuseks olid viha naiste ja talupoegade vastu. Sellised kogemused traumatiseerisid noort Nikolaid ja määrasid kindlaks tema luuletuste teema- vene talupoegade ja naiste saatuse. Nekrassov austas ning imetles oma ema ning hiljem väljendas oma armastust nende vastu oma kirjutistes. Nikolai ema mängis olulist rolli tema arengus, tema armastus ja tugi aitasid noorel ...
õpetajatele igast vägivalla juhust ( vastasel korral võid sa kiusamisele ja vägivallale kaasaidata) ; ära hoidma kaklusi ja kiusamisi oma sõpruskonnas . Neid reegleid teavad vaid mõned õpilased kuid tegelikkult peaksid neid tedma kõik koolilapsed . Iga laps võiks läbi lugeda neid reegleid kuigi see millegipärast see ei huvita neid. Kui inimene teaks oma õigustest oleks tal palju lihtsam elada ja palju suurem võimalus kaitsta ennest eriti puudutab seda koolilaps. Kirjand :Õpilaste õigused ja kohustused Sofia Karkus 06.03.2010.
suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 78 kilomeetrini! Pinnas on märg ning soine. Valgust on küllaldaselt, kuna on palju soid ning seal on üsna valge. Taimed Taimedest on Soomaa Rahvuspargis palju samblaid, eriti veel turbasammalt, suured niidud, palju rohtu ja segametsi. Samuti on seal palju puutumata põlisloodust. Seal kasvab palju puhmalisi, nt hanevits. Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Siberi Võhumõõk Kuulub sugukonda võhu mõõgalised. Kuulub looduskaitse alla. Kasvab suurte puhmikutena, mille läbimõõt võib olla isegi üle meetri. BerndH, 2003 Kahelehine käokeel Samuti tuntud kui Ööviiul või Ööneitsi. Ööviiul on üks meie tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi. Kahelehist käokeelt leidub peaaegu kõikjal, kuid alati väikesel hulgal. NiiduKuremõõk Meie ainuke looduslik gladiool.
.......................................................................................23 1.20.ARMASTUSE ALTARID..........................................................................................................24 1.21.MALEMAJA STAR...................................................................................................................25 1.22.PALVE/KÕIK LÄHEB OMASOODU......................................................................................26 1.23.OLEN JUBA KOOLILAPS.......................................................................................................27 1.24.SUUR KUUSK/LUMELAPSED...............................................................................................28 1.25.KUI KAUA VEEL......................................................................................................................29 KOKKUVÕTE....................................................................................................................
seas – 50% kassidest on vasakukäpalised. Üle 2500 vasakukäelise sureb igal aastal paremakäeliste tarvis valmistatud esemete läbi. Vasakukäelistel on parem kuulmine (suudavad paremini äkki muutuvaid helisid kuulda.) Mis loom see on? Kasutatud kirjandus Kula, P. (2007). Oskus õpetada vasakukäelist last. Haridus, 2007, 11-12: 65-69 Kula, P. (200). Vasakukäeliste laste toimetulek koolis. Haridus, 2004, 6-7: 44-45 Kulderknup, E. (1999). Laps on peagi koolilaps. Tallinn: Aura Trükk Maya (2015). Kas vasakukäelisus on ohtlik? Tallinn Mayer, R. W. (1998). Vasakukäelisus? Kuressaare: OÜ G. Trükk Sattler, J. B. (2003). Die Psyche des linkhändigen Kindes. Donauwörth (Saksamaa): Auer Verlag GmbH Tänan kuulamast!
