Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12(s) TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat õenduse alustes Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS....................................................................................4 2.ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE............................................................................5 2.1
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine Töötatakse selleks, et saada sissetulekut. Kuna töö on vältimatu, kiputakse sellest sageli mõtlema pigem negatiivselt kui positiivselt. Tasuks siiski meeles pidada, et töö ei anna üksnes sissetulekut, vaid moodustab ka olulise osa indiviidi identiteedist
ning sellest tulenevaid probleeme noorukieas. 3. Ökoloogilisest süsteemiteooriast lähtuvalt analüüsida, millised eesmärgid on MHK laste resotsialiseerimisel ja klientide peamised põhjused sattumaks KLAT teenusele. 4. Anda ülevaade uurimismetoodikast läbi probleemipüstituse ning põhjendatakse uurimismetoodika valik. Töö esimene osa annab ülevaate turvalise kiindumussuhte olulisusest lapse arengus ning ökoloogilisest süsteemiteooriast tulenevalt lapse haavatavuse, kui ta väljub oma harjumuspärasest keskkonnast ning kuidas areneb konflikt ühiskondlike normide ja kiindumushäirega lapse vahel. Samuti antakse ülevaade Maarjamaa Hariduskolleegiumi eesmärkidest ja ülesannetest. 5 1. TEOREETILISED LÄHTEALUSED
hõlmab peaaegu kõiki organismi funktsioone. Anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest tulenevalt ei ole vastsündinud nii kohanemisvõimelised temperatuuri kõikumiste suhtes kui täiskasvanud. Vastsündinud laps võib soojust kaotada neli korda kiiremini kui täiskasvanu, sest oma massi kohta on lapse keha pindala ca 35% suurem (1m2/ 25 kg võrreldes täiskasvanu 2m2/70 kg. (Kliegman et al 2008.) Soojuse säilitamine organismis jaotatakse kaheks: sisemisteks- ja välimisteks mehhanismideks. Sisemised mehhanismid lastel on seotud organismis leiduva nahaaluse rasvkoega. Välised soojuse säilitamise mehhanismid on seotud naha pinna ja ümbritseva keskkonnaga. Erinevatest uurimistöödest selgub, et vastsündinud võivad kaotavad viie minuti jooksul soojust ligikaudu 1ºC ning soojuskadu kehapinnalt toimub radiatsiooni, konduktsiooni, konvektsiooni ja evaporatsiooni teel. (Jirapaet & Jirapaet 2000.)
kui inimene on teatud informatsiooni omandamiseks küps – imikule ei saa õpetada matemaatikat) Kogemusi tuleb koguaeg juurde aga küpsemine lõppeb teatud eas ära. Areng on protsessi keskne. Mõtlemine on staatiline ja protsess (kuidas me teatud eesmärgini jõuame) on dünaamiline. Mis on arenguliste muutuste peamine põhjus? On aistinguid, mis tulevad kehast seest ja ka neid, mis tulevad keskkonnast. Keskkonna ja pärilikkuse dilemma – mõlemad mängivad rolli indiviidi arengulistes muutustes. Pikkus, kehaehitus, hääletoon, musikaalsus, häbelikkus, keele omandamise iga, emotsionaalsus, ärevus, neurootilisus (jne.) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus.
hapestumine; tuumaenergia tootmisega kaasnev oht; linnade ja tööstuspiirkondade saastamine; küttepuude puudus arengumaades · Põhiline osa Eesti energiast toodetaks põlevkivi baasil Kirde-Eestis · Põlevkivi tootmisel: eraldub mitmeid kasvuhoonegaase; muudetakse maastikku 3.8. Liikide hävimine · Põhjused: otsene hävitamine inimese poolt; elupaikade hävitamine või muutumine; keskkonna saastumine; võõrliikide pealetung jms. · Hävinud liigid viivad endaga kaasa informatsiooni ja muudavad ökosüsteeme · Hävimisohus liike ja elupaiku on võetud otsese kaitse alla, rajatud on kaitsealasid · Eesti loodusest on kadunud Euroopa naarits. 4. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid · Õhu saastatus linnades mõjutab negatiivselt inimese tervist, ökosüsteeme ja ehitisi,
- Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (w) aspekti. • Subj. heaolu muutustes seoses elusündmustega ja nendega kohanemisel (abiellumine, abikaasa surm, töötus) on inimeste vahel suured erinevused. • Välisfaktorid omavad subjektiivse heaolu suhtes suhteliselt vähest tähtsust, isegi kui need sündmused tekitavad positiivseid emotsioone (nt loteriivõit).
Kõik kommentaarid