Soomaa Rahvuspark

Õun, Johann Ortin

Soomaa Rahvuspark (0)

Põhikool - Bioloogia - Eesti elustik ja elukooslused

1 Hindamata

Lõik failist

Soomaa
Rahvuspark
Esitlus Loodusõpetuses
Johann Ortin Õun
6. b klass
Tallinn 2011
Eluta Loodus
Soomaa looduspargis on palju vett ja rabasid, kõige
tuntum ongi see just üleujutuste poolest.
Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km²
suurune veeväli, mil e laius ulatub kohati 78 kilomeetrini!
Pinnas on märg ning soine. Valgust on kül aldaselt, kuna
on palju soid ning seal on üsna valge.
Taimed
Taimedest on Soomaa Rahvuspargis palju samblaid, eriti veel
turbasammalt, suured niidud, palju rohtu ja segametsi. Samuti
on seal palju puutumata põlisloodust. Seal kasvab palju
puhmalisi, nt hanevits.
Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab
ilmselt juba iga koolilaps .
Siberi Võhumõõk
Kuulub sugukonda võhu
mõõgalised.
Kuulub looduskaitse alla.
Kasvab suurte puhmikutena, mille läbimõõt võib olla isegi üle
meetri.
BerndH, 2003
Kahelehine käokeel
Samuti tuntud kui Ööviiul või
Ööneitsi.
Ööviiul on üks meie tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi.
Kahelehist käokeelt leidub peaaegu kõikjal, kuid alati väikesel
hulgal.
NiiduKuremõõk
Meie ainuke looduslik gladiool .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Johann Ortin Õun Õppematerjali autor

Esitlus Soomaa rahvuspargist, mis asub Lõuna-Eestis - Esitluses räägib sealsetest tingimustest, sealsest looduskeskkonnast ja mõnest seal elavast liigist.

Soomaa Rahvuspark Bioloogia Esitlus lendorav metskits kasetriibik gladiool

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Soomaa rahvuspark

Hanna-Maria Vask 10.b Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele

Loodus

docx

Viljandi

ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Kõrgeim punkt merepinnast: 146 m Rutu mägi Metsasus: 45,2% Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 % Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks. Madalalapõhjalise ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärves (pindala 270 km²) elutseb 36

Geograafia