ühel hetkel saabub ka Maarjamaale kauaoodatud materiaalne õndsus. Peamine, et kogu selle rahmeldamise käigus inimlikke väärtusi ei unustataks. Jättes kõrvale Eesti soovi areneda majanduslikus plaanis, on meie riigi suurimaks vooruseks peetav aspekt siinne kooliharidus. Loodusteaduste alal oleme maaimas esirinnas ning Eesti keskkoole kui ka kõrgkoole peetakse tugevateks ka väljaspool siinseid riigipiire. Mis sellest, et ehk igatseks Eestimaa koolilaps tihemini näha rahulolevat pilku oma vanemate silmis ja naeratavaid õpetajaid, kes mõistaksid, et õpilane tunneb igatsust end teostada ka muul viisil, kui tuimalt fakte õpikutest pähe tuupides. Kooliaja muredest hoolimata tundub, et see murepitser, mis täiskasvanud eestimaalasele ette on löödud, on tingitud elukooli muredest, mis on märksa sügavamad kui need, millega koolis kokku puututakse. Tänapäeva Eestis
Negatiivne stress gümnasisti elus Koostanud : Annika Valving Stress STRESS on organismi üldine pingeseisund, kus inimesel on raske toime tulla kogu teda puudutava informatsiooniga. Väike stress ei tee halba, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Stress Stress, mis oli vanemate inimeste haigus on juba ka noorte probleem. Selle kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Stressi tekkepõhjused Liiga palju õppida...
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Koolide edetabelid ja reality Autor: Maria Helen Känd Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress.ee 07. september 2011 12:08 Probleem, millele artikkel keskendub: Lapsevanemaid huvitab rohkem kooli kõrgus edetabelis, kui see mis koolides tegelikult õpetatakse ja tavaline koolilaps on tark, kuid ei oska häält teha. Autori põhiseisukohad, näited: Paljudes koolides direktorid terroriseerivad avaaktusel oma õpilasi sellega, et nad peavad oma eelkäijatest paremini tegema, et mitte kooli mainet alla viia. Kunagi tulid sakslased Eestisse õpilastele tunde andma ja nende jaoks oli algul sokeeriv, kuidas lapsed ei julgenud käsi tõsta või halt teha, kuid Eesti koolides ei õpetata selliseid asju vaid lihtsalt tuubitakse asju pähe.
aga minu soov ja tahtmine ning ka suurim põhjus, miks ma õpetajaks tahan saada, on luua õpilastele soodsad võimalused ning varustada neid vahenditega eelkõige ise areneda. Selles vaimus paelub mind mõte alternatiivsetest koolisüsteemidest. Irja Loorand, Tartu katoliku kooli klassiõpetaja, on kommenteerinud: "Õpetaja ülesanne on luua klassis õhkkond, et lapsed oleksid koolis õnnelikud." (Postimees, 2008) Kui õnnelik saab olla üks koolilaps, kui õppeaine on muudetud vastumeelseks, õpitulemusi hinnatakse mitte lapsest enesest lähtuvalt, vaid üleüldise kindlaks 1 määratud malli järgi. Teadmised, mis üldhariduskoolis õpiku järgi on lapsele pähe tambitud, ei jää sinna alatiseks püsima. Mina ei oskaks enam näiteks põhikoolitasemel keemia ega füüsika ülesannetega midagi peale hakata. Pärast keskkooli olen end
REFERAAT Rüht Sissejuhatus Probleemid noorte rühiga on väga aktuaalne teema juba päris ammu. Pea iga aasta räägitakse koolilaste rasketest seljakottidest ja nendest tingitud rühi probleemidest. Seetõttu pööratakse ka enam tähelepanu koolis kehalise kasvatuse tundides harjutustele, mis parandavad rühti. Halvast rühist tingituid rühiprobleeme on erinevaid ja toon need välja ka oma referaadis. 2 Rüht Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Üldpildi saab lihtsalt pingevabalt seisvast inimesest. Samuti sõltub rüht luustikust, lihaskonna toonusest ning emotsioonidest. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.7. eluaastaks ja kinnistuvad ...
