Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soomaa Rahvuspark (0)

1 Hindamata
Punktid
Soomaa  
Rahvuspark
Esitlus Loodusõpetuses
Johann Ortin Õun 
6. b klass
Tallinn 2011
Eluta Loodus
Soomaa looduspargis on palju  vett ja rabasid, kõige 
tuntum ongi see just üleujutuste poolest. 
Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² 
suurune veeväli, mil e laius ulatub kohati 7­8 kilomeetrini!
Pinnas on märg ning soine. Valgust on kül aldaselt, kuna 
on palju  soid  ning seal on üsna valge.
Taimed
Taimedest  on Soomaa Rahvuspargis palju samblaid, eriti veel 
turbasammalt, suured niidud, palju rohtu ja  segametsi. Samuti 
on seal palju puutumata põlisloodust. Seal kasvab palju 
puhmalisi, nt hanevits.
Turbasamblad on nii  tavalised  ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab 
ilmselt juba iga  koolilaps
Siberi Võhumõõk
Kuulub sugukonda võhu­
mõõgalised.
Kuulub looduskaitse alla.
Kasvab suurte puhmikutena, mille läbimõõt võib olla isegi üle 
meetri.
BerndH, 2003
Kahelehine käokeel
Samuti tuntud kui Ööviiul või 
Ööneitsi.
Ööviiul on üks meie tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi.
Kahelehist käokeelt leidub peaaegu kõikjal, kuid alati väikesel 
hulgal. 
Niidu­Kuremõõk
Meie ainuke looduslik  gladiool
Mõõtmetelt on meie kuremõõga õied siiski palju väiksemad kui 
aiataimedena kasvatatavate gladioolide omad.
Tavaliselt ei ole õied  pikemad  kui kolm ja pool  sentimeetrit
Õite värvus on gladioolile tavaline: punakas­lillakas.
Linnud
Haruldastest  lindudest  ja  rangelt  kaitstavatest 
linnuliikides elavad rahvuspargis:
Rabapüü, Kaljukotkas, Must  toonekurgSuur­ ja 
väike konnakotkas, Niidurüdi ja Rohunepp.
Rabaservades leidub metsise mängupaiku ja 
kevadeti  kostab  avarabalt tetrede kudrutamist. 
Soomaa taastatud luhtadel rääksuvad rukkiräägud
Samuti leidub seal hallpea­rähne, valgeselg­
kirjurähne ja laanerähne ning seal  laulavad  väike­
kärbsenäpid.  Metsad  on ka koduks kakkudele, nt 
händkakule.
Loomad
Soomaa rahvuspargis on 43 li ki  imetajaid .
Tuntuimad neist on põder,  metskits , metssiga.
Kuna seal on palju sõralisi on palju ka suurkiskjaid nt: ilves, 
hunt, ja  pruunkaru .
Samuti leidub seal kährikut, rebast, oravat, valgejänest ja 
metsnugist. Huvipakkuvatest närilistest elab soomaal 
kasetri bik ja vanades lammimetsades elutseb Eestis 
üliharuldane  lendorav
Metskits
Metskits on hirvlaste sugukonda, metskitse perekonda kuuluv 
sõraline.   Pilt –  Janno  Mikk, 2011
Kasetriibik
Kasetriibik on pisike,  hiire  sarnane loom. Piki  selga  jookseb tal 
must triip, mida on kerge tähele panna muidu roostepruuni 
loomakese juures. Üheks eriti iseloomulikuks tunnuseks on 
erakordselt pikk saba.
Pilt –
Dodoni, 2007 
Lendorav
Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Eestis on teda 
rohkem Kirde­ ja Edela­Eestis 
Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning 
esi­ ja tagajäsemete vahel paikneb  nahakurd . Suured silmad on 
talle kasulikud öösel  pimedas  nägemiseks, sest lendorav on 
aktiivne peamiselt öösiti. 
A.Popov, 2008
Pruunkaru
Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele­ 
kuni  tumepruuni  karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse 
peitunud. Poegadel on kaela ümber valge  krae . Karule on 
iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta 
inimesega. 
Appalachian 
Encounters, 2010
Toiduahel  nr. 1
Toiduaher nr. 2
Kaitse
Kaitse­eeskirjaga kehtestatakse rahvuspargi  tsoneering , mille 
alusel on rahvuspark jagatud erinevatesse vöönditesse. Need 
vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevööndid ja piiranguvöönd. 
Kõigis erinevates vööndites on kaitsekord mõnevõrra erinev.
Kasutatud materjalid
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:%22Cinnamon%22_Black_Bear.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pteromysvolans.jpg?uselang=et
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pteromysvolans.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Blueberries.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sicista_betulina.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Lobo_en_el_Zoo_de_Madrid_0.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Taraxacum_in_Saaremaa,_october.JPG
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:A_Wild_Rabbit_at_Lossiemouth_­_geograph.org.uk_­
_1441920.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Swift_Fox.jpg
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Marsh_deer.jpg
http://www.loodusemees.ee/aa/mi/040515aa030.jpg
http://www.jolos.ee/wpcontent/gallery/soomaa/soomaa_jolos8.jpghttp://www.keskkonnaamet.ee/soo
m/uldinfo/kaitse­eeskiri/
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/nkuremook.ht m
Eesti taimede kukeaabits, Toomas Kukk, Kirjastus  Varrak , Tallinn 2005
http://www.keskkonnaamet.ee/soom/uldinfo/rahvuspark­2/
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Metskits_(emane) _(Capreolus_capreolus_L.).jpg

Document Outline

  • Slide 1
  • Eluta Loodus
  • Taimed
  • Siberi Võhumõõk
  • Kahelehine käokeel
  • Niidu-Kuremõõk
  • Linnud
  • Loomad
  • Metskits
  • Kasetriibik
  • Lendorav
  • Pruunkaru
  • Toiduahel nr. 1
  • Toiduaher nr. 2
  • Kaitse
  • Kasutatud materjalid
Vasakule Paremale
Soomaa Rahvuspark #1 Soomaa Rahvuspark #2 Soomaa Rahvuspark #3 Soomaa Rahvuspark #4 Soomaa Rahvuspark #5 Soomaa Rahvuspark #6 Soomaa Rahvuspark #7 Soomaa Rahvuspark #8 Soomaa Rahvuspark #9 Soomaa Rahvuspark #10 Soomaa Rahvuspark #11 Soomaa Rahvuspark #12 Soomaa Rahvuspark #13 Soomaa Rahvuspark #14 Soomaa Rahvuspark #15 Soomaa Rahvuspark #16
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Johann Ortin Õun Õppematerjali autor
Esitlus Soomaa rahvuspargist, mis asub Lõuna-Eestis - Esitluses räägib sealsetest tingimustest, sealsest looduskeskkonnast ja mõnest seal elavast liigist.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Soomaa rahvuspark
6
odt

Soomaa rahvuspark

Hanna-Maria Vask 10.b Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 3­4 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 7­8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele

Loodus
Viljandi
7
docx

Viljandi

ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Kõrgeim punkt merepinnast: 146 m Rutu mägi Metsasus: 45,2% Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder ­ 950, punahirv ­ 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu ­ 25, hunt ­ 8, ilves ­ 46, kobras ­1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 % Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks. Madalalapõhjalise ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärves (pindala 270 km²) elutseb 36

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun