Alkohol ja selle mõju (0)

Mari Järvelaid
„ Alkohol ja selle mõju“
Akadeemia, 2011, köide 4, lk. 692 - 737
Artiklis tegeletakse alkoholi tarvitamise probleemiga, mis on saanud paljudele inimeste tervisele ja elukvaliteedile saatuslikuks.
Autor Mari Järvelaid uurib antud artiklis, kuidas alkohol mõjutab inimesi, täpsemalt seda, millised tagajärjed võivad olla alkoholi tarbimisega. Lisaks on autor uurinud erinevate mõistete tähendusi ning ajaloolisi fakte alkoholi tarvitamise kohta.
Eesti on alkoholitarbimise poolest kõrgel kohal, nimelt 2005. aasta WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) andmetel on Eesti kuuendal kohal oma 15,57 liitriga (arvestades, et maailma keskmine on 6,1 liitrit aastas). See on väga tõsine probleem meie riigis, sest üha enam noori hakkab varakult alkoholi tarbima ning üha rohkem inimesi vajab haiglaravi alkoholist põhjustatud haiguste ravimiseks. Alkohoolsed joogid mängivad suurt rolli ka õnnetustes. Ei möödu päevagi, kui uudistes poleks juttu avariidest, mis juhtuvad just alkoholi mõju tagajärjel.
Artikli autor on kogunud infot kokku väga paljudest kirjalikest allikatest nii Eestist kui ka välismaalt. Kasutatud on erinevate uuringute ning küsitluste andmeid, näiteks tervisekäitumise uuringuid , Konjuktuuriinstituudi andmeid, Põhjamaade Meditsiinistatistika Komitee (NOMESCO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeid.
Tuleb välja, et alkohol mängib suurt rolli enesetappudes, mõrvades, tulesurmades, liiklusõnnetustes ning uppumistes. Alkoholi liig- ja kuritarvitamine aitab suuresti kaasa ka abielulahutustes ning laste väärkohtlemistes. Väga palju on inimesi, kes vajavad haiglaravi, kuid suur osa neist vajab abi just alkoholi liigtarvitamise tõttu, kuna alkohol võib olla ka südamehaiguste ning kasvajate üheks põhjustajaks.
Alkohoolikuteks võime nimetada neid inimesi, kellel on tugev tung tarvitada alkoholi ning kes ei suuda sellele kuidagi vastu seista. Alkohoolik ei suuda alkoholi tarvitamise ajal enda tegude eest vastutada ning tänu sellele võivad juhtuda õnnetused. Võib öelda, et alkoholism on haigus, mille seisundist on inimesel väga raske välja tulla.
Tuleb välja, et kõige rohkem juuakse Ida-Euroopa riikides, näiteks 2008. aasta seisuga oli Eesti andmete põhjal alkoholi mittetarvitajaid 15%, 2005. aastal aga 18% - mis on väga väike alkoholi mittetarvitajate osakaal.
11.-12. aastaste laste jaoks on alkoholi tarvitamine selles eas vägagi ohtlik tervisele. Kahjuks tuleb tõdeda, et Eestis hakataksegi just nii noorelt alkoholi tarbima, kuid sellega kaasneb asjaolu, et eluea pikkus võib jääda lühikeseks. Artiklis on öeldud, et kui teismeeas tarvitatakse liiga palju alkoholi, siis nende eluiga võib jääda vaid 25-30 eluaastat . Tervisekäitumise uuring on näidanud, et iga teine 15-aastane koolilaps on olnud kaks või rohkem kordi purjus ning küsitlus on näidanud, et iga neljas Eesti rahvusest laps ei tarvita alkoholi ning mitte-eestlastest iga kolmas peab end alkoholi mittetarvitajaks - millest tulenes järeldus, et Eesti rahvusest noorukid tarvitavad rohkem alkoholi, kui seda teevad mitte-eestlased. Alles hiljuti oli politseisaates „Krimi“ juttu kahest 16-aastasest poisist, kes jäid politseile vahele kahtlase käitumise poolest ning kellelt tuvastati tugev joove. Selliseid noori on palju, kes tarvitavad suurtes kogustes alkohoolseid jooke .
Artiklis on toodud huvitav fakt selle kohta, et Eesti rahvusest naised joovad rohkem, kui mitte-eestlastest naised. Täpsemalt on uuringu tulemused näidanud, et 63% eestlastest naised, vanuses 16-24, tarvitavad alkoholi kuni kaks korda nädalas ning seal juures mitte-eestlased 43%. See tundub küll esmapilgul huvitav, kuid kui vaadata ümbritsevat elukeskkonda, siis olen isegi näinud väga palju naisi, kes tarvitavad alkoholi liiga palju ehk nad ei vastuta enam oma tegude eest.