alkoholi mittetarvitajate osakaal. 11.-12. aastaste laste jaoks on alkoholi tarvitamine selles eas vägagi ohtlik tervisele. Kahjuks tuleb tõdeda, et Eestis hakataksegi just nii noorelt alkoholi tarbima, kuid sellega kaasneb asjaolu, et eluea pikkus võib jääda lühikeseks. Artiklis on öeldud, et kui teismeeas tarvitatakse liiga palju alkoholi, siis nende eluiga võib jääda vaid 25-30 eluaastat. Tervisekäitumise uuring on näidanud, et iga teine 15-aastane koolilaps on olnud kaks või rohkem kordi purjus ning küsitlus on näidanud, et iga neljas Eesti rahvusest laps ei tarvita alkoholi ning mitte-eestlastest iga kolmas peab end alkoholi mittetarvitajaks - millest tulenes järeldus, et Eesti rahvusest noorukid tarvitavad rohkem alkoholi, kui seda teevad mitte-eestlased. Alles hiljuti oli politseisaates ,,Krimi" juttu kahest 16-aastasest poisist, kes jäid politseile vahele kahtlase käitumise poolest ning kellelt tuvastati tugev joove
... · Vastandiks tuntud paremakäelisi, kellel oli taktiline mõtlemine väga hea (vastupidiselt vasakukäelistele): Hitler, Mussolini, Lenin, Baghwan (usumees Indias), Hubbard (saientologist), Mun (Sattler 2003, 275) Kasutatud kirjandus Kula, P. (2007). Oskus õpetada vasakukäelist last. Haridus, 2007, 11-12: 65-69 Kula, P. (200). Vasakukäeliste laste toimetulek koolis. Haridus, 2004, 6-7: 44-45 Kulderknup, E. (1999). Laps on peagi koolilaps. Tallinn: Aura Trükk Maya (2015). Kas vasakukäelisus on ohtlik? Tallinn Mayer, R. W. (1998). Vasakukäelisus? Kuressaare: OÜ G. Trükk Sattler, J. B. (2003). Die Psyche des linkhändigen Kindes. Donauwörth (Saksamaa): Auer Verlag GmbH
Tänapäeva vanematel on suur ülesanne, leida oma võsukestele parim kool õppimiseks. Tihti, eriti suurlinnades, soovivad vanemad panna oma lapsed eliitkoolidesse. Kuid kelle jaoks? Enamjaolt on kooli nimetus ja maine oluline vanemale, mitte lapsele. Seega on hariduse omandamise koht üks suur küsimärk. Haridust saab omandada igas heas koolis, kui laps seda vaid soovib. KASUTATUD ALLIKAD Kera, S. (2004). Üheskoos teel. Tallinn: Ilo. Lapsest saab koolilaps. Materjale koolivalmidusest ja selle kujunemisest. (1998). Koost. E. Kulderknup. Tallinn: Eesti Haridusministeerium. Ots, L. (2008). Juba kooli! Kuidas last kooliks ette valmistada. Tallinn: Tallinna Raamatutükikoda. Uudelt, K. & Rikson, K. (2010). Koolivalmidus. [2011, november 14]. http://www.lasteaed.net/2010/11/20/koolivalmidus/
alkoholi mittetarvitajate osakaal. 11.-12. aastaste laste jaoks on alkoholi tarvitamine selles eas vägagi ohtlik tervisele. Kahjuks tuleb tõdeda, et Eestis hakataksegi just nii noorelt alkoholi tarbima, kuid sellega kaasneb asjaolu, et eluea pikkus võib jääda lühikeseks. Artiklis on öeldud, et kui teismeeas tarvitatakse liiga palju alkoholi, siis nende eluiga võib jääda vaid 25-30 eluaastat. Tervisekäitumise uuring on näidanud, et iga teine 15-aastane koolilaps on olnud kaks või rohkem kordi purjus ning küsitlus on näidanud, et iga neljas Eesti rahvusest laps ei tarvita alkoholi ning mitte-eestlastest iga kolmas peab end alkoholi mittetarvitajaks - millest tulenes järeldus, et Eesti rahvusest noorukid tarvitavad rohkem alkoholi, kui seda teevad mitte-eestlased. Alles hiljuti oli politseisaates „Krimi“ juttu kahest 16-aastasest poisist, kes jäid politseile vahele kahtlase käitumise poolest ning kellelt tuvastati tugev joove
Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust. Soodsates tingimustes eos idaneb ning moodustub eelniit. Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelniidile pungad, millest kasvavad varre, lehtede ja risoididega taimed (gametofüüdid). Ühtedest eostest kasvavad emas-, teistest isastaimed. Eestis üks levinumaid samblaliike on turbasammal Turbasammal (Sphagnum) on nii tavaline ja lihtsalt äratuntav, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi. Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni
Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 1982–1983 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudisnäitejuhtimist ning 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.1988–1992 töötas ta Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Tema esimene lavastus oli krahv Ulrich Zinsdorff ("Vennad Lautensackid") Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis
Leelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MT...
mõtleme enamasti tema viljatutti, milles on osaliselt säilunud ka õie osad. Kui tahate aga tema õitsemist näha, siis peate rabasse minema juba aprillis või mai alguses. Sel ajal pole veel näha pikki valgeid karvu, nende asemel paistavad silma väikesed hallikad õite kande- ja kattelehed. Kollastest tolmukapeadest on aga õied õitsemisajal kollakad Turbasamblad (perekond Sphagnum) Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Andrei Aleksejev LKT 11 KOOLISTRESS Juhendas: Ennu Olavi Valga 2012 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................3 Koolistress ......................................................................................................4-8 Kokkuvõte ......................................................................................................9 Kasutatud kirjandus .......................................................
Psühhohuligaanidele, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks koolipsühholoogidel või terviseõpetajal leida probleemsele lapsele koolis usaldusisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse korral teha koostööd õpilase vanematega). Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama, vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik ning osavõtlik. (Elenurm ,Kasmel, Kidron, Rüütel, Teiverlaur, Traat, 1997: 41) 3 TÖÖSTRESS 7 Tööstress vaevab paljusid töötajaid
usaldusisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse korral teha koostööd õpilase vanematega). Sagedasemad arutelud tundides kahandaksid õpilaste rahulolematust põhjusel, et neid ei võeta kuulda ja neil ei lasta oma arvamust avaldada. Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik ning osavõtlik. Eriti teismeliseeale iseloomulik trotslikkus kahaneb tublisti, kui vanem soovib oma last mõista ja suudab ta katkestamata ja õpetamata ära kuulata. Usalduse võitmiseks tuleks vanemal ka iseenda tundeväljendustes ehe ja siiras olla
mis on tingitud viimasel viiel aastal oluliselt kasvanud elanike arvust.2 Need õpilased ja lasteaialapsed, kes hetkel peavad sõitma Tallinna või mujale kooli või lasteaeda Rae vallas, ei pea tänavu sügisel enam transprodiraha kulutama kooli või lasteaia sõidule. Sellest võidavad kõik Peetri elanikud, kuid kaotavad transpordi ettevõtted. Tallinnast Peetrisse sõidab hetkel üks bussiliin – 215, kus üks pilet maksab 1,50 eurot 3. Kool on viis korda nädalas ja koolilaps peab kasutama päevas kaks korda bussiliini, seega kulutab üks laps keskmiselt nädalas transpordile 15 eurot. Sellest tulenevalt kuus võidavad lapsevanemad tänu 1 Peetri alevik, „Alevik“, www.peetri.ee/alevik/ (30.05.2013). 2 Rae vald, „“Peetri lasteaed-põhikool“, rae.kovtp.ee/et/peetri-lasteaed-pohikool (24.05.2013). 3 Vilandert, „Bussiliin 215“, vilandert.ee/schedule.php?id=6&lang=est (24.05.2013). 6
Noorukieas on tendents hüperaktiivsuse vähenemisele. Väljendunud impulsiivse käitumise püsimine noorukieas võib kaasa tuua eale esitatavate suuremate sotsiaalsete nõudmistega vastuollu sattumise, mille tõttu saab ATHga noorukile osaks suurem kriitika nii täiskasvanute kui eakaaslaste poolt, mis omakorda soodustab noorukil teiste psüühikahäirete, nagu depressioon, käitumishäired, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine kujunemist (1; 6). Hüperaktiivne ehk ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. ATH LAPS JA PEREKOND Kooselu ja suhtlemine ATH lapsega võib olla päris väsitav ja vanematelt ning teistelt pereliikmetelt palju energiat ja vastupidavust nõudev. Tihti tunnevad lapsevanemad end süüdi, et nad ei saa lapsega hakkama. Tagasiside koolist, märkused tuttavatelt ja mittemõistmine vanavanemate poolt on tihi pigem negatiivsed ja see omakorda süvendab abitust
täielikult. Seega on oluline teada, kui tihti ja kui suures koguses laps roojab. Soovitused ja hoolduspõhimõtted: Süüa kindlatel kellaaegadel ning vältida näksimist toidukordade vahel. Päevas peaks lapsel olema 3 põhitoidukorda (hommiku-, lõuna-, õhtusöök) ja 13 oodet. 4 Juua vedelikku iga söögikorra ajal ning söögikordade vahel. Väikelaps vajab 35 klaasi ja koolilaps 58 klaasi vedelikku päevas. Janu kustutamiseks on kõige sobivam puhas vesi. Piim ja magusad joogid janu kustutamiseks ei sobi, kuna vähendavad söögiisu. Mahl toidukordade vaheajal tuleks asendada veega. Toit peab olema kiudaineterikas. Kiudaineid sisaldavad täisteratooted (leivad, pudrud), köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja seemned. Kiudained pehmendavad väljaheidet ja suurendavad selle mahtu ning kiirendavad soole tegevust.
27. Heal lapsel mitu nime 28. Hääl lapsel päts pähitses, pahal lapsel paha pääl 29. Hää laps pannakse hälli, kuri laps pannakse kurru 30. Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd 31. Hunt üeldakse vaeselapse leivakannikas olema 32. Eks see inimese elo ole lühike ja sitane ku lapse särk 33. Inimene on kaks korda laps 34. Inimene on surmani koolilaps 11 35. Kuida isa üteleb, nõnda laps õpib 36. Kui isa ahju peal haigutab, külmetavad lapsed leelõukal 37. Kui isa sureb, siis on lapsed poolvaesed, kui ema, siis täisvaesed 38. Joobnu jutt ehk lapse laul 39. Annab Jumal lapse, annab ka lapse leiva 40. Jumala hoiab omad lapsed
· LEETRID: nakkavaim, haigestuda võivad 99% kontaktsetest, levib piisknakkusena hingamisteede limaskestadelt, haigus algab 10 päeval pärast nakatumist nohu ja köhaga,kõrge palavik, 3-5 päeva pärast algab lööbeperiood- kõrvade taha ilmuvad helepunased laigud, mis tumenevad, levivad näole ja kehale hõõguvpunasteks laukudeks · SARLAKID: lööbelistest nakkustest ainus bakteriaalne infektsioon, tüüpiline sarlaki haige on koolilaps. Porgandivärvi meenutav õrn lööve algab näolt, kaelalt ja rindkerelt, levib jäsemetele, vahel kogu kehale. Lööve koosneb peentest täppidest, tekib tonsilliit, tumepunased nahavoldid ja valge suu- nina kolmnurk · PUNETISED: nakatumine hingamisteede kaudu, algab palaviku ja kurguvaluga. Näole, seejärel kiirelt kaelale, kehale ja jäsemetele ilmub õrn lööve. Iseloomulik on lümfisõlmede turse kõrva taga ja kuklas
segab jutule vahele; - tegevus on ebajärjekindel, moodustades poolelijäänud tegevuste jada; - on koolis lohakas ja hooletu, ei lõpeta alustatud tegevusi. Täpne põhjus on hoolimata hulgalistest uuringutest ning vaatlustest teadmata. Arvatakse, et põhjused võivad peituda nii geneetikas, keskkonnas, traumades kui ka paljus muus. ATH on neurobioloogiline häire, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonna tegurite koostoime tulemusena. Hüperaktiivne ehk ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. - Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside, pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju. Seinad peaksid olema vabad liigset tähelepanu äratavatest materjalidest; - Jaga pikad ülesanded väiksemateks osadeks, et laps näeks töö lõppu ja tulemust. Kasuta koos suuliste juhenditega ka kirjalikke;
Nad on vähem orienteeritud tulemusele, neil on suuri raskusi kestvat vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritamisel. Neil on raske keskenduda rohkem kui ühele stiimulile korraga, seetõttu vajavad nad eakaaslastest rohkem välist organiseerivat abi. Suhetes eakaaslastega tekivad sageli konfliktid, kuna need lapsed ei suuda kinni pidada kokkulepitud mängureeglitest, käituvad väga jõuliselt, seetõttu on nad sageli teiste laste poolt tõrjutud. Hüperaktiivne koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. Soovitusi vanematele kooli ajaks 13 Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside, pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju. Seinad peaksid olema vabad liigset tähelepanu äratavatest materjalidest;