2008. aastaks oli Eesti riigikassasse laekunud alkoholi aktsiisimaksu 2,4 miljardit krooni ning samal aastal hindasid suur osa eestlasi oma alkoholi tarbimist väheseks (25% elanikest hindas oma alkoholi tarbimist mõõdukaks, 56% hindas tarbimist väheseks ja 15% ei joo üldse).
1970-nda aasta teise pooleni oli Lääne-Euroopas sagenenud alkoholist tingitud surmad , kuid peale seda aega algas püsiv langus. Ida-Euroopas on aga siiani alkoholist põhjustatud surmad tõusujoonel. Surma põhjuseks oli maksatsirroos, mis tekib pikaajalise alkoholi liigtarvitamise tagajärjel (maksarakud hävinevad asendudes sidekoega, mille tagajärjel maksa töövõime halveneb). 1980.aastal oli Ida-Euroopas suremus maksatsirroosi suurem kui Euroopas keskmiselt. Riigid, kus alkoholi tarvitatakse liiga palju, on ka suremus sellesse haigusesse kõrge. Surmapõhjuseid on veelgi, näiteks suurel osal Prantsuse meestel, kellel eelnevalt on maks haige ning kes tarvitavad palju alkoholi, võib tekkida mao-ja sooletrakti ülemises osas vähkkasvaja. Selle haiguse tagajärjel on neil meestel oht surra õnnetustes või sooritades enesetapp. Samas, kui vaadata teisest küljest, on Prantsusmaal elanike eluiga pikk (ligikaudu 73,1 aastat), Euroopas on Prantsusmaa järel Rootsi, Hispaania ja Itaalia. Eesti, võrreldes 191 riigiga, on alles 69. kohal (keskmine eluiga 63,1 aastat).
Kui maksatsirroos ja erinevad kasvajad tekivad alkoholi pikaajalise tarvitamise tagajärjel, siis õnnetused, enesetapud ja tapmised on tihtipeale seotud ühekordse purjusolekuga. Siinkohal arvan, et mängivad rolli ka muud faktorid , näiteks kambad , kus juuakse või sotsiaalne seisund perekonnas (näiteks kui lapse isa või ema on alkohoolik ja vägivaldne, siis võtab laps sellest eeskuju). Perekonna sotsiaalne seisund ning lapsepõlv mängib suurt rolli inimese edaspidises elus, näiteks, kui laps on näinud täiskasvanute agressiivset käitumist, siis võib laps sellest aru saada, et nii võib jõuda soovitud eesmärgini ning hakkab seda oma elus kasutama kui vahendit millegi saavutamiseks. Agressiivse käitumise ( sealjuures vägivald) juures mängib suurt rolli ka alkohol. Väga paljud tapmised ning koduvägivallad on toimunud alkoholijoobes . Laborikatsetel on jõutud tulemusele, et alkohol suurendab agressiivsust just meestel, mitte naistel.
Kuna Eesti on kõrgel positsioonil (6. kohal 15,57 liitriga – 2005.aasta andmed) alkoholi tarbimise poolest, siis tuleks riigil teha kõik, et seda parandada. Meie riigis tuleks alkoholitarbimist vähendada kuue liitrini ning lisaks sellele tuleks keelustada magusad kihisevad alkohoolsed joogid, mis lastele meeldivad.
See artikkel pakkus mulle suurt huvi juba ammu , kuna kurb on vaadata, kui paljud inimesed ümberringi tarvitavad alkoholi, eriti puudutab see noori inimesi, kes ei mõista, et alkohol ei ole nende tervisele kasulik. Mäletan, kui olin gümnaasiumi viimases klassis ning üks 5-nda klassi poiss tuli poes minult küsima, et kas saan talle osta gini , ma keeldusin, kuid tund hiljem juba nägin, kuidas sellel poisil , koos oma paari sõbraga, oli gini purk käes. See näitab seda, et olgu nii karmid seadused kui tahes, ikka saavad alaealised alkoholi kätte. Sama lugu on ka suitsuga. Kuid miks lastel tekivad tahtmised alkoholi ja suitsu järgi, kas see on uudishimu või on see tahtmine kuhugi kuuluda (näidata, et ma olen ka keegi) või on see hoopis kasvatamise viga – kindlasti on põhjuseid mitmeid, kuid suurt rolli mängib vanemate roll. Vanemad on need inimesed, kes peavad seletama lastele, miks miski on neile halb, kuid leidub palju neid emasid ning isasid, kes oma laste tegudele kahjuks silma peal ei hoia.
4