laste poolt tõrjutud. Väljendunud impulsiivse käitumise püsimine noorukieas võib kaasa tuua eale esitatavate suuremate sotsiaalsete nõudmistega vastuollu sattumise, mille tõttu saab ATHga noorukile osaks suurem kriitika nii täiskasvanute kui eakaaslaste poolt, mis omakorda soodustab noorukil teiste psüühikahäirete, nagu depressioon, käitumishäired, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine kujunemist ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. · Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside, pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju. Seinad peaksid olema vabad liigset tähelepanu äratavatest materjalidest; · Jaga pikad ülesanded väiksemateks osadeks, et laps näeks töö lõppu ja tulemust. Kasuta
kasvuhormooni sisaldus. Samal ajal on teada, et süvaune puudusel nende hormoonide sisaldus väheneb. Süvaund soodustavad ajuripatsi hormoonid omakorda taltsutavad neerupealise koores toodetavat niinimetatud stresshormooni. Süvaune vähesus ei too kaasa mitte ainult väsimust, vaid see võib põhjustada ka kehakaalu suurenemise ja seksuaalse vananemise. Asjata ei ole öeldud, et magades säilitab inimene oma nooruse. Täiskasvanud inimene vajab puhanud enesetunde saavutamiseks 78 tundi ja koolilaps 9 tundi ööund, vastasel juhul tekib nii vaimne kui ka füüsiline väsimus. Oluline ei ole mitte ainult uneaeg, vaid täisväärtusliku une aeg, mil süvaund on vähemalt 20% ja unenägude und üle 20%. 2 UNEHÜGIEEN Unehügieeni all mõistetakse praktilisi soovitusi, mida järgides on võimalik inimesele tagada kosutav, efektiivne uni, mis võimaldab tal päeval tunda end erksa ja tegusana. Neid soovitusi järgides on võimalik leevendada ja ka ära hoida mitut tüüpi unehäireid
järjekindlalt. Kõige parem viis lastele näidata piiride seadmist on see, kui vanemad peavad ise ka nendest piiridest kinni. Kasvatus toimib läbi eeskujude, lapsed õpivad rohkem tegudest kui sõnadest.. Impulsiivset käitumist peaks vältima. Lapse kasvatamisega kaasnevad nõudmised ja ülesanded on igal arengustaadiumil erinevad. Imik vajab otsest kontakti rohkem kui väikelaps; väikelapse puhul läheb vaja ettevaatlikkust ja tal tuleb pidevalt silma peal hoida. Koolilaps, samuti nagu ka teismeline, avardab oma raame ja nõuab rohkem tegevusruumi. Tormide tekkimine on loomulik, kuid viis, kuidas need vaibuvad, sõltub sellest vundamendist, mis te lapsevanemana olete ladunud.. Vastsündinu Selles vanuses sõltub laps täielikult vanemast. Tähtis on juba varakult piirid paika panna. Väga hea on, kui olete lapse jaoks olemas, kuid oma kohalolekut ei pea peale sundima. Paika tuleb panna reziimid magamine, söömine.
(koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse korral teha koostööd õpilase vanematega). Sagedasemad arutelud tundides kahandaksid õpilaste rahulolematust põhjusel, et neid ei võeta kuulda ja neil ei lasta oma arvamust avaldada. Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik ning osavõtlik. Eriti teismeliseeale iseloomulik trotslikkus kahaneb tublisti, kui vanem soovib oma last mõista ja suudab ta katkestamata ja õpetamata ära kuulata. Usalduse võitmiseks tuleks vanemal ka iseenda tundeväljendustes ehe ja siiras olla
koolikaaslane, vanem sõber, õpetaja, võimalusel teha koostööd lapsevanematega (Elenurm jt 1997: 43). Sagedasemad arutelud tundides kahandaksid õpilaste rahulolematust põhjusel, et neid ei võeta kuulda ja neil ei lasta oma arvamust avaldada. (Elenurm jt 1997: 43) Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade üle. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama, vaid tugevdama. Selle nimel tuleb olla lapse suhtes tähelepanelik ja osavõtlik (Elenurm jt 1997: 43). Ise olen arvamusel, et õige aja planeerimine on samuti väga oluline, et väheneks või oleksime üldse vabad koolistressist. 2.8. Muudatused Igasugune muudatus elus nõuab kohanemist, olgu see siis töökoha või riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis või isegi riigipühad
nõustamist, esmaabi õpetust ja selle osutamist, vajadusel ravi ja sotsiaalset tuge. Koostöös kooli tervisemeeskonnaga on oluline hinnata õpilase psühhosotsiaalseid parameetreid, avastada riskigruppi kuuluvad või erivajadusega õpilased ning nõustada neid oma kompetentsi piires. Siiski ei ole paljud laste terviseprobleemid tervisesüsteemide mõjualas. Just vanemad on need võtmeisikud, kes peaksid lapse kasvamist ja arenemist toetama. Kuna koolilaps veedab õppeaasta kestel keskmiselt 5-8 tundi päevas koolis, siis peab talle sel perioodil olema kättesaadav vajadusest tulenev tervishoiuteenus. Koolipõhine tervishoiuteenus tähendab võrdsete võimaluste pakkumist kõikidele lastele, mis on patsiendikeskne ja järjepidev. Samas aga koordineeritud ning töötama koos teiste sektorite ja tervishoiutasanditega. Lapse probleemidele saab koolitervishoiu olemasolul koheselt reageerida ning teda jälgitakse samas keskkonnas
Tabel 5. Tunnused ja sümptomid, mis viitavad lapse hingamispuudulikkusele (Nurse Practitioner Clinical Practice Guidlines 2005) Kliinilised Vastsündinud Lapsed tunnused Hingamissagedus Hingamissagedus jääb Hingamissagedus jääb väljapoole normipiire: väljapoole normipiire: · 30-60 x` · Väike laps: 24-40 x` · Koolilaps: 18-30 x` · Nooruk: 12-16 x` Hingamise · Ninatiibade · Ninatiibade vaatlus hingamine hingamine · Rinnakualused · Rinnakualused retraktsioonid retraktsioonid · Kõhu hingamine · Rangluupealsed
ja kognitiivsed komponendid) Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 6 Sotsioloogia alused Liina Käär 26. Mis on sümbol? Miks on sümboleid vaja? Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks või õigemini sümbolsüsteemiks on keel. · Anda märku enda positsioonist, staatusest (nt abielunaise staatus, lein, koolilaps jne) · Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest · Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada 27. Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Sümbolid ja keel verbaalne suhtlemine Mitteverbaalne kommunikatsioon kehahoiak, zestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus 28. Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab
1. Õpi oma õpilasi tundma. Korraldage koos erinevaid klassiüritusi ning veeda õpilastega vahetunnis ühiselt aega. Tunniväline tegevus loob eelduse teineteise paremaks tundmiseks. Lisaks aitavad positiivsed ja usaldusväärsed suhted õpilase ja õpetaja vahel reegleid paremini kehtestada. Selliste suhete loomiseks on kahtlemata vaja sinu tahet ja aega. (Lasteombudsman, 2014) 2. Loo kontakt lapsevanematega. Koostöö kodu ja kooli vahel peab algama hetkest, kui lapsest saab koolilaps. Anna vanematele teada, millised on kooli ootused õpilase käitumisele ning uuri, millised on vanemate ootused koolile. Tähtis on, et vanemad tunneksid, et nende arvamus on oluline ning mõistaksid kodu ja kooli jagatud vastutust lapse toetamisel. See on võimalik vaid siis, kui vanematesse suhtutakse austavalt ja nendega tehakse järjepidevalt koostööd. Koostöö vanematega sujub ladusamalt, kui see tugineb ühistele väärtustele ja eesmärkidele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
